Sada ja seened

Aare arhiveeritud.

Kasutaja soovis aarde arhiveerimist.

Käisin 7c klassiga nullis . Rääkisin ette vihjed, huvitaval kombel jõuti kohe õigele mõttele ja liikusime lõppu. Kahjuks on seened 11 aastaga ära kadunud ja ainult 100 oli omal kohal. Noored mõtlesid välja, mis võiks olla vihje rist(ristpega kruvikeeraja). Ja nii see aare oma peasast lahkus.

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Seeni ei näinud ma seal enam eelmisel sügisel. Paistab, et logiraamat ka oma elu ära elanud, ehk on aeg see asi kinni panna. Ma nüüd ei tea, kas mul läheb sinna jõudmiseks päevi või nädalaid või kuid, aga kui soovid, mine logi ära.

Tegelikult oli meie esimene teooria õige, aga nagu ikka, olid alternatiivsed teooriad paeluvamad ja sai neisse takerdutud. Täna siis tagasi objektil teadmisega, et ikka nii peaks asi olema nagu algul arvatud. Ega see arvamine asja kohe selgeks ikka ei teinud, oli vaja seeni kõrvale otsida ja ristteedel verd loovutada enne kui õige asi ette sai võetud. Tänase ilmaga oli see muidugi paras katsumus - mugusid liikus ikka hordides. Siiski jõudsime oma momendi ära oodata ja abivahendi välja võtta ning välgukiirusel tegutseda. Logiraamat oli pude nutsak, lisasime omalt poolt materjali juurde. Aitäh aarde eest!

Paras õhtune jalutuskäik koerale. Mingi aeg sai siin kõvasti suuska nühitud maratoni jaoks, kõik kurvid ja sirged said selgeks(ja isegi laskumised!). Isegi see talv sai korra suusad siin alla pandud. Rohkem aga satub siia geopeitusega :) Esialgne idee oli kohe õige, aga ei õnnestunud ligipääseda. Teisel külastusel oli abivahendid kaasas ja saime nimed kirja. Kui tavaliselt on siin alati inimesi, siis seekord polnud hingelistki peale meie...
Aitäh!

Esmalt oli kahtlus et ei saa nii olla. Kahtlus osutus aga siiski õigeks. Vahva konteiner. Aitäh!

Mööda radasid jalutades sattusime sajale otsa. Seentega oli kehvemini, ühe Paavo maast lõpuks leidis. Aga kuna abivahendit ei olnud, siis jäi leidmata. Päris õel aare ütleks selle kohta. Nüüd juba kulumismärgid aitavad, kuid ma ei kujuta ette kuidas esimesed leidsid. Eks kunagi tööriistadega tagasi metsa.

Seda sadat ja seeni ma vahtisin ikka jupi aega tühja pilguga. Aga nagu ikka, kui aidati väheke seda asja mõista, selgus nagu ikka, et mõtlesin üle. Kõik ju on absoluutselt konkreetselt välja öeldud. Tänane päev oli olnud ülimalt pingeline, nii et hilisõhtul vajasin hädasti üht väikest tuulutust. Mõeldud, tehtud. Vihma hakkas küll tibama, aga see mu plaane ei muutnud. Pime oli kah, nii et seeni ei näinudki, polnudki võimalik näha. Aga mugusid ei heidutanud ei pimedus ega pilvedest poetatav märgus. Neid muudkui tuli nii siit kui sealtpoolt. Mingi hetk ikka tekkis, et logiraamat kätte saada, aga tagasi panekuks pidin natuke trikitama, kuidagi pidi kompenseerima puudujäävad sentimeetrid. Igatahes said need seened lõpuks lahenduse ja selle asjaga sai ühele poole. Tänud peitjale toreda multi eest, mis lõpetuseks vahva ahaaa momendi tekitas.

Leitud

Nii, läksin mütsiga lööma ja mediteerisin seal esimese vihjeobjekti juures ilmatuma aja, aga ainus mida ma seal aru sain, oli see, et vaja ikka enne niisuguse ettevõtmisega alustamist mõne spetsialistiga konsulteerida. Kusjuures ka eelnev läbimõtlemine jäi vahele, aga vähemalt sain aru, et ma ei saa midagi aru. Asi seegi.

Logi märg.

Geopäev Nõmme-Harku metsades. Aitäh!

Olen siin minagi enne käinud ja mitte midagi aru saanud ning lahkunud.Aga nagu ikka natuke siit ja natuke sealt ja oledki jälle kohal.Voi laa: sada ja seened olemas.Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Kaks korda olin selle aarde nullis ringi tiirutanud. Aru ei saanud midagi. Läks riiulisse paljude teiste kõrvale. Sel nädalal juhtusin sealt mööda jooksma. Tundus, et suutsin peitjaga samastuda ja sain kõigest aru. Oleks pidanud varem sellel rajal trenni tegema, kuid jääb kahjuks veidi kaugele kodust. Aga vaat abivahendeid ma joostes kaasas ei tassi. Nii, et logimine lükkus edasi. Täna sobis, pärast suurt palavust, teha väike jalutuskäik ja veenduda oma idee õigsuses.

2017 ma geopeitust veel ei mänginud. FTF-ima poleks niikuinii pääsenud. Esiteks poleks tol ajal veel vajalikke kogemusi olnud. Teiseks viibisin avaldamise hetkel samuti maratoni rajal. Sellel jooksul õnnestus joosta isiklik rekord 3:35.21, mille ületasin alles aastal 2020. 2020 mängisin juba geomängu ja pärast Tartu maratoni läbimist sai minna kohe ka liibates aardeid otsima.

Soovitan kõigile maratoni aga ainult üks kord, et saada teada mis tunne lõpus on. Ei ole hea lihastele nii pikk distants. Kindlasti eelnevalt paar kuud trenni teha! Minu poolt aardele kindel FP, väga hea mõistatus. Aitäh!

Vigade parandus ja leitud sai

Mugav aare kus saab suusaga otse nulli sõita.

Huuh, sai see täpike ka kaardil sinise asemel kollaseks värvitud. Oleme aega ja julgust kogunud, et lõpp ära vormistada, sest teooria oli täitsa kõlblik nagu peitjalt kinnituseks saime. Lihtsalt oli vaja õiget päeva tabelis (mul mõistatus ja tava olemas) ja piisavalt aega, et tegutseda saaks vajadusel pikemalt. Täna kuu seis, kohvipaks ja mis kõik muu õiged olid ning nii väike jalutuskäik ette sai võetud. Kärt tegi vajalikud toimingud ning märga logiraamatusse nimed kirja said. Üritasin kuivatada seda peale puhudes ja ohu käes kui lõppu lehvitades, aga ega see kõige tõhusam viis ei ole. Aardega aga oleks kohe lihtsamalt läinud ning esimesel korral leid tulnud, kui poleks neid neetud seeni otsima hakanud ja rohkem sisetunnet usaldanud. Peitjale aitäh! Täitsa näritav asi, kuigi pigem mõistatuseks selle tituleeriks.

Kunagi alustasime nii, et mina jõudsin enne kohale ja hakkasin otsima. Tükk aega otsisin tulemuseta kuni lõpuks Mai jõudis ja mu silmad avas. Siis sai katsetatud ühte teooriat, aga vales kohas. Mai ka sai kohe aru, kus õige koht, aga mina lõin põnnama ja seal enam ei soovinud seda sama teooriat katsetada. Mai uuris üle, kas ikka õige teooria ja saime rohelise tule. Mul oli kõhklus, et see ikka ei saa õige olla kuni logiraamatu kätte sain. Selle mõistatuse juures olin mina riistvara ja Mai tarkvara. Aitäh põneva aarde eest!

No ma ei tea, äkki oleks ka pidanud kõigepealt ilma sportliku ettevalmistuseta maratoni hakkama jooksma, et kogeda samu mõtteid, mida peitja. Väga-väga keeruline oli siin peitjaga samale lainele saada.

Paar aastat tagasi käisime nullis, vahtisime natuke ringi, kuid mitte midagi ei saanud aru ja lahkusime lihtsamaid aardeid otsima. Aeg-ajalt Harku metsas jalutades oleme ka sellest aardest omavahel rääkinud, kuid mingeid otsimistegevusi pole läbi viinud. Umbes kuu tagasi olime siin ratastega tiirutamas ja nullist möödudes tekkis mingi idee, mida põgusalt uurisime, kuid aarde otsimiseni siiski asi ei läinud. Peale seda olime geosõbraga põgusalt sellest aardest rääkinud ja aru saanud, et meie mõte oli päris õige, natuke veel vaja midagi teha, millest me veel aru ei saanud.

Täna tundsime vaimu piisavalt tugeva ja läksime õhtusele jalutusele. Päris pikalt sai tiirutatud aarde peidukohas, kuigi seda me sel hetkel veel ei teadnud. Vaatlesime, mõtlesime, sõime mustikaid ja ühel hetkel nägin midagi, mis võiks aardega seostuda. Veel läks jupp aega, et mõtteid korrastada ja otsida ei-tea-mida ei-tea-kust. Ja siis ühel hetkel Salme ütles, et äkki on siin? No muidugi oligi see aarde peidukoht. Rõõm oli suur, et selle asja lõpuks läbi närisime, kuigi logimiseni läks veel päris palju aega, sest mugusid oli pidevalt liiga palju. Lõpuks saime nimed kirja, algse olukorra taastada ja lahkuda.

No Janar, see oli küll üks umbluu aare :)

Seenelisi ei näinud, jooksjaid ja jalutajaid aga küllaga. Seened leidsime, saja ka, edasi vaatlesime mitmeid möödajooksjaid, paitasime ühte koera. Tegime möh ja oh, aga lõpuks said nimed logiraamatusse. Aitäh.

Selle aarde lahendamiseks sain päris palju abistavaid vihjeid, mis sel korral ka lõppu viisid. Aitäh!

Daymoon leitud, olin teel ratta poole, kui minu üllatuseks jalutas vastu täitsa tuttav nägu. Kuna minul on seda aaret ainult korra mitteleitud, siis otsustasime koos edasi minna. Kuna Margus oli juba ka minul tänu vihjetele arenenud ideed katsetanud, siis läksime edasi tema teise ideega. Nii 7 km vähemalt ja 2 leidu hiljem olime ikkagi tühjade pihkudega. Tahtsin ise ka siis enda idee üle vaadata, kuid ega seegi lähemale ei viinud. Tasapisi oli läinud pimedaks ning otsustasime seekord asja sinnapaika jätta. Läheb koos Kahe elevandiga nimekirja "Kunagi kellegagi koos tagasi".

See täpp on nii pikalt häirinud, aga samas on mulje aardest jäänud selline, et tegu on paraja pähkliga. Nüüd oli enam-vähem tekkinud ettekujutus, et mida ja kuidas teha ja võtsin selle tüki ette. Hakkas sujuma ja jõudsin sinna kuhu vaja. Järgnes omajagu segadust, aga tehtud sain. Kujutasin multiaaret kuidagi teistsugusena ette, kuid ka sellised vahvad lahendused on täitsa huvitavad vahelduseks.

Tänase neliku ainus aare, kus vette ei vajunud.

Uskumatu aga see aare õnnestus küll väga kergelt leida. Lapsevankriga päeval jalutades tegin nullis peatuse ning kui edasine selgeks sai, siis õhtusele jalutuskäigule võtsin juba abivahendi ja mehe kaasa. Aitäh peitjale, kiire leid valmistas mulle, kui veel algajale mängijale palju rõõmu!

Nullis sai suvel korra seistud, aga seeni ei näinud, aardest rääkimata. Carolys kogus vahepeal infokillukesi. Oli selge, et väikse kambaga on mõistlikum lõpus tegutseda. Enda mõistusega poleks ma ilmselt logiraamatuni jõudnud, aga nüüd leian, et mingi loogika asjal vist ikka on. Tänud!

Sügisese sündmuse ajal sain vihje ja siis olin kui puuga pähe löödud, et ah nii. Olin tegemas juba järgmist mitteleidu kui otsustasin veelkord nõu küsida ja seda ma ka sain. Või et nii. Seltsis on juba segasem ja ka maskeerivast seltskonnast ei ütle kunagi ära. Nii Anni Kaspariga võttiski mind auto peale ja tegime raja veelkord läbi. Aga kuhu seened jäid?
(586) Aitäh!

Meie geopäeva esimene otsimine algas mitteleiuga. Vahtisime siin seal lolli näoga ringi, väga head ideed ei tekkinud ja läksime edasi

Helbele ei andnud see mitteleid rahu ja nii me siin metsas natuke sokke või seeni taga ajasime. Vähemalt kaaslasel olid mingid ideed, mida kontrollida ja saja leidsime üles.

Septembris marssisin aardest kõva südamega mööda… Sest sündmus oli juba ju päevalogina kirjas. Kuigi korra ikka kihvatas kampa lööma, kui teised logima asusid :D. Täna tulime siia uuesti, koos Helge, Marteni ja Mattiasega. Sest seltskonnaga aardelogimine on siin aktiivses kasutuses oleval rajal ju igati hea mõte ja noh, juppide klubilisena poleks ma redeli kaasavedamisest ka pääsenud… :D.

Janarile tänud selle Harku metsa multika eest, seente kaasamisele olin eriti müüdud ;). Ja Martenile logimisabi ja Helgele kampa kaasahõikamise eest, oli väga mõnus tunnikese metsas :).