Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 5.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuuli Muna on Tallinna lahes asuv betoonist tankimiskai, mis ehitati sinna Nõukogude ajal 1969 - 1972.
Oma nime "Kuuli Muna" on ta väidetavalt saanud selle objekti ehitanud Kirovi nim. kalurikolhoosi
esimehe sm. Kuuli järgi.
Selle betoonehituse näol on tegu sõjalaevade kütusevarude täiendamiseks mõeldud tankimiskaiga.
Tegelikkuses pole seda teadaolevalt kunagi kasutatud, kuna peale valmimist lükkas jää järgmisel
talvel ehituse paigast ära ja toruühendused said kannatada. Teine versioon on et kai lihtsalt vajus paigast
ja seda üritati veelkord ujuvate torudega ühendada, aga siiski ei saadud seda tööle. Torud peaksid praegugi
merepõhjas alles olema, kuid mahutitega pole need enam ühendatud. Merel paiknevast, praegugi
kõigile näha olevast kaist tangiti või siis olevat pidanud tankima Nõukogude merelaevastiku aluseid,
mõnedel andmetel koguni allveelaevu. Põhimõtteliselt oli see viimane punkt enne Skandinaaviat kütusevarude
täiendamiseks ja Nõukogude armee läändetungimise tagamiseks.
Ühendatud oli ta torudega kaldal olnud kütusehoidlaga (praeguse Milstrandiga). Kütusehoidla
on maa-alune ja asub umbes 35-40 meetri sügavusel. Seal on teenindustunnel koos pumbakambrite,
kuhu saab sõita liftiga ja veel allpool asuvate mahutitega. Mahutid on 5,5 meetrise läbimõõduga
770 - 800 meetrit pikad ja tehtud sama tehnoloogia alusel kui Leningradi metroo (ehitajad olid Leningradi metroost).
Kokku on 3 mahutit, igaüks 17000 kuupmeetrit. Idee poolest pidavat hoidla kannatama kuni 20 kilotonnist
tuumaplahvatust, iseasi kuidas peale seda sealt alt kütus kavatseti kätte saada.
Praegu on Kuuli Muna maha jäetud betoonist saareke Miiduranna sadama lähistel Tallinna lahel.
Mis on ühtlasi ka sobilik sukeldumiseks ja pikniku pidamiseks. Selle peal on toimunud The Sun plaadiesitlus, põlenud
Muinastulede öö lõke ja vahepeal on isegi soovitud seda kaid Kalevipoja kuju toetamiseks kasutada.
Kuuli Muna peal on raudluugid, mis viivad selle sisemusse. Esialgne mõte oligi aare sinna peita, aga kuna need sahtid on
saatuse tahtel tormi eest põgenevate lindude varjupaigaks kus nende maine elu mööda saab tänu sellele, et nad sealt
enam välja ei suuda lennata, siis aare asub põhiplatvormil. Võimalikke kohti pole palju ja seetõttu ei anna ka ühtegi täpsustavat vihjet.
Kes kohale jõuab, saab ise nuputada. Aare on mustas kilekotis ja plastkarbis.
Kuuli Munale sõidutas sportjaht "Pagi" ja kapteniks Karla :)
Head aardejahti ja nautige siis ikka vaadet ka :)
Vihje: pole
Lingid: http://www.milstrand.ee/
Aarde sildid:
soovitan (8), ilus_vaade (5), ettevaatus_vajalik (4), ujumiskoht (3), lumega_leitav (3), väikesaar (2), gpsita_leitav (2), eramaa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1YA7P
Logiteadete statistika:
96 (94,1%)
6
14
0
0
0
0
Kokku: 116
https://www.ohtuleht.ee/1091604/merevangis-kihlavedaja-kaks-tundi-enne-loppu-ilmus-piirivalve-motlesin-et-nuud-on-pekkis
Geopeitur?
Tore seltskond tahtis kontrollida, kas Reidikai on ikka oma koha peal. Oli. Kuuli muna aare samuti.
Kel veel huvi minna, siis @windrosecruising aitab kohale kui ilm lubab ja Vana hoiab. Pardale saan võtta kuni 10 geopeiturit ja sõitu võib küsida kas Facebooki, Instagrami või kodulehe kaudu kontakteerudes. Või siin privaatsõnumiga.
K2isin Pandisahri vallutamas ja sealne j22olu oli kuni nullini v2lja selline et seal rahvas uisutas. Kaua ei m6elnud ja otsustasin ka siinsed j22olud yle kontrollida. Erinevalt linnusaare ymbrusest meenutas siinne j22kate kyll klaasi asemel rohkem pilvesuppi. m6nikymmend meetrit suutsin isegi j22tykilt j22tykile hypates liikuda. aga kui vaatasin et veel mitusada meetrit minna ja suuski ka pole, siis sai ysna ruttu ka see hulljulgus otsa. Kapsasin maale tagasi ja ohkasin. Kui nyyd teeks vaid n2dala jagu korralikku kylma, siis v6iks isegi t2itsa m6elda.
Arvatavasti on siin teisigi kes on mõelnud, kuidas ilmateenistuse kaardil nähtav niilasjää (5-15cm) tegelikult välja näeb ja kuidas kannab. Käisin asja uurimas ning sain targemaks: tuleb ujumistrenni minna või paadi jaoks raha kõrvale panna.
Kunagi ammu pärast järjekordset geotuuri tahtsin Liisile ja Madisele bensuraha anda, aga Madis ei võtnud vastu ja ütles, et kunagi viid mu kuuli munale :D Madis hakkas juba talvel seda juttu ajama, et lähme ikka munale, aga siis ei saanud veel minna, sest jaht oli talveks veest välja tõstetud. Laupäeva hilisõhtul tõstis Madis selle teema uuesti üles, aga siis ei olnud mul enam ühtegi ettekäänet, miks mitte minna. Väikese sõidu vastu ei ole mul ju midagi :) Leppisimegi esmaspäeva õhtuks sadamas kohtumise kokku. Kuna tuult praktiliselt polnud, siis lähenesime aardele mootoriga. Aga tegelikult nii oligi parem, sest tuul tähendab reeglina lained, mis oleks meie ürituse üsna keeruliseks muutnud. Teel aardeni küsisin, et mitmes see aare siis kauem leidmata aarete edetabelis on. Sain vastuseks, et esimene. Oo, see teadmine tegi meie ettevõtmise koguni pühalikuks :) Sõitsin hetkeks muna serva, silduda ei tahtnud, ja teised hüppasid maha. Ei tahtnud neid ootama jääda ja sõitsime munast natuke eemale ohutusse kaugusesse. Vahepeal jõudsid meieni suure laeva lained. Sai neile natuke nalja tehtud, et lainetus muutus nende pealekorjamise jaoks liiga tugevaks, tuleme homme hommikul tagasi :) Väga rõõmsad nad just selle peale polnud. Lõpuks said nad aarde logitud ja me korjasime nad tagasi jahi peale. Tagasisõidutee venitasime ühe suure kahemastilise juurest läbi, muidu toimub ainult mingi kihutamine ühe aarde juurest teise juurde ja ümbrusele ei pöörata tähelepanu :) Lootsin saada häid kaadreid kellegi vettekukkumisest, aga kahjuks sellist vahejuhtumit ei toimunud. Sellest hoolimata oli üks tore õhtu. Aitäh!
Ettevaatust, mugud!
FOTO: Privaatpidu otse linnarahva nina all! Seltskond lõi Pirita lahele tõelise salabanketi püsti
Aarde kirjelduses on ära toodud nn ametlik versioon. Ja minu arust ka kõige usutavam.
Muid linnalegende saab lugeda ka näiteks SIIT
Aare on mul mõned talved tagasi leitud aga täna oli selle betoonkolaka juurde jälle asja - Alex toodi logima.
Miks ma aga kirjutan on see et meie aluse roolis olnud härra seadis kahtluse alla siin peitja poolt toodud versiooni antud objekti otstarbest. Kõigepealt mäletavat tema selgesti, et see oli olemas juba 1966. aastal, ehk mõned aastad varem siin aarde kirjelduses toodud ehitusaastatest. Teiseks asi ei olegi mõeldud olema merepõhjas kinni, vaid et ta on sinna ankurdatud ja ujuv vms. Mees mäletab ka seda, et kai ääres käisid tankurlaevad, kust siis lennukikütus torujuhtmeid mööda nendesse maaalustesse mahutitesse pumbati, et see hiljem lennuväljale viia. Ehk et kai on täiesti kasutuses olnud, küll aga liikus sedapidi kütus hoopis teisele poole.
Kas seegi siin nüüd absoluutne tõde on - aga igatahes huvitav võrdlus alginfole kõrvale küll.
Alloleval lingil saab olukorda igapäevaselt jälgida ja ütleme, et midagi seal juba tekib, aga nädala pärast lubab juba plusskraade, nii et see aasta vist sinna ikka ei saa :)
keegi teab kuidas olukord on..?? kihnu ja mandri vahel on meil nüüd 12 kilomeetri pikkune jäätee kus kogu ulatuses jää paksus "vähemalt 30 sentimeetrit ja üle selle", siis ... kas need 500 meetrit kaldast on siis ikka läbimatud? iga öö meil ju -15 siin viimasel ajal..
http://www.parnupostimees.ee/1165484/maanteeamet-avab-vastu-kevadet-kihnu-jaatee/