Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde leidmisel on abiks järgnev jutuke:
Oli täiesti tavaline päikeseline sügispäev. Puude lehed olid juba muutunud kollaseks, oranšiks, üksikud punasekski, mõned hoopis maha langenud.
Tsirkusest põgenenud dresseeritud intelligantne šimpans oli maha jooksnud apsurdselt pika maa, kuid lõpuks oli ta ometi pääsenud. Nüüd istus ta suure reljeefse kivi peal, vaatas merd ja mõtles möödunud päevadele.
Varasest noorusest ei mäletanud ta midagi. Meenus aeg, kus ta polükrafistist omaniku juures ühe pisikese ara spitsiga ühes puuris elas ja kuidas teda beeži kombinesooni riietati, sardellide, baklažaani, šampinjonide ja sefiiriga toideti ning aeg-ajalt šampooni ja palsamiga pesti. Hetkel tundus see mälestus anektootlikult naljakas. Omanik oli hakanud muretsema oma reputadsiooni pärast, samuti, oli ta materjaalses kitsikuses ning seega otsustas šimpansi maha müüa.
Tsirkuses õpetati šimpans tžellomuusika saatel žongleerima. Etendused olid kuuel päeval nädalas. Ahvi sunniti kandma mootsat kloššlõikelist seelikut, mõnikord aga hoopis efektset pidšaamat. Samas süüa anti seal hästi – standartsed hakkbiifsteegid, böfstrooganovid, magustoiduks šerbett ja šokolaad. See oli ka õigupoolest ainus, mille järgi ta igatses.
Vabadus maitses küll paremini kui kõik need hõrgutised, kuid ometi puges hinge melanhoolja, millel, nagu ei olnudki kongreetset põhjust. Ees ootas helge tulevik...
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 139/344 |
Aarde sildid:
lumega_raske (2), muguoht (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1YEA4
Logiteadete statistika:
136 (81,9%)
30
8
3
1
0
0
Kokku: 178
Indrekul oli mõistatus ammu lahendatud, olime kohalgi käinud, aga mugude rohkus ja vastava varustuse puudumine ei võimaldanud logiraamatuni jõuda. Täna tormiga istuvad mugud kodus ja meil oli seekord varustus parem, nii et nüüd on ka nimed kirjas. Tänud peitjale!
Oli tore mõistatus, pidin teksti ikka päris mitu korda lugema et asjale pihta saada. Kohapeal võtsin saapad jalast ja tegin mõned sammud madalas vees. Polnud hullu midagi, kartsin et on mudane põhi aga kui vasakult poolt minna siis kõva ja puhas. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest!
Sessiajal käisin ümbruskonnas pead tuulutamas ja vahtisin - nutuvõru ümber suu - aarde suunas. Liiga vesine. Nüüd oleks eeldanud, et on aasta kõige kuivem aeg, aga kohale jõudes selgus, et vesi mis vesi. Korraks arutasime võimalikku alistumist, aga ma ei tahtnud ilma proovimata minema minna ja tegin motikasaabastes ühe sammu ja siis teise ja paar tükki veel ja olingi kohal. Järgnevalt otsisin natuke alla saja aasta tulutult aaret. Navigeerimisvahend jäi kaldale, nii et tegin siis niisama meelelahutuseks otsimistseremooniat. Ind rauges sel hetkel, kui mingi hiir ilmus välja, nii et ma ei osanud muud teha, kui möirgama hakata. Kaupo hoidis naerust kõhtu kinni.
Varsti tuli Kaupo mulle appi ja otsisime kahekesi. Kui järgmised sada aastat olid möödunud, siis otsustasime alla anda. Kaupo läks igaks juhuks veel ühte kohta kontrollima ja kae nalja, seal aardeke oligi. Vihje peab kenasti paika.
Kottpimedas peale keskööd ei olnud meeldiv otsimine, kuid tehtav. Mõistatus oli tore! Aitäh peitjale!
see täpp oli täitsa tükk aega oma aega ootamas. pisut läks aega otsimisega aga vähemalt jalad jäid kuivaks. tänud! :)
Täpp kaardil juba ammu paigas, aga kuna mul siia kanti tavaliselt asja pole, siis pidi aare päris kaua oma järge ootama. Teel siia tegi tuul vihmavarjuga 2-0 ja just aardeni jõudes hakkas kallama. Kuidagi sain ikkagi logitud ja ehk jäi ka aare kuivaks, mina ise mitte eriti. Koht ise oli huvitav. Ei teadnudki, et siin selline on.
Selle aarde lahendamisel mõtlesin,et peab vist kooli tagasi minema,et rohelist saada aga õnneks peale mitmendat lugemist sain ikka kõik ilusti paika.Aitäh!
Mina arvan siiski, et mina lahendasin selle esimesena :P Igatahes sain mina täna kätte oma esimese doosi 5Gd ja kui juba siinkandis sai oldud, võtsime selle aarde sihikule. Ilm oli ilus ja üllatavalt palju rahvast oli väljas. Sama üllatavalt ei pööranud mitte üks hing meile tähelepanu, kui mööda muda aarde poole liikusime. Leid ise oli kiire, aitäh!
Nüüd on mul natuke segane, kumb meist mõistatuse lahendas, kas Mirjam või mina. Võimalik, et ise siiski. Aardeni jõudmiseks oli vaja üks väike jalutuskäik teha. Umbes mõnikümmend meetrit enne aaret vaatas vastu veetakistus. Õnneks leidus üks pooleldi niiske riba, kust sai kuiva jalaga üle. Natuke küünitamist ja karp oli näpus. Täname!
Kuna uusi aardeid enam endise hooga peale ei tule, peab hakkama neid vanemaid välja otsima. Millegipärast polnud see aare varem üldse silma hakanud, kuid nüüd võtsin ta lahti ja esimese lugemisega oli huvipakkuv. Mõned detailid köitsid kohe eriliselt tähelepanu ja peale väikest süvenemist olid koordinaadid käes. Ise ka imestasin, et kuidas küll nii lihtsalt see asi lahenes.
Loomulikult märkasime lisainfost, et lumega on seda aaret leida raske. Logisid sirvides hakkas silma, et vahel võib ka päris märg aarde ümbruses olla. Seega valisime omale meeldivama variandi (märgi varbaid ei armasta üldse) ehk lume ja läksime täna otsima.
Vinge ja vilu tuul näpistas põski, kuid meie sammusime eesmärgi poole. Teel märkasime ka igasugu hoiatus- ja keelusilte, kuid hindasime olukorda siiski paljulubavabaks ja sammusime nulli.
Lund oli paarkümmend sentimeetrit, kuid õnneks tundis Salme jala all kohe mingit eset, mida võis seostada vihjega ning esimene kaevumine tõi nähtavale aardekarbi. Oi seda rõõmu, mis meid nüüd valdas. Poleks iial uskunud, et selle aarde nii lihtsalt leiame. Kinnitame, et hea õnne korral täiesti probleemideta lumega leitav aare ;)
Aardega oli kõik korras. Suur tänu peitjale, meeldis nii mõistatus, kui emotsioon, mille saime karpi leides.
Mõistatus lahenes kuidagi iseenesest. Kummikuvabalt sai kätte. Pidu ja pillerkaar!
Tolle päeva staar ja eredaim mälestus on üks noor hakinoormees, kes nagu tahtis ja ei tahtnud ka olla minu logiloo kaanepoiss. Lõpuks ta ikkagi keeras oma parima külje ette ja pilt sai tehtud
Aitäh!
Sellega oli kõvast tegemist. Viskasin kõrvale, kui lootusetu juhtumi. Hing ei andnud rahu ja väga lihtsa idee peale hakkasid normaalsed numbrid tulema. Probleem oli ülemõtlemises, oleks pidanud ülesandele lihtsamalt lähenema. Tekstist lugesin kogemata välja - otsustas maha lüüa. Vot sulle ordokraafjat. Kalligraafiliselt fraktuuritud logbooki. Aitäh!
Mäletan, kuidas seda mõistatust sai puretud. Et nagu sain aru, mida tegema peab, aga ei saanud ka. Ei mäletagi, kuidas see lõpuks täpsemalt lahenes, aga koordinaadid olid mul kirjas ning kuna rongini oli veel aega, siis see sobis täpselt ajaviiteks. Krissu laenas oma kummikuid ja oli palju kasulikum kui mu telefon, mis asukohta mitu meetrit korraga ringi pildus. Kuigi ega me seda väga ei vaadanudki, sest pime ja märg võtsid kogu tähelepanu endale. Juba alguses soovitas ta sinna vaadata, kus aare end tegelikult peitis. No vat. Koostöö sujus hästi ja nimed said kirja. Mina jõudsin õnnelikult rongi peale ka. Aitäh!
Loona rongini oli veel aega ja tulime siia, kuna meil olid ainult ühed kummarid siis aja kokkuhoiu mõttes andsin mina oma kummikud ja Loona käis nendega nimesid kirjutamas. Isegi pimedas leiab kiirelt, ma ju ütlesin, et seal ta kindlasti on...' Tänud
See on juba päris tükkaega oma aega oodanud. Küll ei ole viitsinud, küll pole enesetunne päris see õige olnud ja see list läheb veel päris pikaks. Eks tegelt mängis ka rolli see, et see üks väheseid kodu aardeid mida võtta. Aga nüüd lõpuks tehtud, keegi võiks mõnusa jõukohase aarde lasnamäele teha, oleks tore, aitäh :)
Lahendatud sai aare vist paar kuud tagasi, kuid lõppu jõudmine varem lihtsalt ei õnnestunud. Täna sain varbad märjaks ja nime kirja. Tänan.
Nu mis sa ikka öösel teed, kui korjad aardeid. Kahjuks ei hakanud meil ühele aardele alguses hammas peale ja seega tulime siis vahelduseks midagi muud otsima. Juts oli koordinaadid ilusti mõistatusest kätte saanud, mina vana laiskus olin küll mõistatuse lahendanud, aga koordinaadid olid veel välja kirjutamata, seega peaaegu on õigus aaret korjata. Kohapeal tundus, et siia pole küll võimalik aaret peita, aga ühes kohas jäi mulle ebakõla silma ja sealt tuli ka aare välja. Tänud mõnusa mõistatuse eest.
Tegelikult tulime siiakanti hoopus teist asja ajama, kuid kuna me selles alguses hoolega hävisime, otsisime vahelduseks üles selle aarde. Mõistatuse olin ma juba mitmed setmed ajad tagasi ju ära lahendanud ja seisis nüüd otsimise ootel. Koht tundus uskumatu, kuid peitis siiski aaret. Aitäh
Millegipärast polnud see mõistatus mulle varem „jalgu jäänud“, igatahes nüüd ma selle täpi merest avastasin, lugesin toreda jutukese läbi ja panin pärdiku koordinaadi kirja. Huvitavas kohas leidis pärdik helge tuleviku, polnudki siia varem sattunud. Laps leidis kõigepealt süstla, mille peale paiga maine küll kõvasti langes, kuid õnneks leidsime ruttu ka aarde. Mõistatus meeldis, aitäh!
Eks see tekst veidi imelik tundus jah. Kohe ikka väga võõras, eriti kui ilusat ja õiget eesti keelt au sees hoida. Ja seda me ju tahame ja teeme. Kui nüüd tekst sai hoolikalt läbi loetud, oli ka teada, kuhu vaja minna aaret otsima. Nii tegimegi. Täname!
Eksam sai sooritatud jaba varasemast ja täna noppimise vaev. Mõningaid aardeid tulebki talvel võtta. Ei hakanud isegi ringi minema, ikka otse. Kohapeal pani korraks kukalt sügama, vihjed olid lugemata. Aga ei olnud keeruline, nime sain kirja ja otse tagasi geomobiili juurde. Tänud peitjale.
Eelmine kord vatasime ülevee kaugusesse, Kingpooli spiraali meil polnud võtta, et kogu merd kuivaks aurutada.Nüüd pakkusin Piiale et lähme, sain jälle palju pahandada, et ma külmunud vee vastupidavust testin, hiljem testisin oma võrgutusvõimet ja sain ka Piia endapoole liikuma. Tänud, oli huvitav.
Pole paha :) vaid 8 aastat võttis aega, et ühest linnaotsast teise seda karbikest logima tulla. Tänud!
215
Madise soovitusel valisin tänaseks selle täpi. Päeval oli mõnusalt lund sadanud ja kartsin, et jään hätta. Varuplaan oli õnneks olemas. Aare vaatas vastu juba esimeses kohas, kuhu lambi suunasin. Leidsin eest üleeilse logi, kuid eelmiste otsijate jäljgedest polnud enam aimugi. Nimi sai kergelt kirja. Imetlesin veel vaadet ja siis seadsin sammud tagasi parklasse. Aitäh!
Linnuke kaardil ootas ammu leidmist, aga seni polnud sinnakanti asja olnud. Nagu selgus, siis oligi hea – soojemal ajal oleks ootamatu takistus ees olnud. Aarde poole jalutades arvasime mõlemad, et külmunud ristküliku-kujuliste asjade pärast võib siit mitteleid tulla, aga kuidagi õnnestus kohe õigele asjale näpud külge saada. Kuna üsna külm oli, võtsin Silverilt otsimisrõõmu ära ja hüüdsin leiu välja. Sõrgkangi ei läinudki vaja :) Tänan peitjat!
Mõistatuse ideele pihta saamisega probleeme ei olnud. Töötlemine võttis aga veits aega. Kõik tundud juba OK olevat, aga geokontrolli roheliseks ei saanud! Viskasin ka ülesande naisele ette. Kõik tundus justkui nagu õige olevat. Njah olin kala sisse lasknud, mis tükk aega ennast varjas enne kui naine selle välja praakis. Nüüd jäin üht koledat ilma ootama, et saaks ka lõppu vaatama minna. Õnneks(loe kahjuks) sellel sügisel nende ilmade leidmisega probleeme ei olnud ja nii ma olingi peagi väikesel jalutuskäigul lõpu poole. Kohale jõudes ohkasin raskelt ja keerasin tookord otsa ringi.
Tundus et nüüdseks oli minu põhiprobleem lahenenud ja otsustasime naabruskonnas olles õnne proovida. Külm tuul ei olnud siingi armulisem ja proovis igast tihkelt täis topitud pilust krae vahele pugeda. Häirida me sellest ei lasknud, pigem vahelduseks täitsa nauditav. Lõppu jõudes hakkasin taas muretsema, lumega ei tundunudki see nii hea mõte olevat ja kartsin et tuleb kõvasti kangutama hakata. Õnneks Merilin tegi nobedate näppude vooru ja üsna kiirelt oli karp peos ja nimed kirjas.
Tänud.
Oli täiesti tavaline eelviimane suveõhtu, homme algas sügis. Puude lehed olid värvilised, tekkis kohe borgandibüree isu ja mere ääres oli ilus:) Mõistatuse lahendus küll paugust ei tulnud, mitte et ma lugeda ei oskaks, aga kui aru hakkasin saama mida teha, sain juba bärdiku jälgedele ka. Lõpus läks kiirelt, esimene koht kuhu piilusin peitis aaret. Tänud, tore oli.
Jälle ema lahendas, meie aitasime otsida. Tänan
Kujunes meile viimaseks leiuks sellel georännakul. Mõistatus erilist peavalu ei valmistanud, kuigi mu eesti keele õpetaja oli minusuguse kirjaoskamatuga ikka hädas. Kui mulle anti ette ülesanne, kus oli vaja leida ja parandada vigu, siis tavaliselt selle 10 veakoha leidmise asemel, leidsin mina vähemalt 16. Eesti keele õpetaja muidugi halastas mulle kui sai aru, et kirjandites mul praktiliselt vigu ei olnud. Ja tulevikus pidi ikka rohkem vaja olema tekstikirjutamist kui vigade parandamist ja olemasolevasse teksti komade paigutamist. Nüüd siis aarde otsingust. Mulle see koht meeldib, kuigi ei ole seal palju käinud. Selle vihjele sobiva objekti leidsin ka kiiresti. Mugudega ka erilisi probleeme polnud. Seega kõik 5+. Tänan peitjat.
Mõistatus lahenes lihtsalt, aga otsimisega oli lugu keerulisem. Käisime seal kahekesi vist septembris, aga vegetatsioon oli veel natuke liiga tihe selleks, et aare kergesti üles leida. Kuigi tagantjärele ütleks, et see oleks võinud vast ka siis õnnestuda, aga praegu on siiski ilmselt mõnevõrra lihtsam, sest vähemalt on suhteliselt selge, kus seda aaret EI OLE, kuigi geps võib sinna mõnel hetkel näidata. Täna oli vaja aega parajaks teha ning mis oleks selleks parem viis kui teha üks väike jalutuskäik ja leida üles juba lahendatud mõistatusaare :) Teel sinna tuli mõte, et kes teab, mis olud seal valitsevad, aga tegelikult on aare praegu väga kergesti ligipääsetav ja tee sinna on puhtam ja kuivem kui nii mõnigi pargirada. Ainult objektidel tuleb olla ettevaatlik, lund neil natuke veel on ja see muudab nad ikka päris libedaks.
Aitäh aarde eest, on teine kuiv ja heas korras!
Kritelil oli mõistatus lahendatud ja ta kutsus meid kaasa. Mina juhendasin Krissut kuhu vaadata ja teine koht läks täkkesse.
Mõistatus sai ammu, ammu lahendatud. Otsimas olen ka mitu korda käinud, kuid siiani alati leiuta jäänud. Täna jalutasime kohale, vaatasime paari kohta ja oligi aare käes. :) Sellisel aastaajal ongi seda kõige parem otsida, kui just paksu lund maas pole.
Tänud peitjale. Tõeline rõõm, et see nüüd leitud sai. :)
Vahel olen kohe kiuste käinud selliseid aardeid üksinda otsimas millel lumega raske silt külge poogitud.Antud aaret üksi otsides oleks kindlasti hätta jäänud.Leiuni viis just nimelt kambavaim mis ajas aarde ilmselt suurest hirmust oma pesast välja.Aitäh peitmast!
Olin selle otsingu suhtes äärmiselt skeptiliselt meelestatud, sest kui juba ilma lumeta ei leidnud, siis mis veel nüüd teha? Suur ja entusiastlik tiim on muidugi pea alati leiule kaasa aitav tegur. Nii ka läks: ma jõudsin libisemisest ja pidevast kaevumisest juba heituma hakata, kui Allan teatas rõõmusõnumist. Tegelikult ei läinud üldse kaua, ilmselt oli oma osa vedamist ka mängus. Aitäh!
Šimpansit ei olnud kuskil, oli ainult mõõdukas kuu ja säravad linnatuled. Vaade oli pimedas ilmselt mõned korrad parem kui valges. Saatsime Priidu aardele järele, sest kumbki meist Sirlega ei tahtnud neid viimaseid meetreid astuda, et tuvastada, kas see silma jäänud koht nüüd võikski peidukas olla. Priit pirtsutama ei hakanud, tegi julged sammud ja võttis aarde peidukast välja. Aitäh :)
Heh ... natuke jäime hiljaks selle logimisega aga tehtud sai :) Täname!!!
Väike lumesadu tekitas kahtluse, kas täna on ikka õige aeg otsima minna. Lumi oli pigem abiks, et me rajal püsiks. Koht ise on vahva, meile meeldis. Tänud peitjale.
Kristiin lahendas ammu ära. Oli plaan eelmisel georingil üles otsida, kuid lund oli siis liiga palju ja jäime otsingutega pimedasse aega. Ei hakanud üritamagi.
Täna oli ilus geoilm, tuju vastav ning juhuslikult samas piirkonnas ekslemas. Saime ilusti logi kirja ning linnakodanikena esimest korda seal jalutada. Varem polnud kumbki käinud :) Tänud peitjale.
Koordinaadid tulid üpriski lihtsalt ning jätsime need mõneks ajaks ootele. Et aare ise asus aga kodu lähedal ning aknast vaadates tuletas ta end pidevalt meelde tuli see südamerahuks ära võtta. Niisiis saigi ööpimeduses käidud ning aare leitud. EV, J: roosa Stikeez'i. Aare korras. Tänud peitjale.
Käisin teist korda kohal, seekord oli õnne rohkem ning leitud ta sai. Koordinaatide leidmine meeldis. Paras pähkel, mis vajab mõtlemist aga on tehtav.
Vigade parandus nüüd tehtud ning logiraamatus nimed kirjas. Sõitsime pärast pikka ja toredat päeva kodu poole, kui tekkis tahtmine üle pika aja üks aare ära noppida. Miskit kaardi järgi teele ette ei jäänud, aga õnneks Liinal meenus, et meil talvest ortograafia võtmata. Ilm oli parajalt kehva, nii et üksikud mugud kiirustasid erinevatesse suundadesse ning pärast mõneminutilist otsimist oli karp käes. Tore mõistatus, tore aare. Tänud peitjale!
See andud moistatus kippus lahenema üsna ruttu. Samaväärsed asija ei tahavad öelda agga karbbikese leidmise kohta. Vot ja selle mind siis nähtigi seal oma paaril koral käimas.
Essimesel mina seal nulis ühte mugglest nägema, kes asjiadega mänggis, endal pult veel käden. Ära tema es mõtli ühti minna, mina selle pääle auf wiedersehen ütli ja uttu tömbasin.
Teissel kordamal mina valisi omile säänsema ilma, et penigi es tahtsi uulitsal püsida. Nu jah vot tol päivil ma saigi siis tu topsuk sealt asianduse vahhelt ommale pihku.
Rõem oli tollest aga äraütlimata suur, mistõttu siit ka üts vägage jurrakas tänu peitjale lähheb!
Vägga suured vabandussed, et nedsamused kelled ja murrakut mul nüüd siis nii sassi läksivad ja veel viguki sisse kargavat!
Lahe mõistatus, tänud! Aardeni jõudmiseks oli variant katsetamiseks: vesi + jää aga need kannavad ju mind hästi ja koht aardele valitud ka super, kiidan!
Selle mõistatuse olin kunagi ammu möödaminnes ära lahendanud ja äragi unustanud. Kui uuesti Tallinna mõistatusi hakkasin üle vaatama, siis avastasin üllatusega, et lahendatud. Välitöödel selgus, et aare on vahepeal saarele kolinud, aga minu õnneks oli vee agregaatolek mulle sobilik ja sain ilusti asja ära logitud. Aitäh peitjale.
Sisetunne ütles et praegu on parim aeg selle aarde külastamiseks. Nii oligi. Tundus et pimedas vastavad kõik kohad vihjele kuid siiski läks päris ruttu. Aitäh!
Geotripi kuues aare. Nüüd logisid lugedes näen, et lumega raske. Täiesti leitav teine. :D EVEJ Tänud!
See aare on juba vähemalt aasta olnud lahendatud aarete doc-is. Kuna nüüd jäid silma mitmed leiulogid, oli ka meil aeg sammud siia seada. Logiraamatul polnud ümber minigrip'i, sellest hoolimata on raamat täitsa kuiv. Aitäh!
Mõistatus ammu lahendatud, aga aarde külastuseni jõudsin alles nüüd. Seekord sai ilusti kuiva jalaga aardeni. Tänan!
Oli täiesti tavaline sombune sügispääv. Kollased punktid kaardil olid pikkamööda roheližeks muutumas, üksikud sinised langesid hoopis väljapoole arvesdust.
Kodunt põgenenud dressides intelligantne tunk oli maha sõitnud apsurdselt lühikese maa, kuid ometi oli ta juba lõpp-punktis. Nüüd istus ta suure reljeefse kivi peal, vaatas vett ja mõtles loogilistele peidukohtadele. Kogemus oli õppetanud mugudele tsirkust tegema. Pettemanööfrite käigus sai Ortokraafja lokiraamatu asukoht õige pea tuvastatud ning turvalisel hetkel täiendas tunk seda omapoolse sišegandega. Ees ootas terve geopääv...
Enda ortograafia paneb vahest ikka kahtlema. Siin läks õnneks suuremate takistusteta. Enne oli muidugi vaja ideele pihta saada. Leitud, logitud!
See oli üks esimesi Tallinna mõistatusi, mis geoelu algusaegadel lahendatud sai. Külm ja kõle ilm oli nullist kõik minema peletanud, saime segamatult otsida ja logida. Kaasa tuli TB, jätsime WGC. Aitäh!
Oi jah. Kaks aastat olen pärast mõistatuse lahendamist nulli käinud passimas ja vahepeal ka natukene otsinud. Hetkel vaatan, et olen pannud ainult kaks mitteleidu. Tegelikult on see arv kahekohaline. Olen seda käinud otsimas nii üksi kui kahekesi. Nüüd olen teine leid pärast eelmist mitteleiu logi, mida enne oli samuti kaks leiulogi, mida otsiti kahekesi. Aitab nüüd kahtedest.
Olles näinud, et aare elu ja tervise juures, tuli hirmus kihk kohe seda otsima minna. Heita kõik kõrgvee, lume, kinniste uste päevade, mugude, pimeduse, tundetute näppude mälestused minevikku. Päev pärast seda momenti läksin sealt läbi ja istusin lähedal olevale pingile, silmitsesin mugusid ja lahkusin. Täna pärast tööd tundus tuuline, hämar ja külm ilm olevat suurepärane aeg uueks katseks. Ei ühtegi hingelist ei liikunud ümbruses. Kindad käes oli hea käsi igale poole tundmatutesse kohtadesse toppida kuni lõpuks midagi pihku jäi. Seejärel uurisin kus konteiner oli. Ja tõesti. Pidin tõdema, et kõige loogilisem vihjele vastav koht.
Tänud! Nüüd vaja järgmine "minu peidus vaenlane" K25 ka kuidagi üles leida
Mõistatus lahenes umbes kuu aega tagasi, aga viimane mitteleiulogi tõmbas siis tahtmisele asja kohe uurima minna käsipidurit… Täna mõtlesin, et lähen ikkagi vaatan seda kohta, kuidagi uskumatu tundus, et sellisest kohast karp ära kaob…Leidsin, aardega on kõik korras ja sisaldab muuhulgas ka üht eriti blingi travelbugi :).
See oli mul ka juba mõnda aega tagasi lahendatud, nüüd siis läksime sinna enam-vähem lihtsalt niisama lollitama. Kohapeal tundus otsimine üsna lootusetu. Aga ühel hetkel oli karp Tanelil käes...
Üldiselt ei soovita sinna hetkel minna. Me oleme üsna kerged, aga tagasi tulles praksus jää lausa igal sammul.
Aitäh aarde eest!
Oi kui palju olen ma seal seisnud ja vaadanud...korra käisin ära ka, aga siis ma eriti otsida ei viitsinud, sest üsna lootusetu olukord tundus. See oli siis lumeta ajal. Ega täna saigi sinna tegelikult üsna naljaviluks mindud, sest niisama koju minna ka ei tahtnud. Koha peale jõudes polnud asi isegi nii hull, kui ma arvasin. Ja õigesse kohta läksid...JÄLJED! Kuna vesi on seal ju madal, siis hakkasime vaikselt minema. Paar plõksu käis, kui üldiselt avastasime ennast peagi aardele juba päris lähedalt. Kui me siis vaatasime seda asja siis...siit midagi lumega leida...eih... Aga gepsu panin ma siiski tööle ja...noh kuskile siia näitab. Lükkasin siit-sealt natuke lund eest ära...aga no kamoon...lootusetu mis lootusetu. Kuni äkki...mingi klõbin...see ei ole ometi võimalik...KARP! Ja oligi! Logi sai kirja ning lumi oma looduse poolt määratud asukohtadele tagasi. Liisi tagasiminekul oli juba rohkem klõbinat kuulda ja ma ei julgenudki enam ise seda teekonda ette võtta. Lõpuks ikka läksin ja plõkse oli juba päris palju....HUHH... Igal juhul sellega sai leitud mu viimane Tallinna aare (v.a Aegna). Ja lumega on ta leitav küll...ainult roppumoodi õnne peab olema :) Aga mingi nädal tuleks veel oodata, siis on jää juba paksem :) Aitäh!
Siin logides oli enne juttu, et mis aastaaega peab ootama, et aare logitud saaks. Minu jaoks on selle aastaaja nimi Meelis. Kallas oli kuiv (minul) ning meri põlvini (Meelisel).
Leidsime nulli lähedalt kaks poisikest, kes olid tarkuseteradest suisa pungil. Näiteks sain ma teada, et Eestis ei ole haikalu. Samuti näiteks seda, et kord otsisid kummipaatidega mehed ühest veekogust laipa, mida seal polnud. Aga oleks võinud ikkagi olla. Meie eest aarde järele nad aga polnud nõus minema. Me küll ei täpsustanud, mille jaoks ja kuhu täpselt me nad saadaksime. No ja seetõttu tuligi ise minna.
Kaks kalameest vahtisid mind. Kaks poisikest ka. Siis veel üks perekond, mingid noored ja olen raudkindel, et eemalt ka mitu binokli okulaaripaari. Ja mitte kellelgi ei tekkinud mitte kahtlusevarjugi. Logisin seal ja mõtlesin, et küll on kurb lugu - vaatad küll, aga ei saa aru, mis toimub.
Mina neile ka ütlema ei läinud.
Täna otsustasin luurama minna, kuidas nullis olukord. Mjah.. Sain siiski aardeni mindud. Aare on omal kohal ning väga heas seisukorras! Tänan peitmast ning mõistatuse eest. Lahenes küll väikese raskusega, aga lõpuks sain aru loogikast.
Mõistatus sai mõistatatud juba ammu ja nüüd sai ka logimas käidud.
Sammu järel samm ja nagu Jeesuke üle vee... :D
Aga ei tulnud see selgi korral kergelt. Kiibitsesin nullis oma kolmveerand tundi, sest mugud ei tahtnud kuidagi lahkuda ja ka lihtsalt vihje järgi otsimine ei andnud tulemusi. Kui aga lõpuks oma märkmetest õige koordinaadi sisestasin ning seda vihjega kombineerisin tuli leid kiirelt.
Suurepärane mõistatus ning väga hea lõpp-punkt! Viimane meeldis just seetõttu, et selles kohas sai lapsepõlves mängimas käidud (kuigi see oli meile kõvasti keelatud) ning kontrast tollase ning praegusega on meeletu. Ja rääkige veel, et linnavalitsus ei tee midagi ära...
Kohale jõudes avastasime, et koordinaadi formaat on vale. Lõpuks kui see õigeks sai siis avastasime, et mugud on meid õnnistanud enda mitte kohalolekuga. Saime aarde kätte ja logid kirja.