Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub kõrgete liivakallastega Pesujärve (2 ha) lähedal, mille ääres ka 6 RMK puhkepaika. Sooja- ja puhtaveelise kuid järsult sügavneva järve (max 9,5 m) ääres tuleb ettevaatlik olla. Ümber järve saab jalutada, siin elab suhteliselt haruldane vesikonn, kelle kullestest kaldavesi suviti kubiseb. Kitsas oosihari eraldab lõunapoolse rohelise vee ja soostunud kallastega Liivjärve, kus samuti on suplussild ja nõlval rahulikumad piknikupaigad.
Üle tee asuvas okasmetsas asuvad ilmselt II MS aegsed soomukite peitekohad, parklast paarsada meetrit Illuka pool viib rada soostunud orgu, õõtsikkaldaga väikese Linajärve juurde. Järvestiku suurim, Armise järv (4,4 ha) asub 2 km lõunas, Jõuga soos, sinna pääseb vaid Taga-Varesmetsast
Aardeotsingut alusta tee ääres asuvast parklast. Alati ei pea ju nulli sõitma :)
Aare väike, peidukoht lihtne. Paigutatud nii, et vähemalt teoreetiliselt ei peaks kõrvalised tegelased selle leidmist segama.
Palun jälgi vihjet ja ära liigselt laamenda!!! Välismaalaste logidsid loe GC lehelt.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lõkkeplats (2), ujumiskoht (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2A8N6
Logiteadete statistika:
157 (96,9%)
5
5
1
1
0
0
Kokku: 169
ilus koht, kiire leid. aga pliiats kaasa ja peab teinekord tagasi tulema =)
Tulime Kuremäelt ja üritasime Jõuga aaret leida vaatamata sellele, et väljas oli täitsa pime. Kunagi käisime ajaloolastega vaatamas vadjalaste kääbaskalmeid ja mäletan, et oli hõre mets laugete liivaluidetega. Kohapeal selgus, et aarde ümber ei ole ei hõredat metsa ega ka laugeid luiteid. Oli päris järsk oos ja järsud nõlvad järvede poole. Olime tunduvalt paremini varustatud kui paar kuud tagasi Kunda ringil, kus meie ainus valgusallikas oli fotoaparaadi välklamp. Meil oli 2 taskulampi ja 2 mobiililampi ja lootsime, et võidame Jõuga pimeduse valguse jõuga. Algus oli lootustandev, Pesujärve ääres oli normaalne rada ja jõudsime välja normaalsele metsateele ja järsule nõlvale (oletasime, et Liivjärve poole), kuid siis läksid GPS-d lolliks, üks kiskus ühele poole, teine teisele poole mahakukkunud puude virna. Ja kui me ringiga teisele poole jõudsime, siis suunas meid jälle tagasi. Ühtegi kaske valgusvihku ei jäänud ja lõpetasime selle peitusemängu. Autos uurisin GPS-i ja sain kinnitust, et joonistatud rajad läbisid 0-punkti lausa 3 korda.
Aitäh öise seikluse eest, saime kogemuse võrra rikkamaks!
Õigupoolest leidsin ja katsusin ja tegin karbist piltigi, aga kraakjalgu kirja ei saanud. Nii kõvasti on lugupeetav oma pessa külmunud ja aarde nimele vastavalt ei hakanud ka käituma. Las ootab suvisemat aega, leidmata tünne sealkandis on ja koht on ka piisavalt kena, et sulaga tagasi tulla. Aitüma, hüva jalutuskäik oli.