BrokRogain X

Peitis 10.01.10 BrokRogain team [hidalgo]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Võrumaa
Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.5
Suurus: suur
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

BrokRogain on Afganistani missioonil hukkunud vanemveebel Ivar Brok’i (geopeituse hüüdnimi Ib777) mälestuseks korraldatud matkaüritus, mille raames rännatakse jalgsi läbi Eestimaa. Rogaini eesmärk on tuua loodusesse mõnus seltskond matkahuvilisi, et teha üheskoos Ivari lemmiktegevusi.

BrokRogain viiakse läbi ühe aasta jooksul 10’ne etapina, alates 2008a detsembrist kuni 2010 a jaanuarini. Iga kuu (va mai) ühel nädalavahetusel korraldatakse 40 – 60 km pikkune etapp, mis on jagatud kahe päeva vahel. Iga järgmine etapp algab sealt, kust eelmine lõppes. Rännakmarsruut viib risti läbi Eesimaa – loodest kagusse, läbides kaheksat erinevat maakonda. Rännaku marsruut valitakse põhimõttel: "Koht, kuhu jalg tavaliselt ei satu." Vähemalt üks etapp toimub ka mööda vett.

BrokRogaini käigus otsitakse võimalikult palju marsruudile jäävaid geopeituse aardeid ning igal etapil peidetakse üks “BrokRogaini” nimeline geopeituse aare. Kõikidest peidetud aaretest kokku moodustatakse Mõistatusaare “Risti läbi Eestimaa”, mis peidetakse 2010 a esimeses pooles (leidmiseks on vajalikud BrokRogaini aaretes olevad tähed ja numbrid).

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: soovitan (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC2D5XG

Logiteadete statistika: 67 (97,1%) 2 7 1 0 0 0 Kokku: 77

22 juuli 2015 ei leidnud Ivar [triton

]

Kahel korral valisin vale juurdepääsutee. Kord järve kaldal, siis jalastusin ja asusin piirama aaret. Täpselt 71m enne aaret piiramine lõppes. Põhjuseks veetakistus. Kaalusin tõsiselt, kas proovin läbida või mitte, aga kuna varustus ei olnud kohane ja päeva teises pooles oli ka veel tegemisi planeeritud tsivilisatsioonis, siis surusin rusikad kõvasti kokku ja läksin tagasi geomobiili juurde. Igatahes päeva pettumus oli sündinud.

18 juuli 2010 ei leidnud Endel [nipnip]
Niisiis ... Ma teadsin üsnagi enamust, mis ees ootab ja läksin kindlale leiule julgelt vastu. Aga vot juhtus hoopis see, et kõige keerukamat takistusriba osa ületades kippus tasakaal kaduma ja kaasasoleva navigatsioonitehnika päästmise asemel pillasin ma selle hoopiski näppude vahelt. Kiirete liigutustega suutsin ta päästa kõige hullemast. Läbi tumeda soovee nägin teda vahtralehe kombel lehvimas tumeduse poole. Viimsel hetkel sain jaole ja tõin gepsu valguse ja õhu kätte tagasi. Seesinane isend ei ole grammigi jagu veekindel. Hoolimata vahejuhtumist jätkasin loogilises suunas. Kui jalad jälle kindlal pinnasel uurisin kaotuste ulatust ja veendusin, et mind on üksikule saarele pandud, kaasas vaid käterätik (jube hästi toimib sääsetõrjevahendina), märg ja seega mittetöötav välgumihkel, kolm sigaretti (imekombel kuivad) ning vilkuva ekraaniga taevaühendusest keelduv geps. Kaks sekundit mõttetegevust ja lahendus oli, et tagasi pööran ma siis, kui tunne ütleb, et kaaslased, kes jäid kohta, mida lähedases metsas veel rajaks võib nimetada, on ootamisest ja mustikatest viimse piirini tüdinud. Kuna nad piisavalt kaugel olid, siis ainus sidevahend - kõva kisa - ei toiminud nii, nagu oleks hää olnud ja ma pidin sealt umbes pooletunnise huupi otsimise järel tuldud teed tagasi astuma. Aga seiklus on väärt kordamist. Geps kuivas lauale lahti laotatuna praegustes oludes äärmiselt kiiresti. Aku kohta ei julge veel seisukohta võtta, aga pilt igatahes on juba ees. Hää et see kõik niigi läts.