R nagu Rahvakalender

5 veebruar 2015 ei leidnud Liisi ja Liivo [crypt12]

Kuuenda nädala viienda päeva õhtul tundus tuul puhuvat just sellest suunast, mis viiks 2 geopeiturit oma vaibal kiirelt aarde juurde. Kiiruga tormasid 2 geopeiturit aita, võtsid kaasa moona ja …. geolambi! Seda ei tohi seekord unustada! Asjad pakitud, toodi keldrist välja ka lendav vaip. 2 geopeiturit hüppasid vaibale ja olid juba mootoreid käivitamas kui ei tea kust ilmus välja keegi vanamees. “Oodake, oodake!” “Ärge aardekaarti unustage!” Vanamees ulatas kahele geopeiturile kaardi. 2 geopeiturit võtsid kaardi vastu, tänasid tundmatut vanameest ja kihutasid seitsme mere ja seitsme tare taha aarde juurde. Seitsme päeva ja seitsme öö pärast jõudsid nad lõpuks väsinuna kohale. Jälle tõkkepuud! Ning jälle tuli lendav vaip eemale jätte. Seekord oli mutionu pidu täies hoos, põdra jorin oli juba kaugele kosta. Õnneks püsisid nad kõik muti tares. Vanem geopeitur haaras lambi, süütas selle ja võttis välja aardekaardi. Koos sai kaardil olevat punast risti silmitsetud ja tõdetud, et näe seal see aare siis ongi. Vanem geopeitur tegi natuke miskeid imelikke liigutusi ja proovis ühte asja kuskilt kõrgelt alla tuua. Edutult. Liiga kõvasti oli kinni. Aga järsku märkasid nad endi poole roomavat suurt kahtluse ussi. Väga kole ja suur oli see uss. Kähku otsisid geopeiturid veel viimastest kohtadest enne, kui kahtluse uss nendeni jõuab ja põue poeb. Uss jõudis juba väga lähedale ning geopeiturid andsid alla. Nad tormasid lendava vaiba juurde ja sööstsid minema. Tagasiteel mõtlesid nad, et mis küll seekord valesti läks. Nad vaatasid veel korra kaarti ja siis märkasid, et kaardi tagaküljele on midagi kirjutatud. Seal seisi järgmine tekst: “Kõige olulisem informatsioon mistahes kaardil paikneb murdekohal.” Taaskohtumiseni, teie truu Murhpy.

1 veebruar 2015 ei leidnud Liisi ja Liivo [crypt12]

Läksid kord 2 geopeiturit - üks noor, teine vana - R tähe aaret otsima. Ühe mere ja seitsme tare taga olevat üks koht, kus selline aare ennast peidab. 2 geopeiturit võtsid aidast omale moona kaasa ja asusid õhtupimeduses teele. Kui nad lõpuks seitsme päeva ja seitsme öö pärast kohale jõudsid käis nullis vilgas tegevus. Oleks nagu mutionu pidu just äsja lõppenud, igasugu karvaseid ja sulelisi lasti uksest välja. Enamus neist lahkus lendava vaibaga, kuid jäi vaid üks - tema oli vist põder. Tema vist vaiba peale ei mahtunud ja nüüd ootas järgmist. 2 geopeiturit pidid nüüd aga midagi välja mõtlema, sest niisama seal seismine oleks kohalikule nõiale kohemaid silma hakanud. Vanem geopeitur lahendas olukorra kiiresti. Haaras nimelt taskust oma käe ja tõstis selle kõrva äärde. “Halloo, punamütsike, kui kaua sul veel aega läheb? Me juba ootame. Aaa, varsti tuled, siis on hästi. Halli hunti veel ei ole, tee ruttu!” Vanem geopeitur sai veel mõnda aega kätt kõrva juures hoida, kuni lõpuks hakkas külm. Põder ei lahkunud. Lõpuks otsustasid 2 geopeiturit oma vaiba peale minna ja seal oodata. Ja siis, lõpuks ometi saabus ka põdrale lendav vaip. Milline kergendus, nüüd saavad 2 geopeiturit salalaeka üles otsida ja selle külalisteraamatusse oma nimed kirja panna. Aga võta näpust (kolm tilka verd). Ilmus punamütsike - mitte nende oma - ja hakkas hõõguvat ja suitsevat pulka imema. See ei tähendanud head, siin hakkab ilmselt mingi rituaal toimuma. Mingil hetkel taipasid geopeiturid vaadata paremale, seal seisis oma lendava vaibaga see sama põder! Nad olid ümber piiratud, kohe kohe tuleb kindlasti ka nõid! Vanem geopeitur tegi otsustava lükke ja käivitas vaiba mootorid. Koos otsustati minna pilku püüdma mõne teise mere taha.

Pilgu püüdmiselt õnnelikuna naastes ootasid kaht geopeiturit ees vaid suletud tõkked. Vaip tuli seega kaugemale jätta. Nüüd võtsid 2 geopeiturit labidad ja hakkasid aaret välja kaevama. Aga oh häda, geolamp oli aita ununenud, ilma selleta on aarde leidmine võimatu. Ja kui 2 geopeiturit viitsiksid nüüd logid ka läbi lugeda, siis järgmisel korral tuleksid nad koos geolambiga.

21 september 2010 ei leidnud Priit [otsingul]
Kui öösel avastasin, et uus [trallsi] aare ilmunud, siis juba sportlikust huvist tuli see ära lahendada. Mõistatus oli seekord ülilihtne, aga lahendus oli mitmetimõistetav. Nimelt on üks rahvakalendris olevatest päevadest järjest kahel päeval ning see annab ühel teljel erinevuseks tervelt ühe kraadi, mida ei ole just vähe. Õige kuupäeva saab siiski ära arvata aarde raskusastmeid vaadates. Järgmiseks koordinaatide formaat, sest on kaks võimalust ja mõlemis on olemas potentsiaalne peidukoht - vales kohas on null lausa ülitäpselt ühe objekti kohal, millisest olen vähemalt ühe aarde leidnud. Aardekirjeldusse süüvides pole siiski ka õiges asukohas kahtlusi. Küll aga ei tahtnud ma kella kolme paiku öösel seal nuuskides tekitada kahtlusi teatud ametiisikutes ja nii see aardeleid sinnapaika jäi ja jääb ka tulevikus - samal põhjusel, kui enamus "linnakaid". Paavo logi lugedes olin õnnelik, et tegin otsuse aaret mitte leida - suures õhinas olin ju unustanud, et tegemist tähestiku aardega ja ma ei ole valmis mingit asjalikku aaret peitma. Tänan aardepeitjat jälle toreda ja hariva mõistatuse eest!