Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Soovides tutvuda selle 2/3 osaga Soomaast, mida katab raba, võttis "Mulgimaffia" imeilusal sügispäeval ette teise retke Valgerappa, sedakorda Hauaniidu raba laugastike juurde.
Hauaniidu raba - on senistel andmetel Soomaa sügavaim (turvast kuni 11 meetrit). Älved, vanade mändidega palistatud laugastikud ja laugasjärved Hauaniidu lõunaosas pakuvad erilist naudingut värvikirevail sügispäevadel. Raba kirdeosas võib näha praeguseks taimestunud vanu turbavõtukohti, kus omal ajal kaevandati käsitsi.
Aare on peidetud ühe silmatorkavama männi külge, maalilise vaatega laugastiku vahele.
Teekond aardeni on läbitav ka ainult kummikute-saabastega, kuid pinnast säästvam ja ohutum on liikumine räätsadega.
Võtke kaasa ka fotoaparaat, muidu tunnete hiljem puudust!
Meeldivat Soomaa rabadega tutvumist teilegi! Head aardeleidu!
Valgeraba on 15.veebruarist 31.juulini inimestele suletud, kehtib liikumiskeeld, et kaljukotkad saaksid rabasügavuses rahumeeli järglasi ilmale tuua.
Vihje: pole
Lingid: http://www.riigiteataja.ee/akt/891233
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), soovitan (1), rabamatk (1), liikumispiirang (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2HZ6B
Logiteadete statistika:
28 (96,6%)
1
21
0
1
1
0
Kokku: 52
Mina muutsin aarde jaanuaris kättesaamatuks, automaatne aarete avamissüsteem aga on muutnud minu teadmata aarde taas avatuks.
Vabandan tänaste otsijate eest ja luban neil aarde leituks logida tänase kuupäevaga.
Sellega seoses annan teada, et mul on muidki muresid, kui geopeitus ja aare läheb arhiivi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Veider küll, kuid millegipärast just matule mõeldes ma kõhklesin täna kõvasti, kas tuua aare ära või mitte. Kuid statistika on julm. Huvilisi eelmise aasta jooksul polnud mitte ühtegi, sel aastal on käinud nüüdseks tänasega koos kolm seltskonda... Kahe nädala pärast läheb raba nagunii lukku... Nii lasingi kaaslasel aarde üles otsida ja peale tema logimist toppisin hämmeldunud pilgu all karbijäänused kotti. Liisk oli langenud. Mis see pahn seal rabas vedeleb...
Aitäh kõigile, kes sinna viitsisid marssida! Ja vabandused neile, kelle plaanid ma nüüd untsu keerasin...
Mis saab edasi, ei tea... Suve lõpus selgub, kas mul on veel tahet või panen arhiivi ära.
Tänasesest on Valgeraba aarded taas kättesaadavad kõigile, kel isu minna omadega rappa! Piiranguaeg on selleks aastaks taas läbi... Head rabamatka!
Tänasega läks raba lukku ja algas kotkaste pesitsushooaeg. Austame siis nende elu ja tegevust ning rappa läheme taas alates 1. augustist! Seni oleme omadega rabas kuskil mujal. :)
Peitja kontrollretk aarde juurde. Aare korras! Head otsimist-leidmist kõigile!
Järgnev võib kahjustada teie nägemis- ja muid närve... ;)
(Õudne võss... meeletult põdrakärbseid. Mõttetu märg ja kõikuv pinnas. Läbivettinud mustikad. Jõledalt hapud jõhvikad. Maitsetud kukemarjad. Ussitanud seened. Hallist mustem taevas, pudenevad piisad. Ja aare... vat see oli vähemalt korras.)
http://www.geopeitus.ee/wiki/ : Geopeitus paneb sind nägema asju, mida sa varem ei näinud või mille olemasolust sa teadlikki polnud...
Jah, nii näengi mina aarete juures enamat, kui ainult hästi või halvasti, mõttega või mõttetult peidetud topse. Iga aare, toob enda külastamisega kaasa väga palju toredaid hetki ja ainult ma ise saan määrata selle, kui palju ma neid näha tahan. Ja nii ongi, et selle logi algus vastab ju tegelikkuses 100 % tõele, kuid minu jaoks oli olukord hoopis teine:
Leides metsaservast eest uinuva "kaunitari", äratasime ta jõhkralt (ja mitte suudlusega :) )üles ning räätsadega varustatult asusime teele. Kahel varasemal aastal korduvalt läbitud metsasiht on ebameeldiva üllatusena võsastunud. Vaarikas hõivab uusi kasvualasid ja lepad-kased painduvad maa poole just kõige ebasobivamates kohtades. Samas on kõik kenasti kuiv ja raja läbimine pole raske ning sujub kiirelt. Raba servas selgub, et sel aastal on kõik märjad alad vesisemad, kui tavaliselt. Nii panemegi ruttu räätsad alla ja asume läbima seda lühikest rabalõiku aardeni. Korraks tumenenud taevas ähvardab vihmaga, kuid ähvarduseks see jääbki ja isegi päike piilub pilve tagant ning kuldab kogu taeva ja maa. Ja öelge, et see pole ilus... Kas olete tahtnud märgata sügisesi värve rabas?
Hauaniidu laukad on lummavad vist igal aastaajal. Jõuaks kunagi ka sellel ajal sinna, kui laugaste pääl on jää, ning saaks liuelda uiskudega peegelsiledal pinnal... Laugaste serval kasvavad jõhvikad olid küll jube hapud, kuid siiski ääretult maitsvad. Kaaslased leidsid aarde, mina jõhvikad...
Mõnus jalutuskäik tagasi ja ootamatu küll, kuid väga laheda koosviibimise võib korraldada ka suvalise metsatee väliskurvis. Ei lennanud lind ega sõitnud ükski auto. Kaasa võetud kuuma tee ja rullbiskviidi olid Peep ja Alex igastahes ära teeninud küll. :P See oli siis minupoolne boonus aarde otsijatele seekord...
Tunnike seltskondlikku vestlust ja saidki kõik võtta rataste alla kodutee... Aitäh kaaslastele meeldiva pärastlõuna eest.
Päikese loojanguni jäi veel 1,5 tundi. (See oli nüüd neile, keda see fakt huvitab! ;) )