Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Prandi jõgi on Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.Prandi jõgi saab alguse Prandi külas olevast Prandi Allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke Särevere aleviku lähedal. Prandi jõgi läbib Prandi looduskaitseala ja Türi maastikukaitseala. Prandi küla on esmakordselt mainitud 1564. aastal Kardina nime all. 1613. aastal annetati Kardina küla Paide linnuse ülemvahtmeistrile Hinrich Brandtile. Brandti perekonnanime järgi kujunes külale nimeks Prandi.
Aare on peidetud looduskaitse all olevate Prandi allikate lähedal olevale õpperajale.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), piknikukoht (2), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2RBKF
Logiteadete statistika:
98 (89,1%)
12
3
0
0
0
0
Kokku: 113
Ahahaaaa. Ei. Kas see on maastik 2? No teoorias auto prakimisest kuni nullini on ca 500m. Pool sain läbitud. Nõgestega võidu ei viitsinud enam. Mingit märki millegi raja sarnasest ei märganud. Isegi mitte märja raja sarnasest. Jalad on kuppe täis. Ei tea, kas proovin taimestiku kadudes uuesti. Lootus oli just, et saan nagunii märjaks, siis õhk on vähemalt soe :D
Seda matkarada ei kasuta praegu vist küll keegi peale geopeiturite. Pöörasime ringi kui silda nägime.
Vaatasime seal infotahvlite juures natuke ringi ja kuna ühtegi eriti mõistlikku lähenemisteed ei tundunud olevat, siis jätsime selle asja teiseks korraks.
Kunagi varem olin seda juba proovinud, aga siis oli asi liiga vesine. Proovisin täna uuesti. Oli küll laudtee, aga see vajus peale astudes vee alla. Proovisin veidi ringi minna, aga raja algusse oli keegi tõmmanud punavalge lindi. Ei hakanud edasi trügima.
Mõtlesime lapsega maalt tulles, et otsiks aardeid ka ja esimene mis silma jäi oli see. Lugesin infot, et matkaraja ääres, ok jalutame veidi metsas, vaatame loodust ja võtame aarde ära. Alguses kahe laua laiune rada, siis ühe laua laiune rada, siis mudane rada ja lõpuks vesine rada. Kahju, et ma kodutööd ei teinud ja komentaare ei lugenud. Siis poleks üldse otsima läinudki. Kuskil esimese kolmandiku peal, kui olime lapsega juba omajagu mütanud, küsisin talt, kas lähme edasi. Laps oli nõus edasi minema ja nii me läksime. Otsides puu juurikaid, mättaid ja mädanenud puid mille peale saaks astuda, et jalad kuivaks jääks. No ja kui aardeni jäi veel 15 meetrit, tuli meile vesi vastu. Tükk aega sisamas vandumist, tegin rõõmsa näo pähe ja ütlesin lapsele, et lähme otsime selle siia tuldud tee uuesti üles. Tund aega läks nagu lipstigi ja jalad jäid ka peaaegu kuivaks.
Parim mitteleid. Meile väga meeldis. Kummikuga laudtee pealt ikkagi kahjuks kaugele ei jõudnud. Kõik oligi vee all. Kunagi uuesti.