notification_importantMängujuhend käib aardes kõige peale.
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Luhasoo aare

Peitis 10.01.04 Rain, Aldo ja Hannes [hannes]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Võrumaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

10.01.04 peitsid Luhasoo aarde Rain, Aldo ja Hannes.

Peidukoha läheduses on võimalus palkonnis ööbimiseks, selles majakeses asub ka kohalik külalisteraamat!

Soovitatav on liiklusvahend parkida ja jalgsi teekonda alustada sellistelt koordinaatideltN 57° 38' 25.7'' E 26° 53' 17.4''

Aare asub suures plastkarbis ja mustades kilekottides. Ta on peidetud samblavaiba alla, vihjeks kased.

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: soovitan (8), ujumiskoht (3), metsaonn (3), rästikud (1), rabamatk (1), piknikukoht (1), lumega_raske (1), lõkkeplats (1), laudtee (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GCTCGA

Logiteadete statistika:   116 (98,3%)  2   5   2   1   0   0  Kokku: 126



24 juuli 2024 kommenteeris Isand ja Leedi Lepalind [luurebuss]

Peale seda, kui Kaupo oli SUP-iga üle järve abielusadamasse sõudnud ja mina mööda vee äärt kulgevat laudteed kohale liuelnud, kuulutas Eesti Vabariik meid seaduslikeks abikaasadeks. Geopeituritele kohaselt vaatasime ka Luhasoo aarde üle - oli teine täitsa heas korras :)



29 mai 2022 kommenteeris Inge ja Marko [markosu]

Väga tore taaskülastus, mille käigus sai uuesti majakesega tutvutud. Ehk peaks teinekord siia saarekesele ööbima tulema.

8 juuli 2017 kommenteeris Piret, Mart [sylli]

Alustan lõpust, et ära minnes avastasime laudteemeistrite auto varjust sildi, et Luhasoo õpperada on seoses rekonstrueerimistöödega SULETUD! Kahjuks varjas see auto selle sildi täna vähemalt 10 rajale läinud seltskonna eest ära! Ja kui me vaatasime matkaonni sissekandeid, siis tundub, et see auto seisab selle sildi ees iga päev! :) Uus laudtee valmib. Aega veel läheb. Lubatud on valmimiseks juuli 2017. Kahtlane, kas jõuavad.

Julgustame geopeitureid taas minema ka edasi matkaonnist. Sellele teele, mis on raja alguses infotahvlil maha tõmmatud. Veidi peale tagasitee algust, esimese kõrgema rabasaare kohas pöörab üks tee osa ära vasakule selliseks vahvaks paunaks, kus rada on algul vee sees ja siis vee all. Alguses on rada tõepoolest kehvake - natuke lagunenud lauad vee all rohumätaste vahel. Aga natukese aja pärast läheb korralik laud päris vee alla, kus on juba laugas ja vesi sillerdab. Veest ulatuvad välja kuivanud puud ja ühes kohas on ka kollane vesikupp. Kui aeglaselt jalg-jala ette mööda lauda libistada, siis saab päris hästi aru, kust rada läheb. NB! Kohati on vesi normaalmõõtudes inimesel hargivaheni. Tundub, et iga aastaga tõuseb vesi kõrgemale. Aga põnev on ikkagi, sest rada vees ei näe, puhtalt tunnetuse küsimus. NB! Ei tea kusagil Eestis teist sellist vahvat rada võrdluseks tuua! Proovige ära :) Tagasi on mõtet tulla peale seda pauna uuesti metsaonni juurde, sest edasine rada läheb ilma tähistamata metsa ja põldude vahele, kus võib ära eksida. Sain uduselt aru, et vist mingid maaomanikud ei anna sealt läbiminekuks enam luba. Aga täpselt ei tea.











28 oktoober 2008 kommenteeris Ain [aints]
Botaanik ei ole, aga rohuteadlased nimetavad selliseid asju gallideks, bioloogid pahkadeks. Eestis need väga haruldased ei olegi. Tegemist kasvajataoliste moodustistega, mille arengule annavad tõuke lehel tegutsenud putukad. Olen sedasorti gallisid ise fütokeemiliselt analüüsinud ja uuring näitab, et need sisaldavad 20-30% tanniine ehk parkained. Maailmas tuntuimad gallid sisaldavad samu aineid isegi kuni 80%. Nende gallide parkainesisaldus on samas suurusjärgus nt tammekoorega, seega koostiselt ei midagi erilist. Näiteks Tartus Riia tänaval võib (Pisaratekõrtsi aaret otsides) leida puulehtedelt ka hoopis pisikesi gallisid.
22 mai 2006 kommenteeris Andri [andri]
Need on võibolla leidjad, kellele pole jõutud teha kasutajakontot. :)