Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare juhatab teid Viljandi järve kaldale Sammulisse. Järv ise jääb puude varju aga suurepärased vaated avanevad hobusekoplitele. Tallile ka. Jälgige teeviitasid ja liiklusmärke, muidu võite sattuda eramaale.
Esimeses punktis on kivi kivi peal ja hobuse tall on kivi külje all.
Teises punktis astute teise või kolmanda sammuga sisuliselt aardele peale.
Meeldivat aardeleidu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 20.2620' 25° 35.4050' |
Aarde sildid:
soovitan (10)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3NTPF
Logiteadete statistika:
116 (83,5%)
23
8
5
2
0
0
Kokku: 154
Käisin teist punkti otsimas aga tulemus sama nagu 2016. aastal. Ja kuna ma juba algusest ka möödusin siis käisin igaks juhuks kontrollimas ega numbrid viimase nelja aasta jooksul muutunud pole. Numbrid kattusid minul olevatega, nii et eks siis kunagi tasub uuesti üritada.
Kogu Viljandi järve ringi ja teele jäävate aarete peale kulus täna 4h 42m ja 16,7km ja see polnudki nii väsitav kui võinuks arvata. Lisaks saan öelda, et poole päevaga duubeldasin (17 leidu) oma terve suve (alates juuni alguses) leidude arvu - võimas! :P
Esimese punkti leidsin vähese vaevaga ning hakkasin väntama lõpu poole. Rada oli kohati veel jääks muutunud lumikattega. Ühes kurvis ei vaadanud ma ette ja sain jäist maapinda maitsta :(. Lõpus otsisin, mis ma otsisin, aga aaret ei leidnud. Tulen suvepoole tagasi.
Siin on neid käimiskordi juba nii palju kogunenud, et hakkab tekkima ülevaade aastaaegade ja olude vaheldumisest aastate vältel. Seekord oli siis aaret ümbritsenud metsatukk küttepuude riitadeks digimuutunud, viimane oksarisu veel maapinda katmas, et ikka raskem nulli ümber tiirutada oleks. Kahjuks puudub ülevaade, millal see viimane areng toimunud oli, aga ma ei suutnud isegi vihjekohta leida. Kui lisaks hobustele ka hobuste omanik mind pingsalt jälgima hakkas, pidasin targemaks jalga lasta. Ürita siis veel seletada, et ma ei kavatse taskutes nende küttepuid minema vedada :)
Muudetud: ma nüüd täheldasin, et koordinaadid on muutunud ja tuleb välja, et ma otsisin täiesti valest kohast. Uus null näitab sinna, kuhu ma auto jätsin. Tubli, tark ja ilus olen :)
No ma ei tea... Ikka päris kaua sai seal pimedaga silitatud ja uuritud. Carolys muudkui luges logisid, mina aina poleerisin samal ajal. Kindlasti tulen tagasi!
Alguses kaua ei läinud. Lõpus läks vastupidi ning otsimine jäi enamasti Anni peale. Mina olin rohkem moraalseks toeks/logilugejaks. Ja kusjuures kõik logid sain tema otsimise ajal kõva häälega etteloetud. Eks ta kahju ole, et meil hea teostus nägemata jäi, aga ongi põhjust järve äärde tagasi tulla.
Esimese punkti leidsime võrdlemisi hõlpsasti, kuid teises punktis aare end meile ei paljastanud hoolimata meie pingutustest...
Ei leidnud ühtegi hobust. Õlekõrtest ka veel ei haaranud, prooviks ükskord päris päevavalgel ka jõuda.
Nulli kõrval raiet tehtud. Leidsin poolemeetrise halli kanalisatsioonitoru. Kui see oli aardega seotud, siis ei pruugi seis hea olla.
Väikse kahtlusega hinges siia tulime. Algusest saime üllatavalt kiiresti edasi, kuigi siinkandis oli veel ootamatult lumine, siis vahepealne sula oli just õige kohapeal oma tööd teinud, ja mustalakalise leidsime probleemideta. Järgmine koht tundus ka paljulubav, kuid aardekarpi ei paljastanud. Siis avastasime peitja meeskonnatöö korralduse ehk helista varemleidnule. Ei teagi, mis ta sellega mõelnud oli, algust, lõppu või veel miskit muud!? Mul pole küll kombeks oma saamatust teistele kurta ja kohe abikätt nõuda, kui aare ei paljastu, nagu nii mõnelgi siin mängus, kuid seekord tegime siis ära. Esimesel õlekõrrel pilti ette ei visanud. Siis tegi Maris phantomile kõne aga minu arust me küll miskit uut sellest teda ei saanud. Müttasime ikka päris kaua veel siin vees ja mudas, kuid... seekord siis nii, alla ei anna ja tulen meeldivama ilmaga tagasi!
Lõpmatuseni ei saa ju vedada… Algus igatahes oli paljutõotav: leidsime musta lakaga hobuse ja saime edasi liikuda, tegime vastavalt korraldusele ära vajaliku meeskonnatöö (aitäh, Phantom :)) ja saime kinnituse ka valitud koha õigsuse kohta aga edasi meie geoõnn lõppes… Otsisime aaret päris pika aja ning vedasime selle käigus hulga maastikku enda küljes ühest kohast teise, aga peitja osavalt peitu pisetud karp jäi seekord leidmata. Kindlasti tuleb millalgi kordusvisiit siia, kange tahtmine on ju ikka ära näha, millisest juba ülevaadatud kohast see aare ennast lõpuks välja annab :).
Ümber-Viljandi-järve-jalgrattamatka käigus otsustasime otsida ka teele jäävad aardeid. Esimese punkti leidsime ilusti ja sealt ka päris aarde koordinaadid. Kahjuks neilt koordinaatidelt aaret leida ei õnnestunud (kuigi sobilikke peidukohti oli nulli kandis mitmeid)
Kui juba sealkandis olime, siis otsustasime järgi kontrollida. Tuhlasime mis me tuhlasime, aga ühtegi musta lakaga hobust ei leidnud. Ei tea kas olime ise pimedad või oli hobune talli tuttu läinud ära. Eks kunagi uuele katsele.
sai jälle tund mööda võsa tuhnitud aga taiplikusest jäi veel puudu...
Hobuse käest andmed käes aga aare jäi seekord leidmata.
Mitte midagi mõistlikku ei leidnud. Küll ma katsetan ükskord uuesti.
Eks veidi oli vähese kodutöö viga, et me stardist kaugemale ei jõudnudki.