Põdra

Kolmandaks külastuseks võtsin Katrini ühes, et äkki ma ikka lihtsalt ei näe. Aga ei näinud tema ka, kuigi veetsime siin ikka kaunikesti palju aega. Ei aidanud siin varemleidnute meenutused ega enda ponnistused, edasi me siit ei pääsenud. Kuigi nagu ma asjast aru olen saanud, ei tähenda siit edasi saamine veel mitte üks raas ka logiraamatuni jõudmist. Aga me vähemalt oleksime üritanud ja imetlenud siis vähemalt.

Vahepunkti sain peale väikest suunavat vihjet kenasti kätte, täitsa lahenev kohe oli, kuigi algul poleks uskunud. Korra sügisel käisin siin viieharulise all ja ümbermediteerimas, ei midagi. Täna siis käisin uuesti, ikka ei midagi. Kuigi praegu vihjet täpsemalt lugedes jäin mõtlema, et äkki ikkagi jäi mul midagi märkamata. Ohh, vaja ikka veel millalgi tagasi minna,no peab ju millalgi nägijaks saama.

Vaatasin põdra üle kuid seekord käppa ei andnud.

Ei leidnud vahepunktist vajalikku. Võimas viieharuline oli, aga ei kaevumine ega kaela kangeks ajamine midagi olulist pilgu alla ei toonud.

Vahepeal sai sündmusel peitjaga trehvatud, miskipärast jäi mulje, et pärast minu viimast visiiti on kohast üle käidud. Uuel katsel aga kõik endiselt vanaviisi. Õnneks peitja oli armuline ja sain vajaliku info kätte ja eks paistab kuidas see lugu edasi kulgeb. Vahepunkti soovitan siiski endiselt üle vaadata, seal ei ole ilmselt kõik nii nagu peab.

Ma olen üsna kindel et jõudisn õigesse kohta, kuid viieharulise poleerimine mingit tulemust ei andnud.

Vahepunkti sain väikese vihje abil kätte, ise olin õigel teel, aga selle peale poleks lähiajal tulnud. Kohapeal leidsime topsiku maas vedelemast, aitasime ta loogilisele kohale tagasi. Lõpp on nüüd käes ja jääb oma aega ootama.

 8 

Ligikaudu kaks aastat on see aare meile kinnisideeks olnud kui Eesti kõige arusaamatuma kirjeldusega mõistatusaare. Pluss noh, põdrad on täiega naljakad.

Tänaseks oli lõpuks piisavalt mõeldud, et teha esimene katse looduses. Veetsime lõbusad poolteist-kaks(?) tundi erinevates võsades madistades, kompostihunnikuid sorteerides ja peaaegu endal silmi välja torgates (siiani valutab, sunnik). Kahes kohas tagusime geokontrolli, aga ei aidanud seegi põdrale lähemale. Lõpuks ei osanud enam kusagilt otsida, läheme jälle mõtete kogumise faasi.

Pärast käisime lohutuseks metsas ühel teisel elukal külas, aga see on juba Rudolfi logida.

Igatahes täname sügava kummardusega autoreid, et selline kaunilt absurdne pähkel loodud on! :)

 2 

See Põder on mind nii palju välja vihastanud, et panin ta nurka ja ei vaadanud ka enam. Ei tahtnud ju kellegi käest midagi küsida, kuigi asjatundlikud inimesed seda soovitasid, kuna lahendus pidi väga ulme olema. Lõpuks Märt pillas juhuslikult märkuse, et vaadaku ma, kes need Iksid tegelikult on (ja kes nad olnud on). See vihje pluss veel üks viide varasemasse aega viis mind vahepunktile lähemale, kuid mitte siiski lõplikult. Pommitasin seda kontrolli, kuni taas vihastasin. Ning alles paar päeva tagasi rääkisin oma kahtlustest Hannole, kes mu kahtlusi kinnitas, et otsigu ma aga edasi. No ja kuna selgus, et see päev oli mõistatuste lahendamiseks hea päev, siis saingi rohelise tule. Sellest innustust saanud, läksin kohale ja imestasin, kui lihtne kõik on. Seda kuni hetkeni mil avastasin tõsiasja, et peidukoht on ilmselgelt jääs. Tükk aega pusisin ja torkisin seda topsikut, kõrvades väga rahutukstegev helin ühe auto üürgamisest (mis võis ju vabalt minu oma olla, ega ma siis seda näinud), toppisin oma sõrmi sealt korgi vahelt sisse, et saaks vähemalt sisule küüned taha, aga saavutasin vaid sõrme korraliku muljumise ja taaskordse vihahoo. Otsustasin kevadel tagasi tulla ja vahepeal viharavile minna.

 1 

Kolmas raund. Jaht kestab veel. Täna saime korra sarvedest kinni, kuid päris pikali veel ei õnnestunud veel tõmmata. Ei saanud küüsi mättasse, et teda lõplikult alistada.
Jätkame .....
(pilt on illustreeriv ja leitud interneti avarustest)

Järage veel seda konti!

Nüüd oli mõte olemas ja läksime jälle põdrajahile, seekord saime pool põtra kätte ka. Lahendusest ei tea ikka midagi :(

 1 

Mu meel musta auku ei lasku
Vist Miki-Aare teooria taskus
Sammun rõõmsalt vahepunkti
Pihtas-põhjas, saangi punkti!

Ent ega sellestki saagiks piisa
Põder võtab matti, nõuab lisa
Taandun taas ma tuldud teed
Õnneks jahti pidada saan veel

https://picasaweb.google.com/107541948248038251824/ArmageddonMan#5794270663057112002

Käisime põtra taga ajamas. Nüüd oli vähemalt mingi mõte, kuhu minna. Kui ükskord juhtub, et aardeni jõuame, eks siis tuleb mõistatuse lahenduse kohta ka küsida.

 4 

Mul peas on jahiseadus
Pole suurem asi teadus
Ei aita seegi mind edasi
Taon pead seina sedasi

Kust saabuks küll ilmutus
Ja lõppeks viimne ajun__
Kelle poole tõstame käed
Mis paotavad aarde väe?

P.S. Siinkohal on äärmiselt paslik tsiteerida ühes viimases OP-is kõlanud Jim Ashilevi sõnu: "Vahel on põder lihtsalt põder".

Oh, avita! (allikas: Kroonika)

Hoiame statistika korras. Käisime jah ühes kohas aga ühtegi asjalikku viieharulist ei leidnud.

Leho sai kuskilt teada, et umbes seal ja seal on mingid kirvejäljed ja lähme uurima. Mina üritasin tulutult seda kirjeldust koordinaadiks väänata. Siis rääkisin Hannoga ja ta toppis mindi nö ninapidi kaka sisse aga minu eriliselt särav tuhmus ei lasknud ka siis mitte millestki aru saada. Lõpuks loobusin ja läksin Lehoga kaasa. Loomulikult ei leidnud me sealt mitte midagi. Oli küll mingi puu mis oli viie haruga ja visuaalsel vaatlusel oli see mingi tundmatut tõugu linnu tiivapuhkamise koht. Aga kuna selle puhkamise koha peal oli 20 cm lund siis ei ahvatlenud väga sinna puu otsa ronima. Lõpuks ma siiski proovisin aga kui sain mingi lumelataka täpselt silma siis loobusin.

 1 

Kirvega metsas Põtra taga ajada ei ole küll üks mõistlik tegevus. Aga selle aarde puhul tundub olevat ainus tegevus, mis tulemust toob ja lõpppunktile orientiiri loob. Kirves muidex oli täitsa enda oma ja üldse mitte laenatud. Põder, va sindrinahk, lasi seekord varvast meie eest. Meie muidugi ajame selle kõik saabunud pimeduse kaela. Aga ega ta ei pääse - põdrajaht on alanud :)

 1 

Kurb küll tunnistada, aga hoolimata mõnusast ilmast ja heast nähtavusest jäi jälle leidmata.

Täna olime juba pisut edukamad ja leidsime koos Triinu ja Hannoga vahepunkti üles. Lõpp jäi järgmiseks korraks, sest seekord oli suund Ida-Harjumaale.

Meist targemate sõnul olime jõudnud oma vahepunktiga täitsa sooja kohta aga no mida ei ole, seda ei ole.

 9 

Vahel vaatame geolehele, kas on aardeid veel
Kui ei ole, siis seda üheskoos vaename
Meil on aardeid veel, meil on aardeid veel
Geopeituritel on aardeid veel

Mõistatused võtavad aega, enne kui nad lahenduvad
Meil on aare nagu vanasti, lihtsalt mõistatus on keerukam
Et ma ei tea mida teen, ja ma ei tea, kuidas teen
Tükk aega pusin veel, minu jaoks on aardeid veel

Et mõtlen enne kui lahendan ja kõhklen, siis mõtlen veel
Ja ma ei viska aaret maha, sest tean, et see pole paha
Et kõigi jaoks on aardeid täpselt selliseid kui ise tahad
Ma ei kiirusta logiga ette ega kujuta ette, et elan aarderetkel

Aare nõuab meilt pühendumust, meie jõudki on ühendunud
Geopeitus ei käi kella järgi, alati ei toimi lühem marsruut
Mõistust ja kannatust, vaid aeg näitab lahendust
Vaid karp annab aardeleiu, karp avab silmad ja muu

Vahel vaatame geolehele, kas on aardeid veel
Kui ei ole, siis seda üheskoos vaename
Meil on aardeid veel, meil on aardeid veel
Geopeituritel on aardeid veel

http://4lyrics.eu/national-final/pohja-tallinn-meil-on-aega-veel

Uluk aastavahetusel

 2 

Vähemalt on kuskil teda nähtud :)

Ära hiilis

 2 

Nagu ma peitjatele aastavahetusel Viljandis ütlesin, siis tõesti, see põder teeb kõigile otsijaile sarved pähe. ;) Võtsime ette tõsise põdrajahi täna, kuid katsu sa uduse ilmaga ja sulava märja lumega seda sõralist taga ajada... Koeral (st, minul ;) ) jäi nina täpsemaks uurimiseks nõrgaks ja nii need jäljed Eestimaa pinnal kaotsi läksidki. Tõeliseks ajujahiks jäi inimjõust puudu.
Lõpptulemus: Põdrast paistsid vaid sarved, needki Viljandis, oma kodus esikuseinal. Kolmeharulised pealekauba... :P
Kunagi jälle. Tunneli lõpus paistab valgus, põdrast koivad, no ja küllap selle kolbagi kunagi kätte saab... põder ju kõrge loom ikkagi. :)

Kitsed juba leidsin, põder pole kaugel...

Põdra sarvedele panin sule sappa- olid ju valed...

 7 

Täna taas ristusid me teed
Lahendusest ülikaugel veel
Sõitsin hoogalt vastu posti
Ei tea, kes edasi toob posti

Algul on nad nunnud, ent siis muutuvad 4.0 elukateks

 5 

Põder elagu loomaaias
Mis ta linna vahel laiab
Leidku omal kena kodu
Mingu kasvõi ära sohu

 1 

Kui põder juba unenägudesse ilmus oli selge ,et nüüd on vaja teda jahtima minna. Saades aru ,et tegemist tavalisest kavalama isendiga sai kaasa haaratud hulk seltskonda ja tellitud suur buss. Nii kergem piiramisrõngast korraldada. Nägimegi põtra ja ta polnud üksi :P . Aga meil ei õnnestunud teda kuidagi kätte saada, nägime vaid kuidas ta tagumikku välgutas ja korduvalt teel akrobaatilisi manöövreid sooritas. Huh, ma ei julge enam magama ka minna :D.....Targemad ütlesid , et ta võib tagumik ees ka tulla.

Nüüd pean vist teist värvi põdrasokid jalga vedama....

http://youtu.be/0UV87oUkxtQ

ka maximas ollakse valmis lisavihjeteks ;)