Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Advendiseeria aare 4. dets 2012.
19. aprillil 1977 oli Moe piiritusetehase 32 m kõrgune korsten parajas vines. Samal ajal hakkas maanduma Pärnusse kolivaid lendureid tagasi toov transpordilennuk. Mehed olid ülesande täitnud, pidid saama puhkusele ja olla olnud rõõmsas vines juba. Lumepilves lendur vääratas, laskus 240 m asemel 24 m peale, riivas tiivaga korstnat ning prantsatas lautade taha põllule. Hukkusid kõik 21 pardalolnut; samas töökojas traktorite ülevaatust pidanud kolhoosnikutest lendas õnnetus üle … Üks töömees, kes katlamaja katust remontis, sai tiivaga pihta; kui ta haiglas oma õnnetuse asjaolusid püüdis seletada - lennuk sõitis otsa -, arvati, et on ka vines ja taheti hullumajja pista.
Pärast pandi hukkunute mälestuseks põllutee äärde püsti lennuki saba, mille Saksi vallavalitsus 2005. aastal korda tegi. Pikem lugu sündmusest on lisatud lingil.
Null näitab pahatahtliku korstna pihta. Aardekarp asub lennuki saba juures kõige tihedamas.
Ja esmaleidja võiks võtta omale selle linnukese konteineri kinnituse küljest :)
Vihje: pole
Lingid: http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/monumendid-II
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | Geokontroll 134/80 |
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), soovitan (1), advendiseeria_2012 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4288T
Logiteadete statistika:
180 (97,3%)
5
2
0
0
0
0
Kokku: 187
Mugud olid end nulli parkinud, ei hakkanud kampa pressima.
Mittekohalikena läks natuke aega, et see lennukisaba üles leida. Aaret aga ei jäänud silma - kell oli täpselt nii palju, et loojuv päike paistis sirgelt silma. Eks tuleme teine kord taas...
Algul sai niisama ratastega veidi ümbruskonnas ringi sõidetud aga kuna midagi kohe silma ei jäänud, käisime vahepeal Tapal kehal kinnitamas. Tagasiteel suvilasse mõtlesime, et sõidame siis veel veidi ringi, et kuskil siin see lennukisaba ju peab olema. Kuna aga eeltöö oli meil kodus tegemata ja aarde otsimine oli ekspromt idee, ei õnnestunud lennukisaba positsioneerimine meil liiga hästi. Lõpuks sai siis kohalikelt küsitud, kes kohta täpselt teadsid. Kohale jõudes avastasime aga, et telefoniakut on alles 2% ja seega aarde kirjeldust enam üle lugeda ei jõudnud. Sellest tingituna ladusime lennukisaba toetusmüüri ümber, torkisime oksaga ja silitasime niisama metallkeret. No järgmine kord, kui suvilasse minek, siis saab aarde ka ära logida. :)
Tutvusin kohalike põlluteedega, aga lennukisaba ei leidnud kusagilt.
Mõistatus seegi pinks-ponks, üks viimase aja normaalsemaid ja lihtsamaid. Sain GK-s "lähedale, aga mitte sigarit". Ei viitsinud toas rohkem tegeleda, sest küll kohapeal ikka leiab, palju neid õdesid tihedaid seal ikka on.. Paraku ei paistnud abistav pliiatsiteritaja silma ja külma tuule ning tumeda pimedusega hakkas endalgi lõpuks hoopis vineisu tekkima.
Ma ei tea, missuguse linnukese esmaleidjad kaasa võtsid, aga mina loobusin õdede tihedatega sahistamisest, kui juba teist linnukest (mõni lepalindudest) okste vahel üsna ehmunud ja sassis näoga mind vastu vaatamas silmasin. Nad ei lennanud ega liikunud mitte kuhugi, kui nende tihe puhkekoht paljastati. Hea, et ma esimest neist - kirjeldust lugenuna - pihku ei võtnud. Kahtlustasin, et olengi juba vines ja lahkusin löödult. Sihuke Sammalhabe olengi siis. Naasen kui on ilm valge, ise selge, pohlad habemes ja silmad häbenen'd.