Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jeesusele pühendatud Reigi kivikiriku lasi ehitada parun O.R.L. von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Gustavi mälestuseks. Reigi kiriku suurimaks väärtuseks on tema kunstikollektsioon.
Huvitav teada:
• Õpetaja G.F.Rinne lõi Paciuse viisile Runebergi sõnadest inspireerituna ülistuslaulu Hiiumaale.
NB! Kiviaeda ümber laduda pole vaja: aare leitav vaatluse teel!
Esmaleidjale ostukäru kopikas!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (2), lahe_teostus (1), drive-in (1), vaatamisväärsus (1), pliiats_kaasa (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4ADH0
Logiteadete statistika:
193 (80,4%)
47
13
6
3
0
0
Kokku: 262
Eile praamile liikudes tegin peatuse ja lootsin kiire leiu teha, aga ei leidnud. Otsisin mikrot, nüüd lugesin, et päris karbiga tegemist. Tõenäolisrlt satun Hiiumaale peagi veel, tuleb järgmine kord siis teise pilguga vaadata.
Otsisime tund aega aga ei nullis ega selle ümber ei suutnud aaret tuvastada. Pidasime kinni reeglist et leida tuleb silmadega aga no ei olnud näha seda kusagil täna.
Leidsime kaane koos paelaga,piilusime taskulambiga ka lõpmatutesse aukudesse ja loobusime.
Käisin ka asja uurimas aga ei leidnud. Loodatavasti kunagi uuesti.
Vaatlus nii aia kui põõsa juures ei andnud mitte mingit tulemust ja ka vähene kivide liigutamine mitte. Paarkümmend minutit kulutasime, aga lahkusime leiuta.
Alustame oma Hiiumaa esimest päeva kohe mitteleiuga. Olen siit ei tea palju kordi mööda sõitnud ja kogu aeg olen selle otsimist edasi tõuganud. Täna siis tulime ja kohe tühjad pihud.
Miskit läks ikka väga valesti. Maa oli külmund ja kärss oli kah kärnas. Kirik ise oli aus. Eriti kiiduväärt on kiriku väravale kinnitatud infotahvel kust saab hädasolija teada lähima külmkambriga surnukuuri asukoha. Väärt värk!
Päike siras ja kiviaias mustavad augud nõudnuks vist prožektorit paljastamaks oma sügavamat sisu. Kui ühest urkast teravate servadega purgipõhi pihku jäi, siis lõpetasime selleks korraks otsingud.
Müüri ümber laduma ei hakanud. Erinevaid kohti katsusime, eemal toimetav mees on juba palju sellist tegevust näinud. Topsik, karp end meile ei näidanud.
Teised läksid Reigi kirikut vaatama ja uudistama, samal ajal kui meie Svetaga läksime aaret otsima. No sai igasuguseid kohti katsuda, vaadata, aga midagi näppu ega silma ei jäänud. Kuna igas kohas oli meil oma kindel aeg ringi kolamiseks, siis siin jäi ajast puudu. Nii see praegu leidmata jäi.
Otsisime ühest ja teisest nullist, kuid meie silmadele jäi nähtamatuks.
Kiriku ja parkla ümbruses oli palju sagimist ja kergelt pealevaadates ei õnnestunud tabada otsitavat.Eks kunagi saab jälle Hiiumaal tuuritatud.....Loodetavast Kleone pandud koordinaadid aitavad leiuni vähe lihtsamalt saada
Jäi ka see teisel korral leidmata.
Oeh, vaatasime, katsusime, aga ei leidnud. Geosilm oli vist väsinud juba.
Kolmas kord siin ja ikka jäi leidmata. Seekord siiski peaaegu ei otsinudki. Minu viimasest külastusest on olukord muutunud. Uus värav lähistel ja kiviaedki paranduskuuri läbi teinud. Ei hakanud midagi näppima. Omanik võiks asja kaeda, mina ju ei tea, kas muutused pärast viimast leidu siin või enne... Viimane logi väidab ka et 10-15 m nullist. Ja äkki tasuks mõelda üldse teisiti peitmisele, kuna minaa ei leia :) Koht igati näitamist väärt, aitäh!
Otsisin nagu loom, ei mette. Ja siis hakkasid huvi tundma minu vastu kohalikud kalmistuvahid väga pahase näoga, jätsin asja pooleli kodurahu huvides.
Huvitava laega inimtühi kirik kus põlesid sadakond küünalt. Ju see filmilik kaader mõjus ja aaret ma küll ei nąinud.
Kui kiviaeda kaevuda pole vaja, jääb peidukaid õige väheks. Vaatasime pikka aega aga midagi silma ei jäänud. Peab vist kaval asi olema.
Käisime kiriku naaberkrundil külas, kuulasime plaane ja avastasime Hiiumaa toredust. Järele jäänud viie minutiga leidu ei tulnud, seega jääb järgmist külastust ootama.
Hingedepäeval...no ei leidnud. Juu hinged mängisid (:
Uhke värav.Tegime ringi kalmistul ja jõudsime aaret peitvasse nurka. Saades teada, et tegemist on keerulise peidukaga, olid meie leidmislootused väikesed,kuid siiski olemas. Leppisime kokku, et otsime max 15 minutit. Esimesed 7 minutit me käsi appi ei võtnud ja tõesti põrnitsesime aianurka, kive, auke ja lähiümbrustki. Siis ründasid Silverit kadakaoksad ja sipelgad ning ta kolis heinapalli otsa. Juhendas mind sealt ülevalt ning luges logisid ja minuteid. Mina võtsin käed appi ja toppisin neid kõikvõimalikesse kohtadesse, kuid edutult. Siis sai aeg täis ja Silveri telefoni aku tühjaks. Loobusime otsingutest ja läksime kirikusse. Kirikus istus üks tore memm,kes „uksi lahti hoidis“ ja oskas hästi rääkida nii kohalikust ajaloost kui ka tänapäevast. Jagas oma muljeid ümbruskonna vaatamisväärsustest, Hiiumaa Eiffelist, Kõpu linnukasvatajast ja muustki.
Seega elamuse saime Reigist kätte, seekord geoaardeta. Aitäh siia kutsumast!
Tee või tina, katsusin omaarust kõik võimalikud kohad läbi aga mikrot kiviaiast leida ei õnnestunud. Mõni teine kord siis.
vaatasin, mis ma vaatasin, aga ei leidnud, kiviaeda ümber ei tõstnud ja oksi maha ei väänanud
Sai lausa mitme silmaga uuritud. Ei suutnud leida. Ka plaanis järgmine kord uuesti.
See saab juba tavaks, et käin siin kiviaeda põrnitsemas. Täna 7 minutist aitas.
Alanud kolmas päev. Mõlemal kõik kaasavõetud kinnised jalanõud märjad. Mul ühed poolniisked jalga, Ivar jätkab plätudega. Lõpuks tervitab meid jälle päike ja suundusime heas meeleolus Reigi kiriku juurde. Kui kodus planeerisin Hiiumaa sõitu siis märkisin selle endal juba kõige tõenäolisemaks mitteleiuks. Kohapeal vaatasime päikesevalguse kui ka taskulambi valguse käes väga põhjalikult müürisisu nii ühelt kui teiselt poolt. Kive ei tahtnud üldse liigutada ja seetõttu jäi ka aare meie eest varju. Ma leian, et aare vajaks omanikupoolset kontrolli ja soovitavalt ka eemale peitmist. Kõik geopeiturid ei ole nõus lahkuma ilma logita ja see võib mõjuda laastavalt iidsele surnuaia kivimüürile.
Isegi peale väga täpse vihje saamist, ei suutnud me seda aaret leida.
Silmade punnitamisest jäi väheks, aare jäi avastamata.
Kui me nägime seda laastamistööd kiviaiaga tuli must masendus peale. Jõllitasin tükk aega nagu filmis "Mehed, kes jõlltasid kitsesid", aga ei midagi. Ajudes tagus ainult mõte: mis küll on tehtud kiviaiaga. Arvan, et sellises kohas, kus on suurepärane territoorium ja must-miljon peidukohta, peaks siiski leidma ohutuma koha. Kogemus on näidanud, et ikka on inimesi kes hakkavad aeda või kiviseina lammutama (nt Käina kirik jt) Täielikult minu isiklik arvamine: aarete peitmisel tuleb siiski teha eeltööd ja peidukas peaks olema võimalikult ohutu ümbritsevale.
Ei istu mulle need müürilille aarded. Kõht oli tühi ja silmanägemine ära.
Mingit ümberladumist teha ei tahtnud ja niisama päevavalgele ei ujunud.
No ei saanud kuidagi pihta. Küll leidsime igasugu muud värki kuid aare jäi meist peidetuks.
Vähemalt sai kontserdit nauditud
Mediteerisin siin 10 minutit aga midagi ebakõlalist silma ei jäänud. ;)
Ei leidnud vaadates ega kompides neljal käel, kahju. Ja suur kahju on sellest, Kristi poe aare sai leitud ja logitud, aga päev hiljem siin netis kaart seda aaret enam ei näita.
Tolle päeva esimene aare ja läks kohe aia taha. Otsingumeeskonnas olid vist liiga kogenematud ja laisad geopeiturid, et kõiki teooraid läbi proovida. Eks järgmine kord kui Hiiumaale satun proovin uuesti vaadata, parem oleks, et aare kadunud pole, üks väga huvitav kivi oli seal kahes tükis laiali.
Viimane aare, kus mõtlesime kiire peatuse teha sellel päeval. Veetsime siin tunnikese ja tekkis nii mõnigi teooria.
Reigi kiriku ja surnuaia aia juures käisime täna koguni kahel korral. Esmalt uudistasime ja puurisime nullis pikalt ringi. Silm ega käsi ei tabanud midagi erinevat ega aaret meenutavat. Ronisime edasi ja tagasi. Vaatasime pealt ja alt. Kuid tulemust sellest ei sündinud. Peale pikki minuteid otsimist otsustasime suunduda Kärdlasse lõunatama ja kooki sööma. Kärdlast saabudes ja kiriku parklasse keerates alustas raadio lõbusa lookesega. Autost aardeni jalutades kummitasid kõrvus laulusõnad: "Aga mulle siiski ükstaskõik on see, ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee!" See andis kogu otsingule rõõmsa varjundi vaatamata mitteleitud aardele. Mõnikord piisab vähesest, et löödud tundest üle saada.
10 minutiga anomaaliaid silma ei jäänud ja edasi uute aarete poole. Ära oli seda hõlpsam minna, et kõrvalpood jäi samuti vahele.
Vahtisime mis me vahtisime aga leidmata ta seekord jäi.
Natuke tegime otsimisliigutusi küll ka, kuid ega palju ei lastud. Küll olid parklas lapsevankritega rulluisutajad, teisel pool aeda aga rehadega toimetajad. Ja seda kõike vaikses Hiiumaa nurgas kella seitsme paiku neljapäeva õhtul. Loobusime üsna kohe ja sõitsime hoopis Mustikakivi aarde lähistele RMK telkimisalale vaba platsi otsima. Selle me ka leidsime, kuigi telke oli enne meid juba päris mitu ning erinevate maade numbrimärke kandvaid autosid tuli aina juurde. Eksootilisemad ehk neist olid naabritest valgevenelased, kes olid kümnepäevasel tuuril autoga mööda baltimaade rannikut.
Alustuseks ringkäik kiriku ümbruses. Minule seostub see kohanimi eelkõige kunagise Tallinnfilmi linateosega. Populaarne turismobjekt tundus olevat – autod, bussiekskursioonid.
Mõtisklesin seal nullis ka veidi, aga ideede puudus ja soovimatus suht avalikus kohas kaua ringi töllerdada panid loobuma. Ma olen üldiselt olnud arvamusel et kui mingi aare on loodud huvitava koha või ehitise tutvustamiseks, siis võiks see lihtsalt leitav olla. Las need igasugu toredad mõistatused mille põhieesmärk on leidjate intelligentsi testida jääda kuhugi inimtühja paika. Kui mingi ime läbi kunagi uuesti Hiiumaale ja siiakanti peaks sattuma siis ehk mõtlen asja üle veel.