Savisaare

Aarde nimeks võiks seal kandis olnud sildist lähtuvalt olla Savisaare aare.

Erinevalt eelmisest meie peidetud aardest ei tohiks selle otsijad väga palju rahvarohkuse üle kurta. Kuigi kaartidelt võib tunduda, et seal on soo, on siiski täpselt õigest suunast võimalik kuiva maad mööda kohale jõuda. Me saime oma maanteesõidu autoga vabalt umbes 250 m kaugusele aardest sõita, oletan et tõelise džiibiga oleks võimalik lausa aardele meetri kaugusele sõita. Aga laseks seda väidet džiibiomanikel kommenteerida.

Muudatus 2013: Aare on pärast 2013 aasta hooldust plastikkarbis, sisu selgub logidest.

Massiivseid inimtegevuse jälgi nähes tekkis mõte, et keegi on püüdnud reaalselt planeedi pinna kosmosest märgatava koordinaatvõrguga katta, kuid on sellest vaid paar kilomeetrit valmis saand. Tegime ka nagu koordinaatidelõikepunktile kohane pildid igast ilmakaarest (pildid nord, ost, süd ja west). Tundus veel, et meie GPS püüdis meid vägisi sellest pilditegemise kohast veidi eemale juhtida kord siia, kord sinna, nii et aare on peidetud mitte täpselt nende piltide tegemise kohta, vaid kuhugi sinna (pilt aare).

Siin on grupipilt aarde peitjatest (pilt grupp) ja ka peitmise protsessist üks pilt, millele on kogemata jäänud ka peitmises aktiivselt osalenud parm(parm).