Viis posti

 2 

Lisasin "Postimehe" tellimuse järgmise kuu eelarvesse

 2 

Ei leidnud. Nullis targaks ei saanud, väga päikse käes ei viitsinud ka. Mingi idee meil poolsaarel ühte kohta nähes tuli ja Palangu loogika järgi võiks see viie postina täitsa toimida...jubeda aja kulutasime ära ei tea mida otsides :D Aga vähemalt ringi konnata oli lahe :) Ja kui millalgi selgub, et seal ikkagi polegi aaret, siis sinna peab küll midagi viima :D

Täna siis teist korda arvatavas lõpus. Võtsin Kristi endale teiseks korruseks ja palusin tal kõikvõimalikud paigad seal läbi tuhlata... ja tuhlas täitsa ilusti, ainult et edu see ei toonud... Moll jäi seega siniseks.

Lõpetasin ülemõtlemise ära ja asusin lõpus aaret otsima... no ega seal palju üle kolme koha polnud. Võimalik, et mul näpud liiga lühikesed, kuid sai ikka üsna usinalt võimalikud paigad läbi poleeritud. A nu eks varsti miski aeg jälle, kui veidi rohkem aega varuks. Tänud!

Hiiglama ammu kunagi proovisin seda lahendada, ei tulnud välja. Nüüd proovisin jälle ja sain geokontrolli kohe roheliseks. Vahepunktis leidsin ka teemakohase asjanduse, aga mis sellega peale hakata ja kuidas see mul aardeni jõuda aitab, sellest ei jaga veel ööd ega mütsi... a tänud ikkagi, ehk kunagi tuleb kirgastumine.

 1 

2014. augustis tegin kirjelduse 1. variandi järgi, päris reaalselt ja korralikult muide, mõnuga. Siis vist natuke ohkisin, aga vanduda ega kiruda küll ei viitsinud. Kunagi hiljem - 2. variandi järgi, aga ilma rohelise geokontrollita - leidsin peaaegu lähedal olevast kohast 2 x 12 posti ja harrastasin seal vastavat maastiku raskusastet. Vahepeal arvutasin koordinaadi õigesti välja ja ajasin täpseks ka, aga viimati sellega kohapeal käies ei saanud enam peaaegu midagi aru. Miks see maastik just täpselt 4 peab olema? Kuni 2.5 kohti kontrollisin, 5.0 kohad jätsin vahele, üks 4.0 justkui jäi veel sõelale, küll pihtas-põhjas punktist 10 m kaugusel, aga seda ei kannatanud viimati nagunii järgi vaadata. Vihje ajas muidugi juhtme päris kokku :P Nüüd ohkan, vannun, kirun :o)

 1 

Kätte jõudnud umbes viies tõsisem otsingukord antud aarde puhul. Lõpu koordinaat on eelmisest õnnestumisest olemas. Nüüd oli plaan käia lõpuks ka aarde järel. Eeldasin ja arvasin, et tean kus aare olema peaks. Suurte pingutuste järel kohale jõudes, pidin tõdema, et valitses tühjus. Kurtsin kiiresti mure peitjale ja sain teada, et koht ei olnudki see päris õige. Saab uuesti proovida

Neid postiaardeid ma alguses isegi ei vaadanud. 3, 5 või 8 posti - kõik ühesuguse postisisaldusega. Esimese läbilugemise järel panin juba kirjelduse kinni. Kui aga peitja ise ahvatles mind enda aaret lahendama, võtsin raske ohkega mõistatuse taas käsile ja avastasin üllatusega, et polnudki nii keeruline vahepunkti jõuda. Muidugi, alguses ma kahtlesin tugevalt saadud koordinaatide õigsuses, kuid seepeale öeldi, et ma olevat tohman, kui targemaid ei usu ja nii ma siis läksin ühel heal päeval Veikoga nulli kaema.
Käisime vist oma kilomeetri maha, kuni lõpuks miski silma jäi. Aga see oli vaid üks osa. Meie mõistus ütles, et midagi peaks nagu veel olema, aga seda me ei suutnud pärast järgmise kilomeetrise kõndimise järel leida. Veikol oli kopp ees ja ta teatas, et see aare võttis tal üldse otsimise isu ära, nii et kaastundest Veiko vastu lükkasin edasised mikroskoopilised uuringud edasi.
Täna läksin üksi. Kael oli juba kange ja pea käis ringi ning telefoni aku hakkas tühjaks saama, kuid mina kõndisin ikka jonnakalt edasi-tagasi. Hannole helistamisest polnud kasu, kuna see ei mäletanud aardest enam midagi (ei mingit info säilitamise soovi tulevastele põlvedele). Lõpuks tunnistasin end lööduks ja läksin hoopis Kiili kooli juurde kontrollima, kas G4S seal täna ka valvet peab.

Polnud ammu viie posti vahepunktis käinud ja tänane hoovihmadega ilm tundus päris õige moment olevat. Käisin samamoodi nagu eelmistel kordadel pea laiali ringi. Siis käisin kõik ümbruse sentimeetri haaval läbi ja õige koha lähedusse jõudes sain muidugi aru kuidas sellises kohas peita. Alguses leidsin üles vana, siis uue. Lõpus jäi mul pikkusest väheks ja linnariietega ei tahtnud ronima hakata. Nüüd paistab vähemalt tunneli lõpus valgus ja vaid väike samm logi kirjasaamiseni

Geokontroll probleeme ei valmistanud. Kohapeal aga teist korda. Kui esimene kord käisin, siis tundus koht räpane ja kole ning peidukohti mustmiljon. Nüüd täna kohal käies oli vaatepilt hoopis vastupidine. Kõik oli korda tehtud, üle värvitud, prahti kuskil polnud aga ka mitte ühtegi peidupaika ei leidnud seetõttu

 1 

Lõpuks oli meil siis kogu kamp koos ja ühendatud jõududega püüdsime karpi kätte saada. Koht oli ammugi teada, aga puudu olid vajalikud geonublud. Mängisime seal siis Bremeni linna moosekante, no peaaegu, ja siis kostus pahaendeline KOLKS. Nii, väga vabandame, aga asi on jälle pihtas-põhjas. Meie seda parandatud ei saa ja kui samasse kohta pannakse, siis loobume ilmselt üldse. Lahendatud, leitud, logimata!

Saime ka ratta veerema.

 1 

Paneme aga ausalt kõik käimised kirja. Me vist oleme ainukesed püüdlikud ja lihtsameelsed kes on kõiki kolme võimalust kasutanud ja igasugu toredaid numbreid saanud. Saime ka rohelise tule aga ega’s see veel tähenda et me aarde ka kätte saame. Seekord jäi puhtalt selle taha, et üks tiimi liige (see pikem ja kandvam) ei saanud tulla. Eks kunagi taidleme seal veel. Sest vesi on ikka veel soe ja postid ka alles!

 1 

Käisime Pikakaril ujumas ja mõtlesime vaadata, et millega siis lugupeetud professor seekord hakkama on saanud. Viisakalt väljendudes: mitte kurgegi ei saanud aru. Käisime igaks-juhuks siin ja seal, tegime tähtsat nägu ja aretasime teooriaid. Lõpuks tulime sama targalt tulema. Eks lähme uuesti kui vesi on soe ja postid ikka veel alles.

Natuke nuputamist ja midagi nagu leidsime, aga mida selle leituga peale hakata ja kuidas ning kuhu see edasi peaks viima - meie jaoks jäi saladuseks. Saamatud ja rumalad, mis muud.

Ilmselt jäi meil see vandumise ja kirumise osa puudu. Ohkasime küll ja veel, sest seal, kust meil otsida vaja, mängis naabri-Valve viiendat posti. Seisis ja ei liikunud ei paremale ega vasakule. Ohkasime, kuid sellest polnud kasu. Mulle ei meeldi vanduda, ma isegi sekkun, kui seda liigselt kuulen. Valve juuresolekul ei tulnud mul kuidagi ühtki sarvilist suust välja. Ikkagi õpetaja... Vaatasime ettevaatlikult ringi, aga kuna meil oli plaanis Läänemaale Geojaanile sõita, siis see ootamine ei sobinud. Küll järgmine kord läheb paremini. (Tõlge - üritan kooliaastal omandatud roppusi ja vandesõnu meelde tuletada, siis saavad ehk kõik leidmise tingimused täidetud. Parem mina, kui Siim.)

Staažika müstitsisti [hpalang1]'i geohaigus aina süveneb. Mõistatus, mille sees on multiaarded, mille sees on mõistatused jne pluss alati pikk joru üsna seosetut teksti aardekirjelduses. Seekord õnnestus veel imekombel õige lõik üles leida, hirmuga mõtlen järgmise Hannese mõistatusaarde peale.

Vahepunktis sai muidugi kõvasti pimeduses kobatud ja aeg ära raisatud. Alguses mõtlesin, et vihjes olev esimene lause käibki minu kohta ja see on taas mingi peitja omapärane huumor vist. Päris nii hull ei olnud, isegi midagi leidsin lõpuks.

Kahjuks koht, kuhu mind järgmiseks juhatati, oli väga populaarseks saanud mugude seas - soe ilm, loomulikult just paras aeg ühe väljasõidu jaoks rohelusse. Minu jaoks tähendas see aga veelgi ajakulu ja kui ma siis lõpuks segamatult tegutseda sain, siis oli mul aega jäänud umbes 2 minutit. Seda oli muidugi ilmselgelt vähe, et üks Hannese karp või järjekordne vihje kusagilt välja meelitada.

 11 

Peale kirjelduse mitmekordset lugemist piirdusin esimese variandi kolmanda lausega. Mitu korda piirdusin.