Mõistatuse pusimisega läks ikka omajagu aega. Midagi nagu saime tehtud, aga midagi jäi tegemata. Kui saime teada, et oleme ikka õigel teel, siis pusisime edasi seniks kuni saime kogu ristsõna kenasti täidetud. Täna lootusrikkalt objektile siirdudes pidime mornilt lahkuma. Omateada tuvastasime täitsa õige märgistatud koha, kuid aaret mitte. Oli suisa oma abivahend kaasas ning sai lähivaatlust tehtud, kuid ei midagi. Peab teadjamatelt uurima, et kas olime me saamatud või siis on aare plehku pannud.

Leitud.

No ei tulnud alexi aardega tuhat täis. Aga saan kinnitada, et abivahend ilusasti olemas ;)

 5 

See on vist esimene asi mis ma ignolisti panen. Mulle on korduvalt öeldud kuskohast neid andmeid saab aga MA EI SAA hakkama. Kogu selle asja taustal imestan täiesti siiralt kuidas ma küll klaviatuuri pealt tähed üles leian ja seda juttu siia trükkida mõistan.

Alul ei osanud - nagu ikka - mõisatusega suurt pihta hakata. S.t. täitsin targema küll enamusi auke ristsõnas ära, aga mis edasi. Lahterdus sokivärviks ja jäi oma aega ootama. Eile õhtul olime sõberitega koos ja lahendasime grupiviisiliselt mõistatusi. Nüüd lahenes üsna nobedalt, oli moraalset tuge vaja, et mõni sukapaela toon ette anda. Asi jäi küll lõpuni vildakaks, aga kogenud silm luges koordinaadi ja vihje välja.

Täna enne kodu sai kohal käidud. Mugusid liikus, aga meil oli neist savi. Aardel oli meist ka savi. Ei ilmutanud see ilmaime end mitte üheski vormis, ei allunud ei pilgule ega abivahendile. Peale poolt tundi sai täiesti siiber, mädanegu edasi. Pole ainus. Küll tuleb ka selle mikro moment. Aitäh, head und! (-: