Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tänapäeva Lilleküla linnaosa hõlmab suuremat osa omaaegsest Kristiine heinamaast. Vaatamata mitmetele suvemõisatele, oli see piirkond kaua hõreda hoonestusega. Tihedam hoonestus kujunes Paldiski maantee alguses, mis 1860. aastatel laienes ka tänapäeva Lilleküla aladele ning seda hoonestusala nimetati Kassisabaks. Tõenäoliselt oleks seda nime kandnud ka osa tänapäeva Lilleküla, kui aastatel 1869-1870 poleks rajatud raudteetammi. Kuigi üle raudteetammi olid Paldiski maantee ja Madara tänava kohal ülekäigurajad, arenes elu mõlemal pool raudteed erinevas suunas. Pärast Mayeri tehase rajamist, hakati raudteest lääne poole jäävat ala nimetama Mayeri heinamaaks. Kuna sinna piirkonda oli rajatud mitu lille nimelist tänavat, hakati 1920. aastate algul seda kanti nimetama Lillekülaks. See kohanimi ei laienenud kuni 1940. aastani üle Endla tänava.
Koos individuaalelamute rajamisega juurdus pärast II maailmasõda Lilleküla nimi ka Endla tänavast lääne poole jäävatele aladele. Lilleküla kokkukasvamine Tondi, Mustamäe ja Mustjõe piirkonnaga kestis mitu aastakümmet ning nende piirid üldjoontes ühtivad praeguste administratiivpiiridega. Paldiski maantee jäi loogiliseks piiriks Lilleküla ja Pelgulinna vahel.
Kuna viimasel ajal on pealinnas ja ka mujal loomulikult, tunneleid siginenud nagu seeni peale vihma, siis ei laula me enam, et maa tuleb täita lastega, vaid kõik tunnelid tuleb täita aaretega. Nautige seda kena kunsti, mis selles käigus on täiesti ametlikult sirgeldatud(maalitud?) ja kui viitsite, otsige ka aare üles. Edu! Tegu on siis lihtsa advendiseeriasse kuuluva 22. aardega, mis ei kuulu "telefonipeituse" repertuaari ja on samuti leitav ilma gepsuta.
Ahsoo...oma kirjutusvahend tuleb kasuks.
Pange palun logirull nii tagasi(pulga kruvi allapoole), et järgmised leidjad saaksid ta inimlikult kätte, aitäh!
Vihje: pole
Lingid: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lillek%C3%BCla1
Aarde sildid:
soovitan (21), lahe_teostus (7), lumega_leitav (5), muguoht (4), gpsita_leitav (4), pliiats_kaasa (2), advendiseeria_2013 (1), 2013_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VPHR
Logiteadete statistika:
230 (80,4%)
56
12
14
2
1
0
Kokku: 315
Kodulähedane aare. Oleme mitu korda käinud seal uudistamas, aga pole näkanud.
Otsisime küll ühel, küll teisel päeval, aga mitte ei hakanud silma. Peab kolmandal vast veel jahtima minema.
Võtsin Liina kaasa ja läksime õhtusel ajal, aga kasu oli ainult nii palju, et mugusid oli vähem meid vaatamas.
Käisin ühe korra vaatamas käisin teise korra vaatamas kolmandal korral hakkas silma, aga pastakas jäi koju
Siin jättis mind tööpäevajärgse geotuuri õnn maha ning tuli esimene mitteleid, mille puhul arvan, et viga oli minus, mitte aardes. ;) Olles nüüd logid põhjalikult läbi lugenud ning kaarti takseerinud, võib vist uuele katsele minna. Samas, ma ausalt öeldes ei tea, milline kellaaeg selleks mõitstlik oleks, sest rahvast voorib seal jah nagu murdu ning rahulikult otsida on väga raske.
Öine katse nr. kaks oli esimesest küll oluliselt muguvabam. aga kahjuks üldse mitte edukam :( Otsisin ja otsisin, mingi hetk saabus nulli lähedusse üks mobiili näppiv noormees ja taandusin lootuses, et kui tuvastan geotegevuse, siis ühinen taas. Kahjuks aga noormees näppis vist niisama seal nullis mobiili ja kadus lõpuks tunnelisse, mina aga kirusin oma viletsaid silmi ja loobusin.
Ei tea, kas teine või kolmas katse selle aarde juures... sama targalt Tartusse tagasi.
Algajana sai kunsti alguses üksjagu palju niisama tähelepanelikumalt vaadatud. Siis tõmbasin perimeetri veidi kitsamaks ja edasi oli selline piinlik u 45 minutit töllerdamist, lisaks "jäin kunstisõrmitsejana vahele" ühele tuttavale, kes rongile tõttas ja mind rohkem kui imestunult tervitas. See rahvavool ikka meeletu! Mingil hilisemal või vastupidi varasemal ajal peab uuesti tulema. Idee ja ideeline asukoht mul vist logide põhjal selge, aga segamatut aega veidi süstemaatilisemalt "vaadata" oli kõige rohkem 5 sekundit järjest.
No nüüd logisid lugedes on klaar, miks me eile 40 minutit tühja tuult tallasime. Ma paluks ikka taastamist, pool aastat juba käin ja kudistan seda tunnelit aga kätte ei saa. Ei talu sellist alandust oma hingekesel :) Lihtsalt müstika kuidas otsides ei leia ega leia aga võõrastele näppudele asi otsimata ette jääb.
Multimeedia andis mulle julgust seda aaret otsima minna. Mugusid oli VÄGA palju, et aktiivset otsimist teha (isegi üks geopeitur tormas minust mööda). Nullis nägin üht kahtlast asja, aga T2 jaoks tundus see liiga palju turnimist, seega ei hakanud endale tähelepanu tõmbama.
Hulk aega sai otsitud aga tulemust ei olnud. Jälle üks sinine nägu :(
Siin sai ka hulk aega ringi jalutatud ja kõikidest võimalikest ja võimatutest kohtadest otsitud, aga ei muffigi. Tunneli seinale oli keegi meile sobiva näo juba valmis maalinud, ju siis pidi seekord niipidi minema.
Veetsime seal päris kaua aga see-eest lõbusat aega, kuid seekord jäi meil aare leidmata.
Ega kõiki ardeid ei peagi esimesel korral kohe leidma...
Oi mulle kohe ei istu sellised tunneli-trepi-raudteejaama-aarded. Ei Tallinnas ega Tartus (Pärnus on okei). Palju inimesi, vähe kohti, külm jne. Võibolla kunagi hiljem.
Olime pikalt väga kahtlased. Lõpuks tekkis väike wannabe-taskuvarga tunne: seisame ja uimerdame "juhuslikult", aga samal ajal silmad vilavad... Mida ei näe, no seda ei näe. Tuleb tagasi tulla, ei anna rahu.
Mida teha ühe sinise päeva lõpetuseks? Õige vastus - Otsida veel üks sinine aare. Lõpetuseks sai valitud igati vääriline kandidaat. Kuus kuuest, st. kuus sinist nägu ühe päevaga. Omamoodi rekord vist. Ja üks mitteleiu logi jääb kirjutamata, sest aare on jõutud vahepeal juba arhiveerida. Mis puutub Lilleküla aardesse siis, et tõele au anda oli meil rongini aega umbes 4-5 minutit, selle aja veetsime siis sedasi kasulikult. Täname!
Insanity: doing the same thing over and over again and expecting different results. Albert Einstein
Maakeeli: külastus #2. Seisime nullis. Jõllitasime. Käisime ringi. Jõllitasime. Näppisime. Mitte s***agi ei leidnud. Tulime tulema.
Veetsin 0 punktis 40 minutit aga aare ennast mulle ennast ei paljastanud . Lugesin hoolega kõiksuguseid logisid aga sellegipoolest ei suutnud leida. Edu järgmistele üritajatele.
Kraabitud on siin omajagu. Lasin silmadel ringi käia aga sellest jäi väheks. Rahvarohkes kohas ei tahtnud midagi kangutada ega keerata.
Teadmata arv otsimisi - jätkuvalt - ei näe ega oska näha. Võtan järeleandmistundi geopeituse osas, tasu kokkuleppel.
Liiklus oli tihe ning mugusid palju. Kirves oli nüri ja külm hakkas ka. Võiks veel paar tosinat takistust siia lisada miks ei olnud meie päev seda aaret leida. Hästi peidetud. Tänud!
Kurat, jälle üks linnamikro. Nu ei meeldi mulle need. Aga mingil põhjusel on just see aare saanud peotäie "soovitan" sildikesi, nii et tuleb üle vaadata mis seal siis nii ägedat on. Vähemalt plaan oli üle vaadata. Reaalsus oli see et 4 inimest ja 30 minutit osutusid ebapiisavaks et aaret tuvastada. Kurat. Linnamikrodest veel vähem meeldib mulle nende mitteleidmine. Või tegelikult selle pärast mulle nad ju ei meeldigi. Ei ole mõnele inimesele lihtsalt antud seda silma. Või on lihtsalt õppimisvõime nii niru et leitud 100+ aardega ei ole see silm vastavaks veel arenenud. Kurat.
Pühapäevane hilisõhtune aeg oli peaaegu ideaalne seal otsimiseks. Kahjuks leidmata jäi sellegipoolest. Ei ole meis seda geniaalsuse puhangut, mis taipaks, kus aare on.
Liina eestvedamisel sai tehtud tema esimene geotuur (6/12). Esimene leidmata aare sel päeval. Kulutasime aega nulli otsimisele (Google map viskas ikka väga erinevatesse kohtadesse). Lõpuks Maa-ameti kaardilt saime nulli kätte, aga mugude kontsetratsioon oli ikka nii suur, et ei olnud mõtet seal passida. Tuleb leida parem aeg.
Mitteleidude seeria jätkus. Mugusid voolas läbi tunneli ~20 tükki minutis. See tegi otsimise sisuliselt võimatuks ja otsustasin aarde heaolu huvides selle tegevuse edasi lükata.
See on esimene aare, millel nüüd teiste logisid loen enne kui ise leian. Lihtsalt et 5 korda olen seal otsimas käinud ja pole siiani ikka suutnud kavalat kohta ära tabada. Kusjuures paar korda spetsiaalselt öistel kellaaegadel, et saaksin rahus tegutseda ja mutikesed ei kutsuks politseid kahtlast huligaani kontrollima. Saan aru, et peidukoht on 2.0, aga otsija silmad ja aju peavad ilmselt olema väga täpselt kalibreeritud. Järgmine kord teen nagu Horatio Caine: kõigepealt mustad päikeseprillid ette ja siis asun taskulambi valgel otsima.
nagu ma aru saan, siis alexi aarded on täiesti nähtaval, aga lihtsalt ei nää ! ja enam ei helista ka alexile, ta ütleb ju kohe ette, kus aare on !
No ei leia. Kohe 10 korda ei leia midagi. Ma tean küll, et kõiki aardeid ei pea leidma ja tegelikult ei pea ju üleüldse geopeitust mängima. Paha asi on lihtsalt see, et kasutan seda tunnelit igapäevaselt. Iga kord kui sinna satun tekkib muidugi paar uut "tarka" mõtet ka. Inimesed vaatavad juba imelikult, et mida see tüüp siin jalus jälle töllerdab. Äkki peaks sinna padukaga minema, siis saaks vähemalt vihmavarjus olemist teeselda. Eks näis, mis selle torkiva okkaga saab, kas suudan loobuda või lunin vihjeid.
Statistika jaoks panen mitteleiu kirja. Vaatamata pooletunnisele otsimisele jäi aare ka seekord leidmata.
No mul on seda aega otsida küll. Teooriaid oli aga ma olen roostes oma oskustes.
Tõenäoliselt veedame siin veel palju õhtuid. Ei näe, ei oska otsida.... veel.
Aega oli ja tahtmist ka aga mida vaadata ei oska seda ei näe. Viimasel ajal ei leia enam tavalisi topse ka - imelik hakkab lausa.
No mitte ei leidnud seda karpi üles. Peab natuke mõtisklema kus see aare siis ennast peidab ja teinekord tagasi tulema.
Ei olnud seda aaret seal, kui meie otsisime. Nüüd tean - Mihkel raudselt võttis ja logis kusagil eemal samal ajal :D. Eks otsime teinekord edasi..
Katsetus 2, lootus oli, et see aare on sobilik gpsuta otsimiseks. Kohapeal leidsime 10001 võimalust mikrot peita ja umbes 101 lahedat grafitit, mille poose järgi tehes, FB tarbeks veetsime toredaid hetki. Kui Veerenni tunneliga oli tunne, et võimalik leida, siis selles kohas, suhteliselt lootusetu tunne. Sinine nägu kinnitab ka tulemust.
Selle aasta mitteleidudega skoorimine jätkub. MItte ühtegi raskusastmele vastavat peidikut ei õnnestunud tuvastada.
Korra üritasime aga pühapäeva pärastlõunal on ikka muguliiklus seal liialt suur, et saaks otsida. Ei suutnud esialgu ka silmadega veel midagi leida. Natuke teisel ajal tagasi minema.
Rahvast vooris selliste hordidena, et täiesti võimatu oli midagi otsida. Tagatipuks tuli üks võõrkeelne meesmugu uurima "suitsu jest?". Kuna mul suitsu ei olnud mitte jest, siis pidin talle pettumise valmistama. Aga asi sellega ei piirdunud - suitsunäljas mugu jäi sinnasamma passima ja teisi möödujaid kiusama, kuni lõpuks sai mida tahtis. Seejärel liitus temaga veel kolm kaaslast, kellel tundus vägagi huvitav olema seal passida. Mingi klubiüritus vist. Tegin mõned pildid ümbruskonnast, uurin neid kodus ja mingil öösel tagasi, kui loodetavasti rahulikum.
Veetsime ka seal tubli pooltunni ning pärast seda, kui ma näppupidi ühte väiksemasse auku pidin peaaegu kinni jääma, läks igasugune isu midagi näppida ära :D. August tuli välja kohukese paber ning ühest teisest kohast loomaaiapilet. Mõni mitteleid peab ka ikka uue aasta alguses tulema. Eks ükskord tagasi, vahva tunnel muidu.
Oehh, ma kohe ohkaks...
Meie mitteleidmise saaga selle aarde puhul võib jääda venima nagu tatt nohuga.
Pole võimalik, et seal tunnelis oleks veel pragu/pilu või mingit avavust- mida me poleks juba oma näpukestega poleerinud, uurinud või silmitsenud. Mugusid vooris 1.jaanuari hommiku kohta ikka kohe "mõnuga" aga need sunnitud pausid olid ainult head, et saaksime oma halle ajurakke treenida.
Sportlikust huvist oleme varsti seal tunnelis tagasi ning kangekaelselt keeldume aarete kohta vihjeid küsimast- sest kui teised saavad hakkama siis miks meie ei peaks saama...
Jään huviga leidude ja mitteleidude kohta logisid ootama.
Ilusat uut aastat ja rohkeid aarete leidmisi :D
Head kunsti ja koha külastajaid oli seal palju, küll aga ei õnnestunud poole tunni jooksul aaret leida.
No ei näita see GPS niiväga kohta kätte. Kui mulle kolmandal minutil juba tappa taheti anda siis arvasin, et selleks korraks on mul geoisu kadunud. Mitte, et ma seda joodikut poleks suutnud maha laotada aga pidevalt vooriv rahvamass ajas masendusse. Töllmokk kadus siiski omal algatusel ja veetsime seal ligi pool tundi, et veenduda oma pimeduses. Isegi rong ei suutnud kõiki inimesi ära hirmutada. Leppisime hilisema ajaga.
Oleme pimedad. Nurgas seistud, pühapaika kummardatud, ikooni vaadatud, taeva poole upitatud. Järgmine kord võtame kõrgematele ja pühamatele talle ka kaasa. Ehk siis tuleb ka nägemine.
Kohustuslikud minutid nutumüüri ääres seistud. Eks uuel aastal uue hooga.
Selle aarde juures lõpuks meie kangekaelsus murti. Olime läbi kobanud kõik seinad, kõik trepid, kõik käsipuud ja kui taas rong saabus (vist juba 15) ning sealt tulev mass tunnelisse valgus, läksime külmast kangetena minema. Nagu näha, siis kõiki kohti ikka läbi ei vaadanud, kuna kaval peidukas jäi märkamatuks. Me polnud vahepeal midagi söönud ka, et aju turgutada, seega lükkasime uued otsingud järgmiseks korraks edasi.