Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti loodenurga hõlmavad Läänemaa kahe valla, Noarootsi (Mandri-Eesti loodepoolseima punktiga Põõsaspea ninal) ja Nõva maad. Selle maanurga keskusi on põhjarannikul asuv Nõva küla, kuhu pealinnast on ümmarguselt 90 ja Haapsalust 40 km. Siinkandis püütakse kala, käiakse marjul, seenel ja jahil, puhkamas ning matkamas. Siin võib leida puutumata nõmme ja raba, puhast vett ja õhku, nautida metsavaikust või meremüha, valget supelranda, uidata luitemetsades ja lahtistel liivadel, otsida ja avastada endale loodusharuldusi.
Rannamaastike loodusliku ilme huvides loodi siin Nõva maastikukaitseala, otsa pidi ulatub siia ka Läänemaa Suursoo maastikukaitseala.
Looduseradadel liikujate tarbeks ilmus keskkonnafondi ja valdade toetusel paiga täpne ja teaberohke matkakaart mõõtkavas 1:40 000. See kujutab veerandsaja kilomeetri pikkust lõiku Keibust põhjarannikul (Harjumaa piires) kuni Roostani läänerannikul, samuti tükikest Veskijärve ümbrust.
Loode-Eesti üks suuremaid rikkusi on kaunis, peaaegu asustuseta RAND. Ainuüksi Keibu lahes ja Peraküla kohal Liivase piirkonnas leidub kümmekond kilomeetrit puhast liivaranda.
Põhjarand on küll enamasti jahedaveeline, kuid läänerand Põõsaspeast Roosta poole on päikesepoolne ja märksa soojema veega.
Uuejõe kandis sügavneb meri üle inimese pea mõnesaja, Liivase rannas ainult mõnekümne meetri järel.
Loode-Eesti rannik kerkib mitu millimeetrit aastas. Mere alt vabanenud liivapinnal on siin kujunenud uhked LUITED JA LIIVIKUD. Veepiiri lähedal kulgeb kilomeetrite kaupa merekaeraga kamarduv 2–3 m kõrgune rannaluide. Järgneb lai lahtise liiva vöönd – endine piiririba. Nüüdki seal aeg-ajalt sõitvad traktorid ja maasturid ei lase liivaribal rohtuda.Ilusaid avaliivikulappe leidub rannikul Keibu mägedest Lepajõe mägedeni. Keibu lahe ääres ja Liivase ranna mereparda jalamil saab vaadelda, kuidas liivik järk-järgult kamardub ning metsastub.
Tuuled, lainetus ja rüsijää on tekitanud omapärase reljeefi. Merest 50–800 m kaugusel asub kohati 10 m kõrguseni ulatuv nn. suur rannavall (kohalikus kõnepruugis mereparras). Seda võib näha suuremas osas Keibu–Roosta vahemikus. Paiguti on valli hari ja merepoolne nõlv künklik. Rannavalli kauneim osa asub teedeta alal Keibu kanali (Marga kraavi) ja Lepajõe vahel. Selle kirdeotsa nimetatakse Keibu mägedeks ehk Liivahangedeks, edelapoolset osa aga Lepajõe mägedeks.
Kirjeldus sellega lõppeb ning minge vaadake ise oma silmaga. RMK platsid pakuvad ka tavapäraseid mugavusi ja ka telkimine on lubatud.
Meie miniseeria kuues aare.
Aarde avamiseks ei ole tarvis ja ei tohi kasutada abivahendeid mis vigastavad tünni!!
Head vana aasta lõppu ja häid pühi 2013!
Vihje: Sisenedes oled väga lähedal
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/1467
Aarde sildid:
soovitan (15), telkimiskoht (5), lahe_teostus (5), lõkkeplats (4), ujumiskoht (3), piknikukoht (3), seened (1), marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4W5FE
Logiteadete statistika:
102 (77,3%)
30
7
3
1
0
0
Kokku: 143
Esimene punkt tuli lihtsalt, isegi võib öelda et kogemata. Teises punktis läks rohkem aega aga info sai leitud. Järgmistele otsijatele vihjeks et null on täpne ja isegi päeval võiks kasutada taskulampi. Kolmandas punktis sattusime seda objekti kasutatavate mugude peale, kuna siis ei teadnud kas otsida edasist infot või aaret jätsime järgmiseks korraks.
Vabandust, ainult GC sai asi avatud nagu lubatud ajal. Vahepunktid said kontrollitud, kõik on täpselt nii nagu peites elik taas kellegi "paanikahoo" pärast ei rutta enam. Jätkuvalt palun mitte kasutada jõhkraid abivahendeid logimiseks, aitäh!
Tänu Kajaliiside tehtud kingitusele aastaid tagasi, tuleb aare tagasi oma kohale. Ilmselt siis 13.05.
Olen logidel ikka silma peal hoidnud, et kuidas olukord on. Paar päeva saabus taas teade, et ei leita teist punkti ja see kustunud. Ega midagi, tegin taas katlale tule alla ja tormasin kohale. TEINE PUNKT NÄEB TÄPSELT SAMASUGUNE VÄLJA KUI 8 AASTAT TAGASI PEITES! Kui te ei leia, vaadake palun peeglisse, peitja ei pruugi süüdi olla. Minu kasv on 189 ( kaal pole oluline, aga naljalt kodumaiste peiturite seas konkurente pole :) ja seega igasse urgu ma ei poe)ja näen vajalikku infot suurepäraselt hoolimata sellest, et viimastel aastatel olen jäänud ilma nägemisest ühes silmas. Tösi, prillid on koos vanusega lisandunud. Ja PALUN-PALUN-PALUN ärge kasutage löputünniga vägivalda ja abivahendeid!! Ta ei paisu-pundu niiskusega ja avaneb imelihtsalt örnadest puudutustest. Katsun oma aarded korras hoida (vajadusel arhiveerin kui tekivad probleemid) ja külastan neid ka pöhjuseta, on ju näha kes on ajavahemikul käinud peale vägivalla märkide ilmumist. Igatahes head otsimist-leidmist! Kirjutame taas tühisöidu kilomeetrid vähese geokogemuse arvele.