Vellavere

Kunagi käisime siia aga siis tundus, et tee on päris kehvas seisus. Tulin täna siia ja lumi oli tee kõvasti paremaks teinud. Isegi nii heaks, et minu viibitud aja jooksul käis siin 2 autot ja üks atv. Sain lõpuks otsima hakata ja ilmselt ma tuvastasin õige koha, kuid aaret ei õnnestunud mul leida. Kui kellegil on võimalust, siis minge vaadake üle. Äkki on jalad alla võtnud või mina pime.

Õige maja leidsime, ilmselt ka õige koha, kus aare on asunud, aaret ennast mitte. Harjutame veel natuke seda geopeitust ja kunagi tuleme tagasi.

Ei leidnud kahjuks. Potensiaalsed kohad said läbi vaadatud maja all ja peal. Üks oli eriti sobilik aga ei miskit. Logisid lugedes eeldasin just seda kohta nii, et on võimalik aarde kadumine.

Ilus koht ja tore külakiik - soovitan! Aga maja all roomamisest sai kiirelt villand ja aare jäi meist leidmata.

Kui aare avaldus, siis esimeste logide põhjal tekkis eelarvamus, et pole kõige ägedam aare. Kuna tänane ringsõit läks siit mööda, siis lugesin värskemaid logisid ning tekkis tunne, et kui on koht, kuhu geopeitur kindlasti näppe ei topiks, et ehk me leiame selle koha ning selle kaudu ka aarde. Kahjuks nii ei läinud, tegime maja ümber mitmeid tiire, vaatlesime ning toppisime sõrmi kohtadesse, kuhu väga ei tahaks, kuid tops näppu ei jäänud. Kuid las ta olla, koht on ilus.

 1 

Tegime väikese aardetuuri enne kui muguasju jälle ajama pidi hakkama. Peaaegu oleks tagasi pööranud, sest ei tundunud sedamoodi, et seal põlluvahe teel mingi maja võiks olla. Aga oli. Vaablaste pesast oli järgi jäänud vaid plahvatuse jäljed maas. Ja ilmselt on aare koos vaablastega lahkunud, sest niipalju kui karuonu maja all roomas, ei suutnud me midagi tuvastada. ;) Aga vaevama jäi see ikkagi, sest keset ööd aeti mind unest üles: "Kas sa magad?! Aga äkki oli aare ikkagi seal ja seal!" :D Eks siis ükskord seame sammud jälle siiapoole.

Sõitsin kohale kuid otsima asuda ei saanud. Ees oli üks seltskond, kes tegi grilli :). Jääb teiseks korraks.

Niii niii nii ni... Kui peeglit ei ole, tuleb sukelduda, seda sai ka tehtud. Võin üsna kindlalt öelda, et maja vundamendi ning põrandakonstruktsioonide paiknemine on ka praegu (logimise hetkel - 7.09) üsna detailselt meeles.

Kasutusele sai võetud telefon, pärast ka taskulamp, lisaks auto matid, et jääda operatsiooni järgselt puhtaks. Kaks tundi otsinguid lõppes siiski mitteleiuga. Ei suutnud end ära vihastada, kui lollid me nüüd olla saime.

Tänaseks siia tekkinud logide põhjal võin ka pimesi aarde ära võtta, aga iseasi, kuivõrd on sellise peidukoha korral tegemist geopeituse aardega. Ausalt öeldes leidsin otsingu käigus vähemalt kolmest kohast maja põrandakonstrutsioonide lõhkumise jälgi. Sai ka paar lippi tagasi pandud ning maja veidikene soojemaks tehtud. Kui see peidukoht peaks tõesti olema seal, kus ma praeguse info põhjal arvan olevat, on see veidi enam kui ohtlik ning samas ka ebaeetiline.

Küll kunagi see leid ka tuleb, aga samas sain õppetunni, et taolist peidukohta oma aarete puhul kunagi kasutada ei tohiks.

Oli võimalik kasutada ka peeglit, aga sihile see ei viinud. Seejärel kasutasin lebomatti ja sellega sai ehitist altpoolt vaadatud. Ei tuvastanud ei junni ega ka aaret. Kuigi põrand on juba mõnest kohast üsna lahti kangutatud ja miski mesimumm ka pinises seal all ärritavalt, kui villa ja laua vahelt üritasin konteinerit kobada. Nõme lugu, et mõtteid ka enam pole, kus see aare olla võiks. Kui järgmine kord ka ei leia, siis kiunun abi järele :).

Maja leidsime (no kui raske on pagan teeotsale silt panna?), aga kui ringil ümber maja jäi esimesena silma (ja ninna) kellegi vabaõhu-defektsiooniprotsessi värske produkt, siis roomama ei hakanud. Võibolla kunagi uuesti.

 2 

Auto jäi omajagu eemale, teed nulli ei teadnud olevat ega viitsinud ka otsida. Jalutasime mööda kellegi mudasse hangunud autojälgi aardeni, mäest üles otse kiigeni. Ohoo, missugune uhke mägimaja :-) Kui uudistamised uudistatud oli aeg aardeotsinguks. Tegime tiiru, tegime kaks, iga korraga koos innuga üha madalamale ja madalamale laskudes. Lõpuks roomasin planku enda alla asetades terve maja serva läbi. Ikka ei midagi. Ühes kohas olid musta põranda lauadki juba lahti kistud. Täitsa häid peidikuid, isegi normaalse suurusega aarete tarbeks paistis jaguvat, üks parem (tavapärasem?) kui teine. Aga aardeid, isegi mikrosid ei üheski. Peale pea tundi lahkusime Tartu poole. Ehk veab teine kord rohkem. Aitäh maja, kiike, infotahvlit ja peldikut näitamast!

 1 

No mitte muhvigi, et mitte öelda hullemini. Kadri võttis lõpuks laua ja hakkas sellel igatsugu ahvatlevaid poose võtma, ise poolest saadik maja all. Aga aaret ei tulnud kuskilt välja. Tuju läks nii ära, et kiikuda ei tahtnudki.

 1 

10 . märts, liblikad lendavad, päike paistab lausa silma sisse ja küllap see kõik mõjub ka silmanägemisele. Vaata, kuhu tahad, vaata, kuidas tahad, kuid silma miski ei jäänud. Tõime autost peegli. Olin kodus kahelnud, milline kaasa võtta, kas pisut suurem või siiski väikese lapse "meigikotist" üks pisemat sorti. Liisk langes pisemale. Ja see oli ilmselge viga- kaamerapilt väike, resolutsioon nõrk ja üleüldse piilu kui lukuaugust. Rahvakeeli kokku võttes- mitte muhvigi ei leidnud. :D

Järeldus: tark inimene võtab uuele katsele minnes kaasa 50-ndate aastate soliidsete mõõtudega esikupeegli ja soovitavalt mõned ilma prillideta silmad. Kes ikka näeks ka midagi sellelt peeglilt. ;)

Aitäh! Tore koht, kuhu tagasi minna. Meeleheitepisarais silmadega ununes ka kiikumine ju... ;)

 2 

Kuna auto oli nädalavahetusest juba ühtlase liivast kaitsekihi all, siis siin oli päris lõbus.

Parkisime katusega laua juurde ja hakkasime siis seda vana maja otsima. Leidsime mingi koha, mida võis endiseks keskuseks pidada. Peeglit küll polnud aga käisime kõikvõimalikud peegliga vaadeldavad kohad läbi. No ei olnud.

Tegime kõne peitjale, et kas ikka õige koht. Peaaegu aga mitte päris. Pidime lähedal olema. Käisime siis edasi tagasi sinna tänna. Ei olnud midagi muud peale varemete ja uue uhke keskusemaja. Ju see uus siis see vana ongi. Ave guugeldas veidi ja sai teada, et see olla siia kuskilt mujalt vist toodud, seega võib vanaks pidada küll.

Tegime nii põhjaliku ringi peale kui oskasime, aga näppu ei jäänud midagi. Noh, kui ei näe, siis ei saagi näppu jääda. Pärast julget kolmveerand tundi andsime alla ja tulime tulema.

Kunagi ehk tagasi, kui midagi selgemaks on saanud. Koht on ilus ja külastamist väärt, seega tänud näitamast!

 2 

Pärast Rannu kiriku aaret liikusin uuesti siia. Ka sellel teel olid mingid värsked mudased jäljed, õnneks või kahjuks olid autorid juba lahkunud. Tee oli veel pehmem kui eile, väga napilt jõudsin maja juurde.

Nüüd oli parem arusaam, kust otsida, aga pärast poolt tundi piilumist, urgitsemist ja piltide tegemist ei õnnestunud ikka midagi tuvastada. Samas võimalusi on palju, järgmine kord tuleb natuke sobivama varustusega tulla. Ehk läks eelmistel edukamalt. Igatahes päevavalgel väga meeldiv koht, siia tulen rõõmuga veel ja veel tagasi :)

Grill&chill

Kõhulahtisus

Läheb statistika huvides mitteleid kirja. Käisime kohapeal asja uurimas, aga sellel korral meid siiski edu ei saatnud. Ilmselt jäime kimbatusse tõsiasjaga, et vihjepilt ja märgitud null on üksteisest ligi 100 meetri kaugusel ja toodud satelliidipildil märgitud kohast paarikümne meetri raadiuses peale jäätunud heina ja mõne puu ei tuvastanud me mitte midagi. Nulli juures tuiasime ka ringi, aga kas siis ei osanud leitud rajatist interpreteerida kui vana looduskeskust või jäi midagi kahe silma vahele. Olemasolev maja on endale küll juba pikemat aega tuttav ja igaks juhuks ahistasime seda ka enam-vähem iga mõeldava nurga alt, aga sealt ka ei sündinud ühtegi ideed. Eks millalgi tagasi...

Vähemalt sain olla tubli goepeitur ja ilusast kohast eemaldada 2,5 liitri jagu tühjaksjoodud kangete alkohoolsete jookide pudeleid.

PS: aarde kirjeldust on pärast seda logi muudetud.