Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
18.06.1993, Andmesiire Veekatastrist. Järved kantud veekogude nimistusse vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1993. a määrusele nr 184 «Riigi veekatastri põhimääruse kinnitamine». Andmestiku aluseks "Eesti NSV järvede nimestik", 1964.
Ida-Virumaal, Illuka vallas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti järvederikkaim ala, kus ligikaudu 30 km2 suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha.
Umbes 12 000 aastat tagasi jõudis põhjasuunas taanduva mandriliustiku lõunaserv praeguse Ida-Viru maakonna alale.Liustikujää sulamisel kuhjasid veevood vana reljeefi vormidesse hiigelhulki setteid: moodustusid oosid, mõhnad, vähem või rohkem vettpidavad settekompleksid. Mattunud jääpankade sulamisel moodustusid nõod, mis hiljem panid aluse järvede tekkele. Kõigi nende keerukate protsessidetulemusel tekkis unikaalne maastik, mida iseloomustab reljeefi, muld- ja taimkatte tugev mosaiiksus. Järvederohkus annab sellele paikkonnale kordumatuse ja unikaalsuse ka maailmamastaabis.Saksa keskkonnateadlased on väitnud: Kurtna järvestik on pärl, millele sarnast Euroopas ei leidu.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5EJKT
Logiteadete statistika:
56 (94,9%)
3
1
0
2
0
0
Kokku: 62
Pidime auto kaugele jätma, sest jäime kinni mutta. Peale auto kàttesaamist otsustasime edasi jala minna. 1,2km metsa. Metsas otsisime kohta kus ületada kraav veega, selleks leidsime kopratamme. otsisime aaret väga pikalt, kohti oli palju. Lõppkokkuvõttes helistasime aarde peitjale, vihjeid eriti ei saanud. Otsisime edasi ja lõpuks ikka ei leidnud. Ei aidanud ka logide lugemine ja trajektoori laiendamine
Järveni me ei jõudnudki :) Märksõnaks julgen lisada maasturiga "huvitav" ehk siis kellele huvitav, kellele mitte (sõltub, millise koha peal sa autos istud). Täname igatahes närvikõdi eest.
Narvast välja liikudes otsustasin, et vaatan mõne rahuliku koha, lasen autos silma looja ja jätkan hommikul oma geotuuri. Aarde ligidale viis üks tee, millest viimane 1,5 km oli üsna lumine, nii et oli veidi ukerdamist, et sealt autoga läbi saada. Nii kui auto olin ära parkinud, hakkas lund sadama. Kell oli miskit 22 läbi ja väljas paras kotikas. Otsustasin, et siia ööbima ei jää, kuna hommikul pole isu poolteist kilti teed lahti kaevata. Kulgesin taskulambiga aarde poole. Teel sain kokku kellegi jäljereaga ning lootsin, et need ehk mu geokolleegid, kes ka äsja otsimas ja leidmas käinud. Jäljed aga liikusid peagi järvejääle ja seal selgus, et tegemist oli olnud kalameestega. Õnneks andis see mulle aga kindlustunnet selles osas, et jää kannab. Kõmpisin üle jää otse aarde suunas. Nulli jõudes hakkasin lumealt erinevaid juurikaid välja kaevama. Miski 45 minutit toimetasin seal ja seejärel sai siiber. Kuna järv ilus, siis ilmselt järgmine kord naasen soemal ajal koos kalapüügiplaanidega. Autoga sain õnneks veel ise liikuma. Tänud, värskeõhudoos oli mõnus!