Kõigil on aare 15-16m mööda. Kas mõni on võtnud või teab täpsemaid koordinaate?

Tänud siia juhatamast!
Siin sai kasutatud ikkagi telefonikõne ära.
Aitäh abi eest!
Seisin selle suure kuusepuu all ja ei näinud selle peidukoha kaant. Juhuslikult liigutasin jalga ja kuulsin metalset heli. Alles siis sain teadlikuks peidukohast.
Et vältida järgmiste otsijate frustreerumist otsimisel, siis ehitasin kaane peale kaskedest geokuhja.
Rippuv väike tehisobjekt on ikka veel olemas.

Teades, et koorinaat on mööda sai siiski piiluma tuldud. Pool maad oli enam vähem kraavis kõndida, viimane veerand oli päris paha ja nullis olles oli täitsa meeldivalt lage metsa alune. Kammisin kõik kohad 15 meetri raadiuses läbi ja ei miskit. Tegin ka siis abi kõne ja selgus, et tuleb VEEL kaugemale otsima minna. Silma järgi oli see küll kõva 25 meetrit mööda. Kohapeal vett ei näinutki ja tegelikult ega siin polnutki midagi vaadata, mnjah, leitud

Leitud. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale.

Kinnitan infot, et koordinaadid on tublisti möödas ja aare õnnestus leida ainult tänu lisavihjele. Ei teadnudki, et Kurtna järvestikus leidub ka kolekohti.

Koordinaadid vajavad täpsustamist. Mul näitas 15+ meetrit mööda.

Pikkade pükstega ja kummikutega mööda kraaviäärt polnud siia mingi probleem tulla. Enne metsa raieala oli kõige kehvem osa, aga see oli õnneks lühike maa.

Omalt poolt vaidlen vastu või täpsustan selle rippuva ja elusa vihjele, kuna mind ajas see pärast ühe rippuva asja leidmist hoopiski eksiteele -- aarde läheduses küll midagi ripub, aga see on ikka kunstlik, mitte elus. Või siis teisiti vaadates/mõeldes ripub see (kunstlik) asi elusa küljes, mis ka justkui ripub.

Mis seal ikka, kui kõht täis siis polegi väga millegi üle nuriseda..

Tänan peitmast.

Mitte leid meid ei heidutanud, tahtsime ise tulla veenduma. Teekond siia on hetkl päris normaalne, vaarikad veidi käsi lõhkusid aga muu oli ok. Arde leidmine läks ka üpris lihtsalt. Tänud

Pidime auto kaugele jätma, sest jäime kinni mutta. Peale auto kàttesaamist otsustasime edasi jala minna. 1,2km metsa. Metsas otsisime kohta kus ületada kraav veega, selleks leidsime kopratamme. otsisime aaret väga pikalt, kohti oli palju. Lõppkokkuvõttes helistasime aarde peitjale, vihjeid eriti ei saanud. Otsisime edasi ja lõpuks ikka ei leidnud. Ei aidanud ka logide lugemine ja trajektoori laiendamine

Leitud.

Sellele aardele lähenemiseks tegin väkse eeltöö ja lugesin logisid. Sellest oli palju kasu, säästsin korralikult energiat ja aega. Mööda kraavi oli päris mõnus aardeni jalutada. Oli teine mõnusalt kuiv ja põhi ka jalutamiseks kõva. Kohapeal võtis siiski natuke aega, aga ei jäänud ka see aare leidmata. Tänud tänud.

Võrreldes Kastjärvega oli siinne metsaalune täitsa kena, vahepeal oli üks veidi heinasem väli, aga ei midagi liiga hullu. Seda elavat ja rippuvat ma üles ei leidnudki, aga aarde otsa õnnestus siiski pooljuhuslikult koperdada. Tänud aarde eest!

Kunagi proovisin siia navigeerida aga siis oli tormituul teed tõkestanud ja ei saanud lähedale. Ka täna lasin ühe kala googlit usaldades sisse, kuid ise kaarti uurides läks asi paremaks. Teed on siin korralikud ja laiad. Parkisin aardest põhjapoole, tõmbasin pikad püksid jalga ja minek. Ei olnudki väga hull, kuigi kohati segas taimestik nägemast kuhu astun. Nulli ümer sain ikka mitmeid tiire teha, plaju oli kuuseriisikaid ja enamust neist nägi mitu korda. Ei leidnud kuigi tiirutasin pea 15 m nullist. Siis lugesin logisid, kallo omas pidi ja oligi vihje millegile rippuvale, mille juures aare asub. Aga, mis see on? Mõni murdunud puu? MIdagi asjalikku ümbruses silma ei jäänud, aga mõne minuti pärast aare sai leitud, no 15 + pakuks nullist. Ja järgmistele olgu vihje täienduseks öeldud, et see rippuv on elus. Tehtud, Kurtna järvistu piirkond nüüd puhas.

Isand Mang navigeeris meid kenasti kohale. Otsisime küll, aga midagi silma ei jäänud. Kui Kaups oli just lõpetanud Kallo logi, jäi õige asi silma. Õige asi siis kui logis kirjeldatu. Aare tuli natuke ootamatust kohast välja. Teisalt oligi põnevam, vahel ei peagi kõik JOKK olema :)

Lähenesime põhjast mööda kraavi äärt ning ei kurda valiku üle. Kuna olime logisid lugenud, siis Kallo logi põhjal ei läinud palju aega otsimisega. Vedas, et kohe õiges suunas soovituslikud meetrid läksime ning lisavidin jäi silma. Mõõtsin ka uued koordinaadid, hiljem lisan.

Tänud.

Väike õhtune kulgemine. No oli natuke ukerdamist , aga ei midagi ülemõistuse rasket. ootasime hullemat. Aitäh taaskord Kurna järvestku kutsumast

Siin purunes minu viimane lootus leida Kurtna järvestikust imekaunid metsajärved, mille kaldal on mõnus kulgeda ja soojas vees sulistada. Minul oli ausalt öeldes parklasse jõudes küll kõhklus ja soov loobuda sellest „ahvatlevast“ matkast. Kõigepealt Konsu, siis Kastjärv, kas hullemaks saab minna? Sai küll, üsna hull koht oli ka siin. Õnneks kaaslased olid visamad ning ühiselt otsustasime, et nüüd või niipea mitte, sest ilmselt poleks tükk aega tahtnud siia uuesti tulla. Piki kraavi oli tänu kuivale perioodile isegi üsna talutav jalutada, sihtkohale lähenedes ulatus kraapiv taimestik üle pea, isegi üksikud suhupistetud metsvaarikad ei teinud olukorda meeldivamaks. Otsimine oli samuti paras ikaldus, aitas kallo logi, mille põhjal laiendasime otsimisala lootusega leida viidatav objekt. Läks aega, kuid leidsime. Ahjaa, mingi järve moodi asi paistis ka läbi võsa. Tagasiteel oli suurim rõõm see, et tehtud sai. Tänud kaaslastele!

Sirgelt mööda kraavi kulgesime vaarikateni ja siis õige natuke väga kõrge roheluse seest läbi rammides jõudsime saja peidiku maastikule. Otsimise ala laiendades leidus rippuva objekti juures ka otsitav. Tänud peitjale.

 1 

Isandajärv. Selle kandi järve-nimelistest aaretest tänane viimane. Vist ka kõige hullema maastikuga. Sellele nimetusele kandideerivad koos Kastjärvega. Meie valik oli ülemine parkla. Kui kaarti vaadata, siis on kaks silmusega lõppevat teed. Üks järvest allpool ja teine üleval. Meie valik oli ülemine. Ja meie õnneks on praegu väga kuiv aastaaeg ehk aardeni jalutamiseks valisime kraaviperved, mis muul aastaajal ilmselt jalutamiseks sobivad pole. Niimoodi saime aardele üsna lähedale. Siis veel mingi hull taimestik, kust tuli läbimurda ja vähemalt minul kasvas see asi üle pea. Tagasi tulles oli viimasel juba täitsa korralik rada ees. Aarde juures avanes ka meile vaatepilt mustmiljonist võimalikust peidukohast ja aare avaldus sellest miljon+1 asukohast. Minu gps näitas selles kohas 17m. Tehtud! Tänan toredaid kaaslaseid, ainult tänu teile oli selline äge päev :)

leitud

 2 

Kui äsja külastatud Kastjärve aardeni oli tee pealt 600m, siis see siin tundus täitsa lähedal. Vaid 300m, linnulennult ja teisel pool järve. Ka metsaalune oli täitsa ilus ja jalutatav, kuni poole teeni. Siis algas lageraielank rinnuni rohuga, mis sisaldas kõikvõimalikke taimi, mis sääri kratsisid ning peitis maas vedelevaid puid, mis tahtsid jalaluid murda. Aga kohale ma jõudsin ning siis algas üks suur otsimine. Peidukoha raskusaste muidugi kõrge ja võimalikke peidukohti umbes miljon. Peale mõningast tegevust lugesin, et null ei ole täpne ja võib julgelt 15m+ sõõre teha ja kaugemalt otsida. Tänu ühele märgatud rippuvale objektile saigi see suur konteiner leitud, mis muidu ei oleks mittekuidagi silma hakanud. Vist on mugude poolt nii külastatav koht, et nii ära on peidetud.

Ilmast tingituna muidugi oli endiselt liiga palav. 30 kraadi ei ole parim sellise matka jaoks. Õnnelik olin, kui taas metsast välja sain. Aitäh.

Leitud

3955.

Selle aasta esimesed metsmaasikad olid sama hapud nagu tee selle aardeni. Lühikesed püksid ja lahtised jalanõud pole kindlasti mitte parim valik sellele aardele lähenemiseks. Aitäh!

Selle aardega alustasime seljakottide metsa mahajätmise harjutust, mida rakendasime järgmiste päevade jooksul korduvalt. Kohas kust teadsime, et tuleme rattaga nagunii uuesti mööda ei olnud ju mõtet suurt koormat kaasa vedada. Nii jätsimegi esimest korda suvalise ristmiku peale oma varanduse maha. Oi kui hea oli vahelduseks sõita rattaga nii, et gravitatsioon on oluliselt väiksem. Järve juures pidime kahjuks loobuma ka ratastest ja edasi läks võsas / raielangis ragistamiseks. Tee nulli oli väga vaevaline aga vahepeal ilmutas päikesekiir meile paar selle aasta esimest metsmaasikat. Olid küll sama hapud kui sidrun aga asi on põhimõttes mitte maitses. Meil mõlemal oli ka suur isu ujuma saada aga see järv kohe kindlasti ei liigitanud oma väljanägemiselt meile sobivaks. Aare tuli vähemasti lihtsasti kätte ja võisime tagasi teisele järvekaldale jalutada. Aitäh!

Lähenesin aardele ümber järve päripäeva. Otsimisega läks siin ikka kaua, oleksin võinud selle autonavi ikka kohe ära taskusse visata ja kirjeldust lugeda... Tänud peitjale!

Täiesti ette planeerimata otsimine. Navi viis kolmesaja meetri kaugusele. Suvel on see tee vist paras mülgas aga praegu oli kõik jääs ja enam-vähem sile. Huvitav et viimasel sirgel sõitsin kaardi arvates raudteel. Maastik küll 1,5 aga jõgi jäi ette. Noh kus häda kõige suurem seal kobras kõige lähem, sain mööda tammi aarde juurde. Keegi on karbi ümber olevast kilekotist helbeid teinud, aare ise kuiv ja korras. Aitäh!

Järveni me ei jõudnudki :) Märksõnaks julgen lisada maasturiga "huvitav" ehk siis kellele huvitav, kellele mitte (sõltub, millise koha peal sa autos istud). Täname igatahes närvikõdi eest.

Vot see oli matk. Tulin Kastijärve poolt ja valisin arvatavasti kõige hullema tee järveni, tegelikult mitte mina vaid geps valis, mina jätsin lihtsalt kodutöö tegemata. Auto jäi keset metsateed esimese suure porimülkani. Edasi läksin jala. Esimene kraaviületus, siis rinnuni võsa, all takistuseks kännud, lõpus oli taimestik juba üle pea. Aga siis paistis juba vesi ja ma nägin ikka selle is(s)anda järve ka ära. Edasi tuli ületada juba tunduvalt suurem vesi kui lihtsalt kraav. Üle sain. Nullis otsisin kaua, ei leidnud. Ilma leiuta sealt ikka ära poleks tahtnud minna. Lugesin logisid, suurendasin piirkonda ja leidsin. Tagasiteel said ka kõik ületused õnnelikult läbitud ja isegi auto porimülgaste vahel ümber pööratud. Tänud.

Autoga saab päris ligi järvele. Sealt, kust enam ei saa, viib kraavikallas edasi. Natuke sahistamist ja siis juba olimegi nullis. Vaatasin kahe kännu alla, ei miskit. Ian leidis, siis kuskilt kaugemalt selle aarde.

Leitud! Tänud peitjale :)

Tuginedes logidele, kamandasin mehed seekord autost välja, sest kahtlustasin, et võin siin jänni jääda. Milline huvitav kännu-maa, mhmhh. Enne nulli hargnesime kolme suunda. Leid üsna kiire. Aitäh peitjale!

Tänu eriti kuivale sügisele sai aarde juurde üsna lihtsalt. Raskusaste märjemal ajal kindlasti kordades suurem.

Seda nalja ma tahaks küll näha, kuidas sinna ratastooliga kohale peaks saama. Alguses ei leidnud nullist midagi, siis logisime logisid ja saime teada, et nullist polegi mõtet otsida. Suurendasime järjest otsingupiirkonda, kuni lõpuks ka aare silma jäi. Aitäh peitjale.

Pärast Kastjärve sai see valitud järgmiseks külastatud järveks. Autotee siia oli madala masina jaoks ebameeldiv - rusikasuuruste kruusatükkidega üle kallatud pinnas ei ole sõiduautosõbralik. Selle eest oli jalutuskäik aardeni viimastest järvedest mõnusaim. Kena poolringikene. Ja kui palju kuuseriisikaid veel sel teekonnal oli, Marje korjas omajagu kaasa, aga jättis ka järgmistele (-:
Aaret saime otsida kaua, päris kaua. Juba peaaegu kadus lootuski, aga siis tegime ühe suuremaid ringe. Lõpuks märkasin maskeeringut, mis oli minu gepsu andmeil 19 m nullist. Kahjuks sai see punkt kustutatud, seega täpsemaid koordinaate enam jagada ei saa. Aga aardeni oskan vajadusel ehk juhatada. Kuigi mitte lumega :-)
Päeva pikim otsing päädis siiski leiduga ja seega tatsusime kuuseriisikaid noppides rahus autoni tagasi. Tänan Dimhesset veel ühe tõelise geopeituse (3.0) maastiku ning hästi peidusoleva aarde eest! Aare korras, jätsime vist pastaka. Tagasiteel korjasin ka veidi prügi kaasa.

Kõigepealt ootasime autos suurema vihma lõppemist, seejärel suundusime metsasihile. Kohapeal kiire leid. EV, J: nööbid (3+3).

Siin läks ikka jube kaua selle otsimisega. Lähenemistee kraaviserva mööda oli väga inimlik ja raiesmikku õnnestus sellega pea täielikult vältida, aga maskeering on tasemel ja olin juba valmis alla andma, kui lõpuks õigele kohale pihta sain. Nagu mitmetel eelnevatel otsijatel, oli minu jaoks samuti õige koht ca 12-15 meetrit minu gepsu nullist.

Tagasiteel noppisin veel metsmaasikaid raiesmiku servast ja edasi Kastjärve poole.

Aitäh!

Veel üks raiesmiku forsseerimine ja teistest vaevalisem otsimine. Lõpuks komistasin poolkogemata karbi otsa.

Leitud. Tänud.

Kolmas kuldaväärt tegu selle geotuuri käigus - ainuke mitteleidja leidis taas aarde :). Kuigi ega ka seekord just ülemäära lihtsalt ei läinud. Ikka üle poole tunni keerutasime ringi, enne kui õige asi silma jäi. Teostus muidugi mõistlik, kuid logide lugemine oli pigem leidu takistavaks asjaoluks. Koerad olid tublid ning ukerdasid omal jalal autost aardeni ja tagasi. Tänud peitjale!

Erinevatel põhjustel on geopeitusehooaja algus sellel aastal väga hiliseks jäänud, tänase ilusa ilmaga sai end lõpuks kodust välja aetud. Uutest (suhteliselt) leidmata aaretest kõige kutsuvamad jäid Kurtna järvede kanti, esimesena oli teel Isandajärv. Kogu see piirkond on üllatavalt korraliku teedevõrguga kaetud, pikad sirged, metsasihid ja (tundub et hiljutine) kuivenduskraavide rajamine on sõitmiseks omamoodi huvitava piirkonna loonud. Ja vaatamata ilusale ilmale inimtühja, ilmselt olid olud soodsad ka muudeks tegevusteks, kes paneb kartuleid, kes nelke…

Vähemalt põhja poolt oli lähenemine lihtne, geopeituritele mõeldes on aarde läheduseni rajatud uhke tee, mille lõppu ka mugav tagasipöördering, sealt edasi kraavikaldale uhke promenaad. Esimesed sammud ära proovinud, otsustasin kummiku kasuks. Iseenesest on soodsates ilmaoludes iga jalats sobiv, ainult et selleks oleks minu poolest kehakaalust piisanud, teine pool kippus juba sellesse promenaadi veidi sisse vajuma. No ja üldse on raiesmikel-võsas kummikuga kuidagi turvalisem astuda. Järv paistis kusagil võsa taga, null oli gepsu arvates suht kindlalt paigas, ainult et otsimine selle nulli ümber kulges väga vaevaliselt. No mitte ei leidnud midagi. Arvestades peitja varasemaid aardeid oli potentsiaalseid kohti rohkesti. Mingil hetkel lugesin paar varasemat logi ja vaatasin ka laiemalt ringi ja siis jäi ka peidik kiirelt silma. Minu näidud olid sarnased paarile varem kirjeldatule – ca 15-16 meetrit nullist.

Aare OK, rikkalikult varustatud, aga kuna vahetuskaupa kaasas ei olnud, siis EVEJ. Peale logimist õnnestus võsast läbi murdes ka järv ära näha, vastaskaldalt kerkiv suits reetis, et keegi siiski veel liikvel oli selles kandis. Tänud!

 2 

Lähenesime põhjast, sest kohapeal üle vaadates lõunasuund täna kuidagi ei meelitanud. Põhja poolt oli pikk sirge peaaegu aardeni. Autoga küll ei sõida seda, aga see-eest jalgkiirtee. Auto paistis selle sirge lõpus kätte pea-aegu aarde juurde. :) Kohapeal läks kiiresti, sest eelmise kahe aardega sai peitja käekiri tuttavaks. Aitäh aarde eest! J: TB V: fotofilter

Kevadised aardepaiga seened

Kumb enne autoni jõuab?

Aardepaiga kanajalgadel valvurid

 4 

Ma polnud Hannese logisid lugenud enne kui nüüd oma logisid kirjutades. Meie tulime lõuna poolt, nii et esimesena võtsime Kastjärve, teisena Isandajärve. Minu ainus probleem oli tegemata kodutöö. Täpsemalt polnud mul Isandajärve aaret üldse gpsis olemas. Aga Kastjärve aarde juurest autosse naastes hakkas peas vasardama, et mingi järve aare oli ju veel. Vaatasin järgi ja oligi. Koordinaadid sain kätte, aga ei teadnud, kust läheneda. Üks tee tundus parem, aga ma ei tahtnud autot ringi pöörama hakata. Selleks polnud kohta ega ruumi. Otse sõites sai ka aardele päris lähedale, aga seal oli üks aga. Olin juba peaaegu kindel, mis ma valin, aga kuna kell näitas juba päris palju ja vihm läks aina tihedamaks ning kand valutas ka järjest rohkem, siis otsustasin Hannesega parkla osas konsulteerida. Tema soovitas seda, mida olin mõttes välja valinud, nii et sinna me veeresime. Mööda libedaid roikaid ja samblast metsaalust kõmpisime nulli ja leidsime kõigepealt koprapoiste kunsti. Nad olid puid ristikujuliselt langetanud. Aarde leidmiseks ei kulunud üle 5 minuti. Pigem 3. Mõnel päeval lihtsalt läheb hästi. Samas Siim jalutas õigest kohast seda märkamata mööda, nii et hea oli, et ma parajasti tema kannul astusin.
Tagasitee möödus jälgi lugedes. Osad jäljed olid Siimu arust Hannese, osad (väikese kitse jäljed) Merikese või Kaja kingakontsade omad. Ja siis ma pidin vastama küsimusele, et mille poolest erinevad põder ja kobras. Lõpuks osutus see päris lõbusaks küsimuseks. Enne jõudsime auto juurde tagasi kui küsimus vastatud sai.
Aga kui nüüd Hannese küsimusele vastata, siis lõuna poolt lähenedes olid mõlemad aarded hõlpsalt leitavad. Aitäh EVEJ

Koprapoiste looming

Jalutamised mulle meeldivad :)

GP1339/GC1580

Teades, et külalised pealinnast tulemas, olid siirad kohalikud aarde ligidusse tee valmis teinud. Paraku esinesid vaegtööd ja aardepaigale lähim parkla oli asfalteerimata. Aare oli GPS vaatlusel 16 meetrit koordinaadist eemal, seega ootab seda paika ilmselt suurem tuhlamine.

Tulime siia otse läbi Oru. Viimane lõik teest oli värskelt killustikuga kaetud ning juhitavus oli seal nagu ta oli. Kohe näha, et uus aare. Georada on veel kehvakene. Nullis läks natukene aega, sest ei lugenud kohe logidest, et null on mööda, siis läks juba kiirelt. Aitäh!

Otsimist ja ringituiamist oli omajagu, aga leitud ta sai.

 5 

Siit maalt rullus lahti geopeiturist harvesteri-mehe argipäev: " Lank valmis ja aeg võileivakarp tühjendada. Oo, aga siit puude tagant paistab ju mingi veesilm. Kopraonu ka toimetab siin. Nii - nii. Ammu pole midagi peitnud. Küllap selline koht ka teistele meeldib. Hops välja, karp peitu, hops tagasi - nii see maastik 1,5 saigi. Pärast aaret üles riputades päris hästi seda karpi puude alt üles ei leiagi - nii saigi raskuseks 3,0.
Noo, jahh. Alles jooksis telekast sari, kus ratastooli ja teisi puudega inimesi mööda rabasid ja metsi veeti. Vaevalt, et kõik vabatahtlikult sellise rännaku ette võtavad. Meil oli lõunapausi ajal aega aarde ja selle maastiku raskusastmete üle veidi mõelda ja arutleda ning saime tulemuseks 3,0 - 3,0.

 5 

Kaardilugeja ja piloot uurisid kaarte ja otsustasid valida vägagi huvitava tee...kuni see tee enam niiväga huvitav polnud, no edasi enam ei saanud lihtsalt :P, puha tüma maa. Rallisime siis seda mudarallit veelkord ja valisime tiba tummisema tee.Seda mööda saime väga mõnusalt edasi. Navi kaardipilt oli väga ämblikuvõrgu moodi ja ega reaalsuseski olime mingis imevõrgustikus kuni tuli ring kaardile. Haa, aare linnulennul mingi 300m , aga ...no järv ees. Tegime siis selle tsõõri seal kenasti ää ja valisime teise võrguniidi, mida mööda saime aardest mingi 400 m peale. Kummikud jalga ja punuma. Aga kaugele ja kiiresti sa seal punud, nii võtsime hoogu maha ja ukerdasime üle looduse nulli poole. Lund enam polnud, maa kandis ja lind lõugas ja kuskil tehti mehemoodi pauku.

Nullis silkas null nagu kevadine vasikas ringi. Juurikaid ,mida uurida, seal ikka jagub :P. Mingil hetkel saime aimu et Bo on aarde leidnud kuid kuna tal aarde kõrval seistes nati igav hakkas :P, siis tuli ta meie juurde kino edasi nautima. No kurja ,laiendasime siis veidi veel seda ellipsit seal metsa all ja no kuhi hakkas varsti silma. Vägagi tipp-topp asi.
Tagasitee läks nagu lennates, sest oli ju lubatud, et enne Kirsike ei stardi kui kogu seltskond on saanud kõhud täis. Munakoksimine lõppes nii, et Alex ja Bruno said munad praguliseks, mina pidin oma muna veel vastu Kirsikest koksima, sest muud lahendust pähe ei karanud. Sekretariaat voolis kähku ka võileivad valmis ja elu oli jälle nagu lill.
Tänud peitjale!

 3 

Issanda püss, mitte Isandajärv :) Pelgasime neid Kurtna aardeid, peitja stiil on ju teada, aga palju lund metsa all on, ei ole teada. Tegelikult on asi lihtne - metsas enam lund ei ole, on lagendikel, kus see kannab praegu isegi minusugust, ja on jääna teedel. Vajalikku parklasse saab kenasti, RMK on hea hunniku jämedat kildu metsa alla vedanud ja nii on teed kui Tlnas, mine vaid ja kima. Järv küll läikis veel, aga ühtki kajakat ei paistnud - ilmselt selle pärast, et ühtki kalameest ka ei olnud ja kajakad ei osanud hinnata jää paksust - ja ma otsustasin ka ringi minna. Mis edasi sai - no seda ringituiamist on siin logides juba omajagu kirjeldatud. Erinev oli seekord see, et mina leidsin aarde 17 m nullist. Vaevalt et aare vahepeal nihkunud on, pigem ikka null kimab ringi seal metsa all ja tallab juurikate otsas ... Ja kui Raivo või kes väitis kuskil, et pane aardesse alguses kasvõi kuldsõrmuseid, mõne aja pärast on see kõik asendunud üllatusmunanänniga, siis siin aardes on see protsess alles väga alguses, kõik väärt kraam on alles alles :) Igatahes kõige raskemini tulnud kast täna - aitäh ikka!

Tegime pisikese virumaa georingi, tänan aarde eest!

Siin läks ikka päris kaua aega aarde otsimiseks. Koordinaadid olid 12m mööda. Aeg venis ja venis – juba olime pea tund aega lootusetult metsas ragistanud kui aare lõpuks täitsa juhuslikult leitud sai!

Tänud peitjale :)

 1 

Välja oli juba pime, kui peale Jõhvis tehtud söögipausi Isandajärve poole suundusime. Metsateed oli küll kenasti lahti aetud, aga päris püdedad. Auto parkisime sihi ja tee risti ca 400 m kaugusele järvest. Sihi peal sain paar sammu lume peal astutud, kui järgmise sammuga üle põlve lumme sisse vajusin. Nüüd oli teada, mis meid teekonnal ees ootab, aga üle ootuste jõudsime sujuvalt kohale. Neljakesi hakkasime metsaalust valgustama ja aaret otsima. Tund hiljem oli metsaalust kattev lumevaip nulli ümbruses ja kaugemal korralikult kinni tallatud ja puude ümber ei olnud enam mitte üks vaid ikka mitu erineva tallamustriga ringi. Olime hakkamas vaikselt lootust kaotama, kui viimaks kostus muusika meie kõrvadele.

 1 

Maastik 1,5, karp suur, lihtne ju! Jee ta oli... "neverever" ma üksi taskulambiga ma sinna pimedas oleks läinud aga koos oli tore. Tänud aarde ja värske õhu eest!

 1 

Narvast välja liikudes otsustasin, et vaatan mõne rahuliku koha, lasen autos silma looja ja jätkan hommikul oma geotuuri. Aarde ligidale viis üks tee, millest viimane 1,5 km oli üsna lumine, nii et oli veidi ukerdamist, et sealt autoga läbi saada. Nii kui auto olin ära parkinud, hakkas lund sadama. Kell oli miskit 22 läbi ja väljas paras kotikas. Otsustasin, et siia ööbima ei jää, kuna hommikul pole isu poolteist kilti teed lahti kaevata. Kulgesin taskulambiga aarde poole. Teel sain kokku kellegi jäljereaga ning lootsin, et need ehk mu geokolleegid, kes ka äsja otsimas ja leidmas käinud. Jäljed aga liikusid peagi järvejääle ja seal selgus, et tegemist oli olnud kalameestega. Õnneks andis see mulle aga kindlustunnet selles osas, et jää kannab. Kõmpisin üle jää otse aarde suunas. Nulli jõudes hakkasin lumealt erinevaid juurikaid välja kaevama. Miski 45 minutit toimetasin seal ja seejärel sai siiber. Kuna järv ilus, siis ilmselt järgmine kord naasen soemal ajal koos kalapüügiplaanidega. Autoga sain õnneks veel ise liikuma. Tänud, värskeõhudoos oli mõnus!

Pimedast ja lumisest metsast see aare lõpuks välja tuli. Null on 15-20m mööda, aga enne alla ei vandunud, kui logi kirjas. Aitäh!

 1 

Pidin autole niikuinii hääled sisse ajama, kui tuli mõte aaret otsima minna. Madala autoga oli ikka hirmus sõita. Pärast sain teada, et teine tee oleks parem olnud, aga, noh, läks ikka nii nagu alati. Igatahes aare edukalt käes. Karbis oli nii palju nänni, et GeoKrety läks edasi käest kätte. Aitäh aarde eest!

 1 

Kass oli teistel jahimaadel ja hiirtel pidu. Võtsime koos kamardikega metsaretke ette. Ilm oli otsimiseks suurepärane. Aare ilmutas ennast ruttu. FTF kell 14.00. Mina peidukoha raskusastmeks üle kolme ei paneks. Aardekirst oli pungil täis head ja paremat. Rändur sisse ei mahtunud, vahetuse tegime käest kätte. Jäänud on veel 38 järve. Jaksu peitjale ja aitäh!