Katariina I

Aare on peidetud 2014. aasta advendiseeria viimase aardena, jõululaupäevaks. Nüüd saate ometi rahulikult pühi nautida!

Tallinlaste pettumuseks ei peitnud ma oma aaret seekord kusagile ääremaale, vaid hoopis Soome lahest tükk maad Euroopa poole. Kutsun teid tutvuma Rogosi mõisa ja mõisapargiga: siin on ilus igal aastaajal, pealegi on sellel paigal üks eriti mahlakas saladus varuks.

Just selle mõisa maadel olevat 17. sajandi lõpul üks lahke kooliõpetaja enda juurde võtnud hulga orvuks jäänud lapsi. Nende hulgas oli ka Marta Skowronska, lihtne Liivimaa talutüdruk, kes sai hiljem Peeter I naiseks ja pärast oma mehe surma paariks aastaks ka Vene impeeriumi valitsejaks.

Moskvasse sattus Marta sõjavangina ning jäi seal pesupesijana ja teenijana kohe silma mitmele kõrgele riigitegelasele. Tsaar võttis ta enda juurde ja 1705. aastal astus Marta õigeusku, saades nimeks Jekaterina Aleksejevna. Ilus, veetlev ja seltsiv, muutus ta varsti Peetrile asendamatuks kaaslaseks ja ärritushoogude leevendajaks. Ta tantsis ja ratsutas oivaliselt, saatis tsaari nii sõjaretkedel kui pidustustel, kus sageli suutis tsaari tagasi hoida alkoholiga liialdamisest.

Katariina sünnitas Peetrile 12 last, kellest vaid kaks elas täiseani. See oli soe ja tugev kiindumus, mis neid sidus. Katariina oli naine, kes oli võimeline mehega jagama laagrielu ebamugavusi, sõjaretkede ohtusid, oli kõige peale vaatamata heas tujus ning luges mehe soove tema silmist. Aleksei Tolstoi suurromaanis "Peeter I" kirjeldab tsaar, kuidas Katariina teda pehme Eesti piimasupiga turgutas. Kõige rohkem on muidugi tänu teisele, Voltaire'i raamatule tähelepanu pälvinud lugu sellest, kuidas lahing türklaste vastu võideti tänu Katariina ehetele.

Venelased häbenesid oma esimese naiskeisrinna madalat päritolu ning lasid kõik andmed tema lapsepõlve ja perekonna kohta hävitada. 19. sajandil, ammu pärast Katariina I surma olevat aga teatatud, et Rogosi lähedusse jäävasse Vungi talusse kavatsetakse keisrinna auks püstitada mälestussammas. Erinevate versioonide kohaselt peeti Vungi talu kas Katariina I sünnikohaks või ajutiseks lapsepõlvekoduks. Mõned aastad hiljem meeleolud tsaaririigis muutusid ja samba rajamise plaan kästi maha vaikida. Ajaloolased teavad keisrinnast endiselt väga vähe. Lisaks Rogosile pretendeerivad Katariina I lapsepõlvekodu tiitlile veel mõned Lätimaa paigad.

Praegu tegutsevad Rogosi mõisas lasteaed, algkool, söögikoht, külalistemaja, rahvamaja ja muuseum.