Kaevandusjumala

NB! Esimeses punktis palun lähenege soovitatud parkimisala poolt, mitte tehase territooriumi kaudu! Ja minge paremalt poolt hoonet. Vasak külg on varisemisohtlik!!!

Käesolev aare viib meid palverännakule Kaevandusjumala palge ette.
Teekond läbib mõningaid fosforiidi kaevandamisega seotud paiku Maardu ümbruses. Esimesena peatume Maardu allmaakaevanduse tehnokompleksis, hilisemalt tuntud kui Maardu Keemiakombinaat. Edasi heidame pilgu kombinaadi settebasseinidele ning soovi korral ka "punasele" ojale seal kõrval. Edasi suundume Ülgase allmaakaevanduse juurde. Ja viimasena külastame Maardu pealmaakaevanduse karjääre, milles lõpetati tegevus alles 1991 aastal. Kokku on meie rännaku pikkuseks u. 14km.

Vahepunktides on koordinaadid esitatud järgmisel kujul:
1. N59,4xxxx; E24,9xxxx
2. N59,4xxxx; E25,0xxxx
3. N59* 28,xxxx; E25* 5,xxxx
PS! Üheski vahepunktis pole vaja ei ühtegi käiku ega hoonesse siseneda!

Lõpp-punktis ootab meid pühale mäele Kaevandusjumala auks püstitatud ohvrialtar. Viimane sisaldab endas ühtlasi aaret. Selleni pääsevad aga need, kes jumalale altaril meelepärase ohvri toovad. Seega, kohale jõudes lähene altarile aupaklikult, too sellel jumala auks oma põletusohver ja oota kannatlikult tema vastust.
Aga kui ilm ei soosi tule tegemist, või olete lihtsalt veendunud ateist, siis on võimalik altar avada ka lisaülesannet lahendades. Nimelt puhkab naabruses oma viimast und legendaarne muinaseestlane Kalev Konkssõrm. Minge varastage kalmest tema konksuga sõrm ja kasutage seda abivahendina. Loomulikult tuleb sõrm pärast ka omanikule tagastada! Ja loota, et haua rüüstamine teid needuse alla ei pane...

Ja pisut ka taustast:
Möödunud sajandi kahekümnendate aastate alguses ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse juurde fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sortimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa kalasadam ja selleni ehitati 2 km kitsarööpmelist raudteed. Ülgase tehnokompleks põles maha 5. detsembril 1938. a ja kaevandus suleti. Ülgase kaeveõõned kujunesid koobastikuks ja on kaitse all kui nahkhiirte talvituspaik. Inimeste pääsu koobastesse püütakse piirata.
1940. a rajati uus fosforiidi-tööstus Maardusse, põhja poole Narva maanteed, Kroodi oja paremale kaldale. Tööstusplatsi ja Ülemiste raudteejaama vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee. Tehnoloogilise vee varumiseks taastati Liivakandi (pais)järv, mis oli 1893. aastaks tühjaks jooksnud ja mida nüüd tuntakse Maardu paisjärvena. Maardu allmaakaevandus avati Kroodi oru pervest stollidega suunaga idast kagusse. Stollid väljusid tehnokompleksi. Klombitud paekivist seintega tehasehoone ja töölisasulasse ehitatud elamud olid tolleaegse arhitektuuri head näidised. 1954. a alustati fosforiidi kaevandamist karjääris. Maardla avati põhjapiiril, praegusest Kallavere linnaosast lõunas. Edasi arenesid mäetööd ida ja lõuna suunas. Lõunas hävis mäetöö ette jäänud Võerdla küla. Idas läheneti Rebala külale.
Üldiselt oli fosforiiditööstuse keskkonnamõju tugev, kusjuures peamine saastaja oli väetisetööstus, mitte kaevandamine. Keemilise tehnoloogia vedelad heitmed jõudsid läbi sette- ja kogumistiikide Kroodi ojja ning Muuga lahte. Gaasilised heitmed (tehase korstnast, mis oli oma värvi tõttu tuntud kui "rebasesaba"), peamiselt väävli- ja fluoriühendid lendusid ja sadasid ümbruskonnas maha paarikümne kilomeetri ulatuses, mis põhjustas paljudel juhtudel loomade ja taimede haigestumise.
Fosforiidi kaevandamine ja kasutamine lõpetati 1991. a. Põhjakarjääri vaalud valdavalt metsastati. Osa väärtusliku metsaga maad on maareformi ajal tagastatud kunagistele maaomanikele.

Lisalugemist:
http://eestifosforiit.ee/
http://www.maeselts.ee/ulevaade-fosforiidist/
http://kaevandused.blogspot.com/2013/08/maardu-fosforiidikaevandus.html

NB! Kui sulged kogemata luku enne kaane tagasi asetamist, siis on selle vabastamiseks kaane alumisel küljel vastav link.