Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kodus kaardilt selgus, et see aare kutsub teid Veskijõge uudistama :) Jah, minge ja vaadake üle.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC60P87
Logiteadete statistika:
138 (89,6%)
16
2
2
1
0
0
Kokku: 159
Korra peatusime teel Keibu liivaraja seeriani, kuid otsustasime, et enne seeria läbimist pole vast mõistlik igas keskkonnas otsida (kmkm märjaks saada). Seega jätsime asja katki lootuses, et tagasiteel on veel jaksu, kuid seekord ei olnud. Tuleme jälle :)
Kaks aastat ja nädal hiljem ei tekkinud ikka tunnet, et logimata jätta ei saa. Loodetavasti satume siia natuke soojemal ja veevaesemal ajal ka.
Veskijõgi nähtud, aaret ei näinud kusagil, vaatasin ringi ülevalt ja alt, no truupi ei roninud. Eelnevaid logisid lugedes hakkas tunduma, et see aare pole vist minu jaoks. Las ta siis jääb siia edasi minu logita liigun edasi.
Vaatasime üle. Aaret ka vaatasime. Aga siis lasin lolli peaga läbi mõtte, et käime duubli juures ära. Pärast seda ei aidanud ei piits ega präänik, tuleb soojemal-kuivemal aastaajal tagasi tulla.
Tänane kolmas silla aare. Mõtlesin, et mul kalamehe püksid olemas, et mis see aare siis ära tuua pole, aga vesi oli nii kõrge, et kui oleks kummardunud, oleks kohe püksid vett täis saanud. Siia oleks ikka sukeldumis varustust sellel korral vaja läinud. Eks teine kord jälle.
Käisin tegin ööbimisasutuse check-in ära või siis õigemini öeldi telefoni teel, et mine julgelt majja ja võta tuba number 4. Sain lõpuks raske seljakoti maha jätta. Kuigi suuri kilomeetrilisi plaane enam ei olnud. Dirhami ring oli veel alguses mõttes aga spidomeetri odomeetrinäit oleks teinud minu kõigiaegade päevarekordi sellisel juhul ja ei näinud mõtet ennast ära tappa. Alati võib tulevikus või kasvõi järgmine nädal autoga järelnoppimist tegema tulla.
Veskijõe aarde kohta ei olnud ma mittemingitki eeltööd teinud. Saabusin kohale ja imestasin maastikuraskusastet. Vaatasin ühelt poolt ja siis teiselt poolt. Aaret ei suutnud silmata, mis tõttu ehk ei suutnud ennast ka piisavalt motiveerida paljajalu võtma. Eriti häiris, et sügavus paistis olevat minu kummikule jõukohane. Nüüd lõi välja üks autoga geopeitumise eelis. Kõik vajalik kohe pagasnikust võtta. Korra läksin veel jõe äärde mediteerima. Peaaegu kiskusin tossu jalast aga aru tuli pähe, et praegu pole küll õige hetk sellise lolluse jaoks. Nigunii jäi lähedusse üks teinegi aare leidmata.
Meie kummikud jäid seekord veits nõrgaks .... Täname, ilus koht!
Kõik abivahendid (loe soe vesi) olid olemas, kuid vist on mere poole teel. Kõigest tühi konks. Kahju, lahe aare
Vaatasime siit ja sealt, susasime kepiga vees aga vesi tundus nii külm ja märg, et mitte ei tahtnud lähemat tutvust teha. Jäi seekord leidmata, naaseme kunagi kummaritega.
See otsimine läheb kategooriasse nägin aga järgi ei läinud.
Tegin lähikonnas hommikutuuri, kui avastasin kaks äsjaavaldatud aaret. Siia saabusin vist esimesena, tegevusjälgi ei paistnud. Vaatasin siit, vaatasin sealt aga no ei paistnud seda 1.0 aaret :P
Teadlikult ignoreerisin õiget kohta, et aga äkki on tüng ja ilmselge 1.0 ripub kusagil pea kohal ja peitja saab sukeldujaid vaadates itsitada. Tartu kompleks, noh :) Tegin mõttes "õaaaa" ja suundusin naaberaarde juurde.