Vanamõisa õlivabrik

Aare juhatab teid kohta kus eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel asus õlivabrik. Inglased olid saanud riigilt õiguse kaevandada kõrvalasuvas karjääris põlevkivi ja katsetasid vabrikus uudset tehnoloogiat põlevkiviõli saamiseks. Tehniliselt olid tulemused head kuid majanduslikult läks kehvasti sest töötlemisjäägid ummistasid tihti seadmeid. Ummistuste kõrvaldamine oli aja- ja töömahukas, see tõi majandusraskused. 1931. aastal lõpetas tehas töö. 1937. aastal kirjutasid nii Postimees kui Päewaleht uue vabriku rajamise plaanist aga nagu me ajaloost teame ei saanud sellest asja.

Aarde ümbruses puude all näete seda mis kunagisest tööstusest järel. Viis-kuus aastat tagasi kui siin esmakordselt käisin oli veidi rohkem alles. Kõik metalline millest jõud üle käinud on minema viidud. Jäänud on vundamendid ja seadmete alused. Nagu ütles lähedalasuva talu peremees: eestiaegsest betoonist ei käinud meestel jõud üle. Veel näitas ta kõrvaloleva põllu peale ja rääkis et lapsena käis ta seal ujumas. Seda siis vanas karjääris mis hiljem maaparanduse käigus osaliselt tasandati.