Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanasti oli kõik teisiti. Interneeduses ei passinud keegi, kõik ajasid oma asja ja kuulasid laupäeva õhtul raadiost laupäevadiskot. Igasugust muusikat lasti, igasugustes keeltes ja puha, ei olnud miskit nii, et asju sai väljendada ainult inglises. Vot millised ajad olid.
Nullis loomulikult topsi ei ole, seal saad õige ajastuse korral ise diskotada või vanainimeste peotantsutrennis käia või isegi mälu mängida, iga kuu teisel kolmapäeval. Muid asju saad ilmselt ka teha. Toosi leidmiseks on vaja natuke arvutada. No näiteks nii. Liida kokku Sinead O’Connori tunnid ja päevad ja pane sinna juurde Jääboileri tüdrukud. Eemalda Tšaifi Argentiina ja Jamaika vahelt koolon ja lisa tulemusele Joe Dassini kohviku tuvid. Jaga Paulsi helepunased roosid Erste Allgemeine Verunsicherungi hobujõududega ja tulemus omakorda Sinatra aastatega tänasest, liida tulemusele Inese magamata ööd ja lahuta Ramon Ayala kollased roosid. Lahuta Brian Adamsi suvest Toten Hoseni jäägermeistrid. Korruta jõkke ja merre voolavad pisarad Iveta Bartošova soovidega. Lahuta Villu Tamme aastast Ivo Linna aasta, Vivaldi aastaajad ja siis veel kolmekordselt Jaagupi Carmeni jagu sajandikke.
Geokontroll on täpne sajandikupealt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 77/405 |
Aarde sildid:
soovitan (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6E7F6
Logiteadete statistika:
79 (96,3%)
3
9
2
2
1
0
Kokku: 96
Nullist leidsin rohelise nöörijupi, naaberpõõsast ei sedagi. Ilm oli pime ja mina ilmselt ka.
Mitteleid 2/6. Auto pargitud, jalutasin nulli ja leidsin aardele sobilikust kohast tühja Battery pudeli. Otsisin siit ja sealt ja kirjutasin ka varemleidnule. Olen küllaltki kindel, et aare on jalutama läinud. Kas keegi saaks kinnitada?
Oeh, kuigi vahepeal tekkinud uued aarded panid mind väga edukalt end täieliku vanurina tundma, siis on tõsine rõõm tõdeda, et nii vana ma ka pole, et peaks end fossiiliks pidama.
Alguses lugesin mõistatuse kirjeldust nii, nagu terve mõistusega inimene loeks hullumeelse kokku pandud kirjandust, kus iga sõna on võetud ise raamatust. Pärast 10ndat lugemist hakkas lõpuks miskit koitma ja ka numbrid tulema. Aga siiski mitte nii täiuslikult, et oleks kuhugi loogilisse kohta saanud. Umbes 20nda proovimise järel sain lõpuks punkti isegi sellisesse paika, mida olin nõus loogiliseks tunnistama ja läksin ka vaatama, kuid ainus, mida ma saavutasin, oli see, et astusin sõna otseses mõttes s... sisse. Oleks siis asi sellega piirdunud, aga kuna ma seda tähele ei pannud ja vahepeal ka madalamale positsioonile asusin ehk kükitasin, siis mäkerdasin end ikka põhjalikult kokku. Kui kahtlased aroomid hakkasid juba öökima ajama ning olin tuvastanud, kust see tuleb, toimus edasine tegevus nagu mingis kahtlases, aga populaarses Ameerika komöödiafilmis. Leidsin kuskilt mingi lumehunniku ja asusin seal siis ülima hoolega püherdama, et saaks vähemalt autosse istuda ja koju riideid vahetama sõita. Kui olin sedasi kuskil veerand tundi end lõbustanud, söandasin lõpuks ajalehe peale autosse istuda ja minema sõita.
Ma ei tea, kas see peaks mingis eluetapis ka taolist vedamist tähendama, nagu omistatakse linnukakale, kui see pähe kukub, kuid igatahes selle aarde juures see õnn end ei ilmutanud ja vaatame, millal söandan uuesti katsetama minna.