See mõistatus sai lahendatud juba suht ammu ja muudkui ootas ja ootas, et teda logima mindaks. Aga kuna olin aru saanud, et siin ronimise värk, ei tahtnud üksi tulla. Täna siis õnnestus kaaslane kaasa saada ja seadsime sammud metsa. Puu oli ilmselge, et just tema peidab aaret, muud võimalust nagu eriti polnudki. Pesa seal üleval ka just sobiv, aga mida polnud on aare. Tuulasime veel ümbruses ringi, aga ei essugi. Leidsime vaid külmkapikarbist mõttelise osa ei muud. Kahju, kogu aeg kuklas tiksunud aare jäi logimata.

Tantsivate meestega sain tuttavaks juba lapsepõlves ja täpp sai kaardile ruttu. Täna läksin kohale ja tuvastasin väga hea ronimispuu. Ronisin mitu korda üles ja üritasin oma pikkuse järgi sobivat kõrgust arvutada, aga aaret kahjuks ei leidnud.

 1 

Mehed sai koordinaatideks tantsitatud juba aarde avaldumise päeval. Üksinda pealinnas geotuuritades kahtlesin küll veidi, kas see aare minu jaoks võetav on, aga otsustasin ikkagi kohal ära käia. Mõnus jalutuskäik oli ja ilmselge peidik vahtis ka kohe vastu. Kahjuks oli jalgealune liiga libe ja vaatamata üritamisele ja kellegi poolt lisatud "abivahendile" ei õnnestunud seekord. Konte ka murda ei tahtnud, nii et teinekord oravaga koos tagasi.

 2 

Müdistasime läbi metsa, no siin me olime enne ka aaret otsinud, ilmselt väga ammu, sest saime tookord kokku pioneeriga (kes enam ammugi ei otsi). Ega ma ei arvanudki, et meie koos koeraga selle kätte saame aga nüüd on luure tehtud ja õige lähenemistee ka leitud. Eks vaatab edaspidi.