Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui tahta ehitada midagi ujuvat, näiteks ujuvkaid, siis pole betoon ilmselt just esimene materjal, mis pähe tuleb. Ometi saab ka nii.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (23), soovitan (17), vaatamisväärsus (1), muguoht (1), lumega_leitav (1), kellaajaline_juurdepääs (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6NCE5
Logiteadete statistika:
209 (92,5%)
17
1
2
0
0
0
Kokku: 229
Ei leidnud paraku. Võib-olla jalutama läinud
Youtube: Geir looduses
Möödaminnes viskasin korra kohale pilgu peale. Ilus ilm ja päevane aeg oli sellised inimeste hulgad liikvele ajanud, et ei saanud hetkegi otsimisrahu. Eks tulen millalgi uuele katsele. See-eest leidsin armsad eelmise otsija jäljed ;)
Kaks korda sai mööda jalutatud aga mugude seas populaarne koht
Saime teada kus aare on aga mugu oli seal ja kahjuks logida ei saanud.
Hommikusel ringil hakkas aeg otsa saama ja pikalt ei uudistanud. Tuleb kunagi tagasi tulla.
14:52 -- Jalutasin kail ringi. Mugud seirasid vastaskaldas, lähedal paadis ja jalutasid mööda ka. Togisin jalaga vargsi metallplaate, et nende liikumist kontrollida. Kette tõmbama ei hakanud.
Kohta teadsin ja siit sõitsime terve päeva jooksul korduvalt mööda, aga null polnud kunagi muguvaba. Mõtlesime viimase katse teha, kuid ka siis ei õnnestunud pikalt poleerida kui uued mugud juba platsis olid. Plaanime mingil õhtul vesipiibu ja siidritega jõe äärde istuma minna, vähemalt sobiva koha leidmise probleemi meil enam pole.
Mõtlesin, et läheks vaataks peale tööd seda aaret. Äkki on õnne. Kahjuks ei olnud. Ainult eemalt vaatasin, kuidas kaks last ja üks meesterahvas toimetasid seal. Ootasin kümme minutit ja ei plaaninud nad kuhugi minna. Minul aga tuli edasi minna. Eks näis, kuis siis otsima saab hakata.
Sai korra seal kai peal nulli vaadelda ja selleks see ka jäi. Lihtsalt liiga palju koolvaheajal poisse võttis vastaskaldal veeprotseduure. Tänud.
Sõitsime päeva jooksul siit 5 korda mööda, viimasel korral oli kell pool üks öösel. Igal korral oli ujuv asi hõivatud, ei vedanud meil. Uni tuli peale ja loobusime seal tiirutamisest. Tuleme teinekord tagasi.
Lumi, libedus ja mugurohke päev ei teinud geopimedust kergemaks.
No olgu tal siis hea ujuda. Vaatasime enda arust kõik loogilised kohad üle ja seejärel saabus kalamees..
Uskumatu aga tõsi - ujubki! Tuvastasin tõenäolise peidukoha, aga ei julgenud päise päeva ajal näppida - liiga palju mugutähelepanu. Kui esmapilgul ebaloogilised füüsikaseadused vahepeal reaalselt ebaloogiliseks ei keera, siis loodetavasti ujub aare edasi kuni tekib võimalus pimeduse varjus Tartut külastada.