Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1941.a lennati siit lennuväljalt Berliini pommitama. Lennuvälja jalgu jäi aga Mõnnuste kirik, kus on teekonna esimene punkt. Püüa lambaid mitte hirmutada ja liigu sõidukiga ainult mööda (põllu)teid. Aed on loomadele.
58 18 xx.x 22 16 xx.x
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.forgottenairfields.com/airfield-kogula-282.html
https://rutube.ru/video/d8127b8b3f43edc28916c5ab02510078/
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/voitjate-tode-saaremaa-lahingutest?id=50968184
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 58° 18.7910' 22° 14.9920' |
Aarde sildid:
soovitan (3), militaarobjekt (3), lahe_teostus (2), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6NZ7Y
Logiteadete statistika:
38 (92,7%)
3
2
0
0
0
0
Kokku: 43
Algas see kõik sellest, et sõbranna läks nädalavahetuseks Salava saarele ja kutsus mind endaga kaasa. No selge, tuli minna. Seal me siis tsillisime ja grillisime ja jõime ühte kohutavalt maitsenud lätlaste Pihlakaveini, mis Läti festivalilt sai ostetud. Läti festival toimus Liiva külas, lätlased lõid tantsu ja müütasid oma toidukraami. Aga see peet, oi, see oli rõve, nagu ütles sõbranna.
Mina aga siis teel mandrile tagasi vaatasin, et natukene aega on, võiks ju proovida selle aardega. No jõuan nulli poole, keelumärk eravaldusest ees ja jätsin auto sinna. Kõmpsin kenasti kiriku poole, kui tuleb ratastel 4 inimest vastu ja need kohe küsima - kuhu sa lähed? Siis üritan ära vingerdada aga tuleb välja, et üks neist on selle maa omanik, kellele ka kirikualune maa kuulub ja küsib sellise kuldse lausega, mida ma ise palju olen kasutanud "oot aga kelle poiss sa selline oled?" Järmisel hetkel tõmbab ta suitsupaki välja, siis juba õllepudeli ja nii ma järgmised tund aega kuulasingi loengut kogu selle kandi ajaloost ja nende kuhilate ja lennuväljade saatusest. No sain sellise ajalootunni, et vähe pole. Aga tundus, et aardeni ma ei jõuagi. Lõpuks ta ikkagi läks oma teed edasi, naine ja lapsed panid kohe alguses jugama.
Läksin siis aaret otsima, mingi imelik aardeliik vahib vastu, mõistatusaare. No otsisin ikka kõvasti ja lõpuks midagi ma nagu leidsin kah. Mingid imelikud naelad juhatasid mulle järgmise koha koordinaadi kätte. Ma arvan vähemalt. No lõin need siis gepsu ja see järgmine koht, kuhu mind juhatati, oli mõnesaja meetri kaugusel. Kohale jõudes ei tundunud kuidagi loogiline, kesk kellegi hoovi ja kuna olin selle aardega juba nii palju aega kulutanud, mõtlesin, et tuleb teinekord uuesti proovida.
Eks siin algul ikka sai kõik valed asjad üles leitud, enne kui õige vidin silma jäi. Pistsin numbrid GPS-i ja tundus, et sain täitsa loogilise tulemuse. Kohapeal tõkestas karjaaed mu tee ning teadmata, kas võsa poolt ilma aiata ligi saab, ei hakanud ronima. Jääb järgmiseks korraks ootele, kui miski aeg eraldi geoürituse raames saarele satun.