Kohatu Muusika

 1 

Kohatult kaua oleme selle mõistatusega tegelenud ja see saaga veel jätkub. Esimese vahepunkti tuvastamine läks lihtsalt. Kui seal kohal käidud, läks saadud info edasi töötlemisega ikka aega. Kohe ei hargnenud ja nii jäi see mõneks ajaks seisma. Mõni nädal tagasi sai lapseke appi võetud ja saime teise vahepunkti roheliseks. Täna siis seadsime sammud sinnasuunaas. Üksjagu metsa sai läbi kammitud, aga ei leidnud miskit. Hakkas juba hämarduma ja veidi külm oli ka, nii et veidi kohatute sõnade saatel tulime tulema. Kas olime pimedad või on keegi midagi kohatut selles L punktis teinud, on hetkel teadmata. Eks tuleb teinekord valgemal ajal uuesti tulla.

 1 

Tubasest lahendamisajast on palju vett merre voolanud, mõni tähtis asi algkirjeldusest meelest läinud. Vahepunktis olid enamik asju tuttavad, saatuslikuks sai numbrite sobivaks väänamine, sest kaht teost polnud me kumbki enne kohanud ja kindlaid seoseid sai vähevõitu. Kui kodus lõpuks teisendamisvajadus meelde tuletatud sai, ei olnud geokontrollil pääsu ja näitas järgmise rohelise tule ette. Tundmatud osutusid omavahel seotuks ja väärivad edaspidist tutvust.

Lolli peaga sai logisid ka uuritud ja järgmise vahepunkti ees tekkis kerge kõhedus. Varsti jälle, kui tee mööda viib, tahaks juba mõistatada!

Läksin koju edasi mängima.

 1 

Esimese vahepunkti külastusest pea aastake möödas. Tookord sai üht-teist üles pildistatud ja alles nüüd leidsin piisavalt tahtmist, et numbrid sealt välja võluda. Mõtlesime, et kui juba siinkandis oleme, siis vaatame teise vahepunkti üle. Kahjuks ei suutnud me midagi leida. Geps hüppas veidralt ringi ja pime oli ka. Loodetavasti jõuan uuele katsele vähem kui aasta pärast.

 2 

Kuna arvasime tänast advendiseeria aaret tulevat eelmisega umbes samasse kanti, siis võtsime ka suuna siia poole. Alguses oli plaan minna sohu, aga laiskus ja ajaline piirang said seekord võitu ning siis saigi otsustatud see pärl ette võtta.

Ausalt öeldes pole halli aimugi, kuidas mul kodus asi lahendatud oli. Mäletan ainult selle lahtiklõpsamist ja tõdemist "oh kui lahe, lõpuks midagi põnevat" ja sellele jârgnenud "oh kui raske"-t. Küllap siis millalgi ikkagi asja ära tegin, kuigi mälestusi sellest on tõesti null :D

Auto jätsime lähima raja algusesse ja läksime K punkti kohale. Sellist teostust poleks küll osanud oodata! Silmad-kõrvad lahti ja nuputamiseks. Aeg-ajalt toimuvate heureka hetkedega piisavalt kaugele seekord aga ei jõudnud, et jârgmise punkti koordinaadid lauale laduda, aga väga positiivse ja põnevil tunde saime ikkagi. Väga lahe! Nüüd koju edasi nuputama ja kunagi uuesti!

 2 

Oi kui palju muusikat ja kunsti. Head asja tuleb ikka nautida. Mida kauem, seda uhkem. Pole siin tormata kuhugi. Krissu küll avaldas arvamust, et kas me nii kergelt alla annamegi. Ta oleks nõus olnud seal vist vähemalt hommikutundideni veetma? Mu vaim nii pikaks muusikatunniks valmis polnud. Talletasime info, et ühel ilusal päeval jätkata. Siis võtame ehk, kui just mitte telgi, vähemalt toolid kaasa.

 1 

Kodutöö ei olnudki nii hull, aga metsas jäime hätta :) Geokõnedki ei õnnestunud suure ragina tõttu ja kuna Kadri jutust jõudis läbi ainult "oleme metsas", siis jõudsid tema kodused juba üsna murelikuks muutuda, enne kui me levipiirkonda tagasi jõudsime :) Ühesõnaga, toimetame edasi :)

 1 

Kunagi ammu vaatasin seda mõistatust ja tundus hirm keeruline, seega jäi paremaid aegu ootama. Täna Tanel vaatas, et täitsa lahendatav ja nii me sammud siia seadsimegi. Noh esimeses punktis läks ikka täpselt nii kaua aega, et hakkas juba jahe ja peaaegu oleks tulema tulnud kuid siiski sai üks geokontroll teha ja see osutus roheliseks. Käisime järgmises ka ära, aga seda me kohapeal lahendama ei hakanudki. Mõned klõpsud kaameraga ja andmetest copy. Nüüdseks on juba roheline tuli antud ning jääb oma aega ootama. Täitsa lahe mõistatus, ei murdnudki konti. :)

 4 

Kuna Mari selle piirkonna välja pakkus, siis vaatasin, et mis siin siis veel on. Küsisin selle aarde kohta. "Ah, see mul lahendamata". Viskasin huvi pärast pilgu peale, sest tundus üsna kohatu seda mitte teha. Ja lahendus tuli minutitega, ei olnudki mingi õudus, nagu tundus. Koha peal oli asi muidugi keerulisem ning selleks ajaks kui kõik paika loksus, oli juba päris külm hakanud. Võtsime veel järgmisest punktist info ning edasi pusib juba kamina ääres kiiktoolis.

 8 

Algatuseks olen sellest aardest niipalju aru saanud, et selle lahendamine vajab elementaarseid teadmisi kunstist ja muusikast... ja minu puhul need eeldused paraku täidetud ei ole. Miski aeg isegi veidi pusisin selle mõistatuse kallal... abivahenditega õnnestus isegi mingid sildid asjadele külge saada. Lisaks täielikule võhiklikkusele kunsti ja muusika valdkonnast vaevab mind ka täielik põud ja oskamatus luua eel-googeldatud muusika-kunsti algtaseme teabe vahel loogilisi ja vastuolulisi seoseid. Samuti olen ma väga püsimatu geokontrolliga pommitaja.... lühidalt, välja surev liik geopeituses :D. Seega siis arvestades kõike eeltoodut lohisesin ilma ühegi häbiraasuta Annega koos juba sellisesse punkti, kuhu ma iseseisvalt ilmselt kunagi jõudnud ei oleks. Vastutasuks selle eest, et Anne mu siia kaasa lohistas, õnnestus mul kohaliku giidina teda juba pealinnast väljasõidul korduvalt eksitada, nii et see kütusekulu argumentatsioon Anne logis võiks vabalt olla pigem minule suunatud :). Kohapeal õnnestus vajalik karbike pimeduses kiiresti tuvastada ning siis jätkus autos jõuetu ponnistamine oma poole tunni kestel. Samas sain ikkagi miski abivahendi kaasabil osadele asjandustele vajaliku külge. Siis aga loomulikult ja oodatult ikaldus.... veidi pani muidugi imestama Anne lootus, et äkki saame selle kohapeal ära lahendatud. Viimaks siiski minu läbikaalutletud seisukohad ja hinnangud käesoleva georühmituse vaimsetele võimetele võitsid, ning vurisesime pealinna tagasi. Peitjale aga aitähhid... eneseületamine on otsijatele hariv ja kasulik... värske õhk samuti (tühja sest Anne kütusekulust - ostku Škoda) :D

 4 

Mitteleidude esikoht!

No nüüd saavad kõik naerda. Tegin kodutööd, asi juba edenes kuid siis tulid mängu kõik Inga vandumissõnad, sest eile suure hirmuga olin jätnud kohapeal osa olulist infot vahele ja mitte peni peedki ei olnud teha sellega, mis mul oli. Tuli tagasi minna.

Otsustasin, et haaran kaaslase, et äkki saan edasi, kuid kohapeal selgus, et kui eile trampis vaid mõmm mu väikestel kõrvadel, siis täna oli trampijaid tal lisaks. No mida oligi oodata tulemuse kohta?...ei mittemingisugustki...

To Paavo, et “head asja käiakse ikka mitu korda kaemas”, siis alates tänasest vaidlen vastu, sest vähe sellest, et selle aardega on mul mitteleidudes esikoht, siis nüüd on esikoht veel kütusekulus ja selle kohta küll mina hea ei saa öelda.

 8 

Paistab, et Tartu tarkuri ühe aarde mitteleidude skoor on liikunud mul Tunki kätte.

Selle aarde puhul on vahetunud juba 3-s aastanumber. Seda aaret olen lahendanud 2016 kodus, 2017 kohapeal vahepunktis ja mitteleidnud, siis kodus ära lahendanud, täna ehk 2018 kohapeal käidud ja mitteleidnud.

Eelmine kord tõin vabanduseks külma ja mugavate tugitoolide puudumise muusika kuulamiseks. Mis siis täna? Täna oli juba ette teada, et vaid miinused tulevad, sest: täna ma ei suutnud õiget kohta navigeerida, täna oli pime, täna ma olin üksi, mu autonavi jäi jonnakalt 20meetri raadiusesse, mu vinge taskulamp andis otsad, toda jupstükki ei osanud ma üldse esiti käima panna, siis sain käima ja ei näinud nii väikse asja pealt pimedas ja kõige lõpuks tuli hirm ja ma suutsin orienteeruda nii, et kaotasin auto ära.

Nüüd siis jälle käes kord kodutööd teha, lõppu ei paista! Ja ometi olin ma nii kindel, et mul on väiksed kõrvad ja mingi mõmm nendele küll astunud ei ole, kuid tuleb välja, et suisa trampinud ...

 6 

Selle aarde esimene ja viimane katsetus on jäänud selle aasta jaanuarisse.. :D Täna oli asja Lihulasse ja otsustasime siin veel ühe pausi teha. Tuttavas kohas kuulasime tuttavaid palu ning vaatasime tuttavaid maale. Seekord olime varustatud kõigega, mis vihjes kirjas. Neist kasulikuks osutus paraku küll vaid G-fotovärk. Muusikatuvastid on täiesti kasutud, vähemalt minu ümisemist ei oska nad millekski pidada. Istusime taas purgiga autosse, et mitte kringliks külmuda. Seal hakkas veri taas voolama ja koordinaadi loogikat kasutades saime pooled valed välistada. Ülejäänud pooled ei tahtnud kuidagi eriti sujuda, aga lõpuks jäi siiski käputäis versioone. Kui need ka tulemust ei andnud, küsis Moor peitjalt otse, kas too soovib edasi elada ja veel aardeid peita ;-P Tahtis küll ja püüdis aidata, palju mäletas. Umbes samal ajal saime ka järgmise punkti geokontrolli paika. Huuh! Üks samm jälle tõele lähemal.
Seal järgmises, vist eelviimases vahepunktid ootas veel lahedam vidin ees. Suundusime sedagi autosse kasutama, et mitte kohalikku voolu tarbida, mis muide ka täiesti töötas. Jändasime siingi omajagu, tegime piltidest pilte, kuulasime tuttavaid ja vähemtuttavaid lõõritamisi ning otsustasime peale portsu punaseid, et nüüd aitab. Eks see ole meil selline ühe-punkti aare - üks vahepunkt korraga. Siis kestabki kauem ;-) Vähemalt on info nüüd olemas ja saab soojas talvetoas lõpu välja raalida - kui nuppu, silma ja kuulmist antakse.
Aitäh Eskole Aasta Mõistatusaarde eest! Panin ka paslikud sildid külge. Vast jõuan üks aasta ka logimiseni. Ilmselt on selleks peitmisaasta +2 ;-D

Peab ikka veel proovima.

 2 

Muusikat võib kuulata vaid autoroolis, et üksindust peletada või siis peol tantsides. On ka veel variant fliisis ja mõnusasti keras diivanil. Vaatasin ringi aga ühtki mugavust ma peitja poolt ei näinud. No oleks või kõvad istepakudki!

Ootasime siis Kleonega, et äkki tuleb keegi tantsulegi kutsuma aga siis meenus, et kõik on Nõidadega ju Moori manu. Mitte, et kokku nüüd sõna Nõiamoor ei saaks, ehh kui hea sõna! Vaid üksik kopter lendas meist üle, lehvitasime...

Jäime vahepunkti pidama. Õhtu oli samuti kätte jõudnud ja kohapealsed lahendused ja vidinad ei tahtnud kuidagi toimida.

 1 

Et Inga end väga üksinda ei tunneks, läksin esimesse punkti, vaatasin selle üle, metsas aega viitma ei hakanud ja sõitsin rahulikult minema. Mõni teine homme jälle! Aitäh!

 5 

Otsereportaaž metsast. Appi on võetud kõik NUTId: - telefon, - arvuti, - auto. Lisaks veel neli kärssavat nutiaju. Tulemuseks, vaid tume öö.

 1 

Statistika huvides, esimese katsega ei suutnud lõppu jõuda.

 3 

Saaremaale-Hiiumaale-Haapsallu (äkki Vormsilegi) geotiiru teine püüdmatu liblikas pärast Metsakaamera leidu. Esiti jäi see aare kui üsna keerukana tunduv üldse kõrvale. Esimese punkti saime siiski enne siit mööda kulgemist kätte ja seda lausa paugupealt esimese katsega! Endalegi uskumatult, vahel ikka veab ka.
Kappasime nulli, vauaa, vahva, änksa. Eks midagi sellist võis ka oodata. Miinuskraade oli üle 10, sestap üritasime sama kaua kohapeal pureda, aga siis üritasime nähtut mällu jäädvustada ning läksime autosse, et edasi Saaremaale vurada. Siiski üritasime korra soojas veel asjale otsa vaadata ja hea oli - selgus, et üks vidin on jäänud märkamata. Mis siis ikka, panin pakases jooksuga metsa tagasi.
Tänan Eskot kvaliteetaarde eest juba ette! Eks näis, millal teise vahepunkti ära lahendame, mitte paari kuu jooksul igatahes (mitteleiu logi veebis 17.03. ja seni pole proovinudki).

 1 

Teisest punktist kaugemale ei jõudnud. Ei suuda moodne IT ja maha käinud vedru sammu pidada.

 13 

Oh, minge kukele.
Ka mulle tuletas aare kohutaval kombel Dixitit meelde, kui olin kirjelduse lahti löönud. Ning kuigi ma olen aastate jooksul selle lauamänguga kaasnenud frustratsiooni suutnud peaaegu täielikult ära unustada, tuli mulle mõistatust lahendades kohutava selgusega meelde, miks see mäng mulle kohe üldse ei meeldinud. Ma ei tea midagi peitjate sokkidest, aga selle aarde lahendus on täpselt selline: "Arva ära, milline laul peitja arvates minu jaoks täiesti tundmatu pildiga kokku EI sobi", sest sobimisega oli asi tunduvalt lihtsam.
Ei aidanud mind peitja vihjatud loogika ega midagi - neli tundi mässasin koordinaatide saamisega. Muide, siinkohal on ilmselt ka kohane märkida, et mulle absoluutselt ei istu Eesti muusika.
Olin algusest peale kindel vaid koeraga pildi taustamuusika valikul. Paar tükki panin siis väidetava loogika põhjal paika ning enamus täiesti huupi. Kuid kolme, mõne arvates lõbusalt veedetud tunni järel, kus osad lauludki hakkasid juba pähe jääma, suutsin ka koeraga pildi muusikavalikul kahtlema hakata ning viimasel veerandil tõstsin numbreid täiesti suvaliselt ringi.
Ma ei tea, kuidas ma selle kontrolli lõpuks roheliseks sain, kuid igatahes pärast seda viskasin kõik pildid, mis mu arvutiekraani ummistasid, minema ning arvasin, et suurem õudus on möödas.
Koordinaatidel avastasin oma õuduseks jälle täiesti metsas mõistatuse ning pärast pooltteist tundi lahkusin ma sealt kirudes. Terve tänase ilusa ilma istusin ma kuskil pimedas sügavas tihnikus kuuse all ja üritasin koordinaate musitseerida. Mõttetu üritus. Kui ma sealt puujuurelt lõpuks lahkusin, hakkas juba hämarduma ning sinna mu ilusa ilma pildistamislootus kaduski.
Üldiselt olen ma rahulik inimene, mida näitab juba see, et ma suudan Tallinna liikluses liigelda autolt rooliratta küljest tõmbamise ja igasugu roppuste kasutusele võtmiseta. Kuid need tunki mõistatused kipuvad mu juba küll sellisesse seisundisse viima, et vähemalt ühte neist mainitud tegevustest ma kasutasin teel järgmise aarde juurde.