1 

Esimese punktis käisin vist mingi paar aastat tagasi. Kuna poiss autos magas,siis ei hakanud tookord teda liiga pikalt yksi jätma ja lykkasin l6pu kylastamise tulevikku. Täna siis oligi see päev kui tulin l6ppu kylastama. Vihjealuse objekti isegi leidsin aga kui tavaliselt on nad vertikaalasendis, siis siinne pikutas väsinult horisontaalis. Terve ala peal oli harvendusraiet tehtud ja tops oli arvatavasti saemehe pilku pyydnud. See oli puu kyljest eemaldatud ja arvatavasti rändas saemehe kotis kuhugi prygikasti. Tiirutasin m6nda aega seal ringiratast aga ei hakanud miskit silma. Konsulteerisin ka peitjaga, aga kuna olin tulnud ilma geokotita, polnud uut stardikomplekti kaasas millega tyhja kohta asendada. Ei tasu nende kingituste lahtipakkimisega ikka liiga pikalt venitada ;) Peitjale siiski tänud jalutuskäigu eest ;)

Täna oli meie peres tähtis päev. Plaan oli lastega metsa minna ja omale ise kuusk valida. Lähim soovituslik koht oli RMK poolt lennuvälja tagune mets. Panime siis plaani kokku, et võtame kuuse, vaatame lennukeid, nuputame mõistatust ja kui hästi läheb, siis logime ka ühe aarde ära. Lähenesime Tartu maantee poolt piki lennuvälja piiri. Olime peaaegu juba mälestusmärgi juures kui koperdasime keelumärgi otsa. Nujah, proovime siis mujalt, äkki õnnestub. Võtsime suuna lennuvaatlus torni poole, see oli puhta tara ja tõkkepuude taga. Tiirutasime ka tulutult Mõigu vahet, ei saa ei metsa ega mälestusmärgini. Mööda Tallinna ringteed otsisin veelgi teeotsasid aga ei miskit. Lõpuks olime teisel pool väljas ja proovisime Soodevahe poolt läheneda. Olles niigi juba kahte märki eiranud jõudsin lõpuks märkide väljale, keelavaid märke oli igas teeotsas, iga natukese aja tagant. Vägagi üheselt oli mõistetav et võõraid sinna enam ei soovita. Olles seal suvel käinud, siis tean et siis neid märke seal ei olnud ehk need on üsna hiljuti sinna lisatud. Minu silmis on see aare nüüd legaalsel kujul lahendamatu. Mõni juriidiliselt pädevam tegelintski võiks asja üle vaadata. Ehk see aare jäi leidmata. Kuuse siiski saime aga seda ka mitte sellest metsast vaid Kangru poolt.

Mitteleid 4/6 Jõudsin hämaras kohale, üks auto ootas parklas ees. Jalutasin tahlini ja panin numbrid paika. Auto liikus nii 100 meetrit edasi ja jäi seisma. Siis veel 100 meetrit ja jäi seisma. Ootasin veel natuke - liikus veel 100 meetrit ja jäi seisma. Tundus kahtlane ja ega ma tegelikult ei tahtnudki teada saada, mis ta seal teeb. Pöörasin otsa ümber ning koordinaat jäi GPSi oma aega ootama.

 2 

Mälestuskivi poole sõites märkasin, et tegemist on ühe väga populaarse ajaveetmise kohaga. Terve tee äär oli autosid täis. Täpselt mind huvitava kivi kõrval oli samuti üks auto. Esimesel möödasõitmisel ei suutnud ridu kokku lugeda ja silma jäid pigem autos viibivad isikud. Käis joomine ja suitsetamine. Mõtlesin natukene ja hindasin ebamugavuse astet nende kõrval seisma jääda liiga suureks ja teisel möödumisel sõitsin tuima näoga mööda. Proovin mõnel tööpäeval ja sellisel kellaajal kui ei ole lennuliikluse tipptund tagasi tulla.

 10 

Õnne, Härra Professor!

Kuna ma hommikuti nagunii pikalt jala käin, siis täna mõtlesin, et käin veidi teist teed mööda. Ülemiste keskuse juures panin gepsu näitama ja oh imet, kõigest 2,25 kilumeetrit. Häh, käkitegu!
Hakkasin siis astuma ja mõtisklema… kingitus ju… esamaleid oleks hea sünnipäevalapsele jätta… loomulikult, jätan sünnipäevalapsele! Aga ikkagi, lähen ja vaatan selle nulli üle, saan vähemalt lõpugi teada. Ja mine tea, äkki saab kohapeal õnnegi soovida.

Jalutan siis edasi, vaatan jooksvalt ka ortofotot, mõtetes panen paika teekonna… ja siis, olles jõudnud sinna, kust plaanisin “otse minna”, seisab mu ees tara! Oehh, there is no shortcut! Järelikult tuleb minna ringiga. Jalutan edasi, mis siin enam. Autod mööduvad, sünnipäevalist aga mitte kuskil. Jõuan mälestusmärgini. Teen pildi, arvutan, saan koordinaadid, vaatan, et mnjah seal hoopis! Ei hakka siiski lõppu minema. Et sünnipäevaline pole veel kindlasti kingi järel käinud ja pealegi, noorgeopeituril ka suur aardenälg… kuidas ma siis nii üksi sinna logima lähen… Ei läinudki, jalutasin hoopis rõõmsal meelel tagasi. 7 kilumeetrit nigu lipsti! Aga järgmine kord tulen siiski autoga :)

Kõik see toimus kella 9 paiku hommikul :D

Tänud peitjale jalavaeva eest!

P.S noh ja nüüd tuleb välja, et Hannesel sünna juba natukest aega tagasi ära peetud ja kingitus on hoopis teise mõttega tehtud. Mis seal ikka, õnne ju ikkagi vaja :D