Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Võtke mitu korraliku taskulampi kaasa. Soovitan läheneda antud aarde koordinaatidelt. Saab pisut roomata (võib riideid määrida, kinnastega mugavam) ja ka ronida. Kõrge laega kohas on maapind porine, saapad on soovituslikud. Kui lähenete Peeter I koordinaatidelt, siis saab sirge seljaga, aga vaja kõrgeid (30cm) kummikuid. Kõndige kirjelduse all oleva pildi järgi tunneli lõppu ja aarde leiate viimasest toast, peaaegu laest, ukse lähedalt, prügi seest pole mõtet otsida. Nullis pole midagi otsida.
NB! Aare on märgitud automaatselt kättesaamatuks ajavahemikul 01. september kuni 01. mai
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ettevaatus_vajalik (5), taskulamp (4), soovitan (4), liikumispiirang (3), militaarobjekt (2), gpsita_leitav (1), rattaga_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC78TP9
Logiteadete statistika:
96 (99,0%)
1
8
1
2
0
0
Kokku: 108
Kordusleid.
Kuna Rudolf jäi eelmisest Laagri käikude külastusest ilma, on pea kolm aastat jutt käinud, et peaks ikkagi uuesti külastama. Kuna koht oli väga põnev, sattusidki asjalood nii, et läksime seekord kohe avamispäeval jaole.
Sisenesime tuttavast kohast RV2 kaudu ja sukeldusime läbi roppuste allmaailma. Sealjuures avastasin üsna ebameeldiva üllatusena, et kuigi enda arust olin kindad taskusse pannud, siis neid seal teps mitte polnud ja pidin paljakäsi läbi prügi roomama. Kui juba maa alla jõutud, oli edasine palju puhtam ja mõnusam. Peagi olimegi tuttavas kambrikeses ja saime esimest aaret logima hakata. Logiraamat oli karbikaane külge veidi kinni hallitanud ja muidu niiske, aga muidu oli aare talve üle elanud ja ootab otsijaid. Jalad olid ikka veel kuivad ja meel hea. Aitäh taas!
Meie sünnipäeva seiklus sai alguse Tunneimultis Peale seda aaret oldi nii elevil, et kuhu me järgmisena lähme. Meil oli Henriga plaan paigas, et järgmisena tuleme me siia. Saime veel seltskonnale paari lapse jagu lisa ja tulimegi kohale. Enne veel, kui me maa alla sukeldusime tegime väljas väikse eine. Selle eest oli Henry ema Kristiina hoolitsenud, kes oli kõikidele söögi ja joogi kotti poetanud. Kõht täis, panime jälle riidesse ja sukeldusime maa alla. Siin liikumine oli juba keerulisem, kuna lastel olid madalad kummikud. Ühel poisil tuli vesi üle kummiku serva. Kallasime vee kummikust välja. Pakkusin talle, et ta võib tagasi minna. Esimene vastus oli jah ja hetk hiljem ei. Nüüd võtsin teise selga, kuni kuivale alale jõudsime( hiljem kuulsin, et kõige ägedam oli olnud õpetaja seljas ratsutamine). Tunneli lõpus lasime lastel otsida ja ise asjaga hakkama saada ja neil täiesti õnnestus see. Näitasin lastele ära ka vulkaanituha ja rääkisin natuke ajaloost. Tagasi tulemise juures, enam keegi abi ei vajanud. Nii see meie seiklus lõppes. Esmaseks plaaniks oli küll veel Peeter I aarde otsimine, aga aeg liikus kuidagi nii kiiresti, et sinna me ei jõudnudki. Panen jälle kirja kõigi aaret külastanute nimed. Henry, Adeele, Karl, Kert, Lisette, Rasmus P, Mark, Rasmus R, Gert ja Kristiina.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Nahkhiired tulid varem kohale, kevadel viin karbi tagasi.
Korduskülastus oli tõesti jalutuskäik pargis, täna haarasin ka fotoka kaasa.
Vot see on see kui kiiruga keset 66d veel yhte 2gedat aaret otsima l2hed. Vaatasin et uus aare aga kogemata v6tsin c: geost peeter esimese hoopis. aarde juures veel imestasin et logiraamat kll v2rske v2lja ei n2e. Nyyd kodus taas levis olles avastasin et seal tunnelites oli hoopis mitu aaret ja see mida plaanisin otsima minna j2i sootuks avastamata. Mis seal ikka alati on ka j2rgmine kord :)