Kiri administraatoritele
Varangu allikad
Peitis 03.02.18 [laur]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB!!! Aare asub eramaal. Kui soovite läheneda mõisa poolt, siis palun andke sellest teada omanikule. Telefoni number on 53472965. Omanikul pole liikumise vastu midagi, kuid soovib teada kui kellelgi on plaan minna mõisapargist läbi. Ja paluks hoovist mitte läbi minna pimedal ajal. Hoovist läbi jalutamata pääseb allikate juurde ka põhjasuunast läbi metsa.
Varangu mõisa pargist algav matkarada viib ühest allikalehtrist teiseni. Need on kuni 3 meetri sügavused tõusuallikad, mis vulisevad välja paepõhjalt Pandivere kõrgustikul. Keegi ei tea, kus voolab see salapärane maa-alune jõgi, mis aegajalt suurte siniste silmadena maapõuest välja piilub. Varangu allikate vooluhulk on umbes 700 l/s. Vee temperatuur on aastaringi kuue kraadi juures ja tänu suurele vooluhulgale ei lähe ka kangema pakasega allikad jäässe. Varangu on veel omapärane selle poolest, et siin saab näha nii tõusu-, kui ka langeallikad. Soovitan seal ringi natuke rohkem uudistada kui ainult sirgjoones aardeni ja tagasi :)
Mõisa kõrval asub suur palkidest kahekordne kelpkatusega maja, mis oli kunstnik Wiiralti lapsepõlvekodu.
Aare on tavaline pet konteiner. Pliiats võta ise kaasa. Peitmise ajal hakkas nii tihedat lund sadama, et ilusaid pilte endal teha ei õnnestunud, niiet need on väga teretulnud logide juurde erinevatest aastaaegadest.
Vihje: 
kuusk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=96882697
Aarde sildid:
ilus_vaade (8), vaatamisväärsus (5), soovitan (3), eramaa (2), pliiats_kaasa (2), lumega_leitav (2), lühem_matk (2), 2018_aasta_aarde_kandidaat (1), laudtee (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7HY6W
Logiteadete statistika:
78 (98,7%) 
1
4
0
0
0
0
Kokku: 83
 |  |
4 november 2020 ei leidnud Kristjan ja Simone [simpsu]Jätsime Airi autosse pidu panema ja suundusime öösel lubatud ainuvõimalikku „teed“ pidi nulli suunas. Peale mõningat võsas rassimist ilmus veetakistus, aga õnneks oli täpselt sobivas kohas ka looduslik sillake püsti pandud. See sindrinahk oli paraku libe, niiet ületasime takistust nagu kaks vanainimest toetavate toigaste najal. Aga niisama lihtsalt ju alla ka ei anna.
Edasi võiks öelda, et jõudsime enamvähem nulli, imetlesin lambivalguses kuuseokstel sädelevaid veepiiskasid ja seejärel läksime eri suundades laiali. Vehkisin jätkuvalt lambiga, kuniks 3-4 meetri pealt hakkas midagi helkima – oo, kas siin ongi aare? Vaatasin veel süvenenumalt ja saades aru, mida ma just nägin, hüppasin kisendades mitu head meetrit tahapoole. Pimedusest vaatas vaikides vastu kaks silmapaari, kelle täpsema päritolu ja kavatsuste kohta ei olnud meil aimugi. Selleks korraks tundus targem otsingud katkestada.