Hardo Kriisa on kolmanda põlve orelimeister kelle töökojaga on võimalik selle sündmuse käigus tutvuda. Kriisad on oreleid ehitanud, taastanud ja hooldanud aastast 1886. Orelitöökoda asub kunagises Rakvere mõisa viljaaidas. Need on võlvitud ruumid, endised viljasalved, mis on muudetud tööruumideks. Juurde on ehitatud montaažisaal. Ainsana Eestis valmistatakse kõik vajalikud detailid kohapeal (tinatorud, puit-, metall- ja keelregistrid, elektrilised traktuurid koos tänapäevaste mäluseadmetega).

Hardo vanaisa Tannil Kriisa, sündinud 1866. aastal Haanjamaal Vihtla järve ääres Kokõmäe külas, ehitas oma esimese suurema oreli 1886. aastal. See orel on alles Misso palvelas ja on restaureeritud Hardo poolt 2014. aastal. Kui varem töötas Tannil koos oma vendade Juhani ja Jakobiga, igaüks omas talus, siis alates 1924. aastast liitusid orelitööga pojad Rudolf, Harry, Eduard ja Aksel. Kogu orelitöö koondus nüüd Kokõmäele. Vaatamata kitsastele tööruumidele ehitati Eesti kirikutesse üle paarikümne uue oreli. Kahjuks hävinesid viimases sõjakeerises Põltsamaa, Märjamaa ja Narva-Peetri kirikute orelid. Paisati laiali ka orelite ehitamine Kokõmäel. 24. veebruaril 1940 suri Tannil Kriisa. Harry Kriisa sattus sõjakeerises USA-sse, kus ta ehitas aastate jooksul 18 orelit. Eduard Kriisa (1902-1968) – õppinud Tartu kõrgemas muusikakoolis viiulit, orelit ja kompositsiooni, sai organisti koha Rakvere vastvalminud Pauluse kirikusse. Ta oli ühtlasi Rakvere Lastemuusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetaja (seega ka Arvo Pärdi esimene muusika-teooria õpetaja). Samas tegeles elu lõpuni orelite hooldamisega nii Eestis kui ka NSV Liidu ulatuses. Aksel Kriisa õppis Tartu Ülikoolis teoloogiks, oli kirikuõpetajaks Saaremaa. Sealt küüditati Siberisse, kus ka suri 1949. aastal. Rudolf Kriisa õppis Pallases maalikunstnikuks ja kujundas mitmete meie orelite prospektid (Urvaste, Rapla, Narva-Peetri). Olles põhimõtteline sõja vastane, jäi ta 1944. aastal teadmata kadunuks. Nüüd jäi kogu orelite hooldamine ja taastamine Eduard Kriisa õlule. Kuna peres kasvas poeg Hardo, siis rakendati teda juba varakult orelitöödel abiks. Juba alates seitsmendast eluaastast tuli oreli häälestustöödel vajutada klahve. Ja nii see läks. 1976. aastal kasvas sellest välja Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere orelitöökoda, mis asub siiani Rakvere äärelinnas Moonakülas.

Huvilistel on võimalik tulla ja külastada töökoda. Kohtume 22.09 kell 15:00. Kõigepealt saab teha töökoja ruumides väikese ringkäigu koos meistriga. Seejärel saame istuda ja lobiseda montaažisaalis, kus saab kindlasti veel küsida küsimusi ja proovida ka mõnda pilli. Kaasa võiks võtta midagi laua peale panekuks. Logiraamat on avatud vähemalt kella viieni.