Kiri administraatoritele
Ma armastan suuri aardeid [CHALLENGE]
Peitis 10.12.18 [armastan]
| Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub koordinaatidel. Aarde logimiseks veebis pead vastama väljakutse tingimusele.
Väljakutse täitmiseks pead olema leidnud vähemalt 50 aaret, mille suurus on suur.
Enne aarde internetis "Leitud" märkimist pead olema käinud koordinaatidel ja pannud enda nime logiraamatusse kirja.
Leiu veebis võid logida alles siis, kui väljakutse tingimusele vastad (see tähendab, et pärast väljakutse täitmist ei pea sa eraldi logiraamatusse kirjutama minema enam).
Tõestamaks, et oled väljakutse täitnud, kopeeri checkeri tulemus.
Checker on SIIN
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
väljakutse (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC816KD
Logiteadete statistika:
63 (95,5%) 
3
14
0
0
0
0
Kokku: 80
16 september 2023 ei leidnud Ann [ann]Tingimus täidetud aga minul jääb logimata :( Kurb, et lisaks tingimustele tuleb veel varustust ka omada.
21 veebruar 2019 ei leidnud Anne [nuffi
]GP leiud - 103.
GC - I did not make it I had only 9 finds.
26 jaanuar 2019 ei leidnud Naljatilk [speedy]Mul on - või pigem oli - kindel plaan üritada neid 4.0-4.5 maastikuga aardeid ilma redelita, slingideta, jalaraudadeta vms tehtava atribuutikata kätte saada. Kas nüüd just lausa paljakäsi, aga paari nööri ja vajadusel lohetrapetsiga ehk käepäraste vahenditega, mis ei kaalu suurt midagi ja mahuvad igasse autosse. Tänane päikseline päev sõberitega koos tundus seks hästi istuvat.
Katse 1. Ajasin töökindad kätte ja klammerdusin karu moodi puu külge (aga ilma küünteta). Kohapeal suutsin Tarmo poolt Statistikute sündmusel näidatud asendis kenasti püsida, aga ülespoole roomamine tundus ilmvõimatu, eriti need mitu meetrit. Niisiis, paljakäsi mööda puud roomates ei saanud teps mitte.
Katse 2. Tõmbasin ümber puu suvalise kitsa koormarihma, ilma sõlmedeta. Poosin kätega rihma kinni ja üritasin jalgadega säärtest vastu puud toetades ülespoole vinnata. Õnnestus ehk pool meetrit, siis ei jaksanud või suutnud rohkem seda jama kannatada.
Katse 3. Lisasin ümber keha lohetrapetsi. Selle eesolevast konksust seesama lint läbi. Jalas sileda tallaga vanad saapad. Eesmärk oli mööda puud üles jalutada, hoides rihmast kätega kinni, end 45 kraadi tahapoole kallutades ning rihma aeg-ajalt ülespoole visates. Suutsin sammuda umbes meetri, siis libisesid jalad alla. Hea, et väga viga ei saanud. Rohkem ei üritanud. See tundub üks reaalsemaid viise, kui jalas oleksid pehme kummitalaga jalatsid või naelad all, mis puu pinnal ei libise.
Katse 4. Viskasin koormarihma üle madalaima oksa. Üritasin kätega mööda seda üles ronida, jalad vastu puud. Kuna rihm oli peenike ja libe, ei õnnestunud sellest kinni hoida, kinnastes käed libisesid alla. Sigakülm oli kätel ka, valusalt lausa. Kui regulaarse vahega sõlmed sisse teha, saaks nii heal juhul üles küll. Eriti kui eelmises katses mainitud naelad jala alla panna. koormarihma kättesaamine oli iseasi, sest see toetus kinni poova konksuga oksa külge. Kaasatud ~4m telgitorud aitasid.
Kokkuvõttes oli toredasti veedetud aeg, aga tolku vaid nii palju, et sain teada neli erinevat viisi, mis eesmärgini ei viinud. Hea üritus, luhtunud katsed. Aga targemaks sain. Ma lihtsalt pidin need ära proovima. Nüüd targem. Teine kord redeliga tagasi :-D
Õnneks on Piial nendest äpardunud katsetest ja humoorikad õppevideod.