Seljamäe

Aarde on peitnud geopeitur Carmeliita, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.

Seljamägi on enam kui 10 km pikkune vallseljak (ehk oos) Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. Seljamägi algab Piibest 3 km loode pool, lookleb algul ida suunas ja pöördub Edru lähedal kagusse. Seljaku kõrgus on ümbritsevast maapinnast keskmiselt 8 m, kuid kohati ulatub 16 meetrini. Piibe-poolne osa koosneb murenenud paekruusamunakaist, Vägeva-poolne osa peamiselt liivast.Seljamäe hoiuala (199 ha) on arvatud hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka.
Seljamägi olevat tekkinud Kalevipoja mantlihõlma augu kaudu mahapudenenud liivast, kui ta seda kandnud Väinjärvest Pihkvasse. Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Selist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat Järvamaaga. Pärimuse kohaselt olevat teed pidi Venemaa vürstid käinud Läänemaad rüüstamas. Seljamäe sõjatee on pärandkultuuriobjekt. Katkise Seljamäe kohal jahvatanud muiste väike vesiveski Piibe mõisa hurtadele jahu.Praeguseks on sellest veskist säilinud ainult tammid ja asub üsna aarde ligidal kui laskuda vallseljakult alla.

Vaigast on teada rohkelt linnamägesid ja üks kuulsamaid oli kindlasti Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Somelinde linnus.Eeldades, et Somelinde oli Vaiga keskne linnus, on tõenäolisem selle asumine Tarakvere linnamäel mida paraegult tuntakse kui Linnutaja linnamägi.
Kroonika järgi peatus selle juures kolmeks päevaks Läänemaal rüüsteretkel olnud ristisõdijate, orduvendade, liivlaste ja latgalite vägi.

Seljamäel on samuti matkarada mis kulgeb Piibe ja Rakvere-Tartu maantee vahelisel alal ning on märgistatud suunaviitadega. Matkarada kulgeb Piibe silla lähedusest üle heinamaa kuni vana Piibe-Edru teeni. Jätkates jõuame endisesse karjääri, kust veeti kruusa Piibe maantee ehitamiseks. Karjäärist viib trepp tagasi Seljmäele, kus on peagi näha kitsede, õtrade ja jäneste rikkalik söögilaud madalakasvuliste haabade näol. Põrgukraavi ületamist lihtsustab üle kraavi ehitatud sild. Seljaniku lõikab läbi raudtee. Üsna raudtee lähistel asub 0,5 ha suurune kinnikasvav Edru Kaanjärv, kus elavad rohelised veekonnad, kasvavad vesiroosid. See õõtsikkaldaga järveke on Endla soostiku põhjapoolseim järv.

Rada võib läbida ka vastupidises suunas, alustades Rakvere-Tartu maanteelt Oljult. Samuti on aardele mõistlikum just ligineda sealtkaudu.