Kiusu pärast 3: Geokontroll

Pidin minagi käima kodus internetis käima,et leida aarde lõpp-peidukohta.Läksin ida poolt,vist veits pikem maa kui läänest,tuli 2,8km edasi-tagasi,aga igati kena rabamaastik.Praegusel aastaajal küll suht vesine,kuid mitte midagi hullu.Aare on tõesti ilusas kohas! Aarde plastikarp on katki,kilekott seal ümber tundub küll hästi veekindel olevat,logiraamat oli igati korras.Polnud endal kahjuks midagi parandmiseks kaasas,ehk järgmine mineja võtab kaasa väiksema-keskmise toidukarbi?See aare oma asukoha poolest on seda väärt!

 2 

Kohe tore on see multitabeli täitmise challenge; soodustab ühisplaanide tegemist ja motiveerib ka koormava maastikuga kaugema kandi aardeid külastamiseks ette võtma ;).

Karli kiusukas oli igatahes tänase päeva põhiprojekt, kõik muud aarded, mis samuti päeva mahtusid ja leitud said, tulid juba boonusena. Matk ja leid ise meile raskusi ei valmistanud, tagasiteel korjasime veel metsaselt alalt mitu kotitäit pohli. Aga linna tagasi jõudes pidin küll oma Yarisega ühte üleujutatud tänavasse napilt ära uppuma, siukest vihma tuli õhtupoolikul, teed olid kogu tänava laiuselt mitmekümne cm kõrguselt kohati vee all…

Aitäh aarde eest, saime väga meeldejääva päeva :).

 2 

13692.

 2 

Alguse leidsime lihtsalt, aga kui tahtsin kontrollima hakata, milline neid variantidest õige on, siis selgus, et levist pole haisugi. Eks toksisin siis esimese sisse GPSi, vaatasin punkti kaardil ja välistasin kui ilmselgelt vales kohas oleva. Paraku juhtus samamoodi kõigi punktidega. Eks siis tuli ette vÕtta sõit levipiirkonda. Valisin ühe punktidest välja ja hakkasime sinnapoole liikuma, aga auto parkimise ajaks polnud endiselt levi. Kui olime natuke jalutanud, siis kuulsin telefonist sõnumihäält. Tardusin soolasambana paigale ja toksisin väljavalitud koordinaadi sisse. Punane. Alles viimane katse näitas rohelist tuld. Selgus, et me olime siiski kogemata täitsa õiges suunas liikunud. Väga lahe teekond oli ja aare oli ka täitsa sürr kohas. PÄrast logimist sai veel tükk aega aarde kõrval lebatud ja olustikku nauditud. Tagasiteel olid segavaks faktoriks maitsvad mustikad ja neid oli kohe palju, sai mÕnusalt maiustada. Aitäh peitjale.

 1 

Aare igati nimevääriline - isegi levi oli nullis välja lülitatud.

Olgu siis kiusuks peitjale öeldud, et rännak lõppu oli täiesti nauditav ;). Tänud!

 2 

Nullis sai kohe selgeks, milles kius seisneb. Nimelt ei levinud seal internet. Eks geokontrolli siis sedasi :P Ok, tegin pildid ja sõitsin mõnisada meetrit eemale, kus sain kolmanda korraga geokontrolli roheliseks. Õnneks oli loogika võimalike variantide piiramiseks vähemkiuslik kui kartsin. Kui põdrakärbeste kõrghooaeg kõrvale jätta, siis matk ise oli väga hingekosutav. Loominguline ümbriskonteiner paistis juba kaugele. Sobib kenasti komplekti Karli stiilis unikaalsete logiraamatutega :o) Aitäh!

 1 

Leebe kius üle elatud, sai teekond lõppu ette võetud. Lähenemise suunaks valisime ida ja kui olime kraavist üle saanud, siis edasi oli suht lihtne jalutuskäik raba vaatega maastikul. Peagi sai aare leitud, viimane rabaõhu tõmme tehtud ja järgmise sihtkoha poole teekond võis alata. No tegelikkuses teele langenud puu tõttu pidime ikka kogu tuldud tee tagasi sõitma ja kogu piirkonnale tiiru peale tegema.

Tänan peitmast.

Kõige kiuslikum oli internet, mis mõjutas geokontrolli tegemist. Aarde enda kätte saamiseks oli vajalik üldiselt päris mõnus jalutuskäik kauni vaatega kohta. Aitäh!

 1 

Selle kiusliku aarde alguspunktis käisime ära mõned päevad tagasi, aga lõpp-punkti lahendamise jätsime kiusu pärast kodutööks. Lugedes logisid tundus, et lääne poolt läheneda pole mõistlik, nii et lähenesime mujalt, nii kiusu pärast. Tegime väga hea valiku - kõige ekstreemsem koht oli umbes meetrilaiune kraav, mille põhjas vast mõnikümmend sentimeetrit vett ja mida nii minnes kui tulles ületada tuli, aga see oli tehtav kuiva jalaga. Kogu tee oli väga mõnus matk. Tänu tuulisele ilmale ei olnud meil isegi tüütuid kaaslasi ümber pea lendamas ja tükke küljest rebimas. Aare paistis juba eemalt silma ja see on väga heas korras. Kiusu pärast panime nimed ka kirja! Suur tänu selle mõnusa kiusu eest!

 1 

Tänud peitjale kiusamise eest!
Vahepunktis tuli muie suule ja eks seal käis mingi "sidesõna" peitja kohta ka. :)
Aga umbes kümne minuti autosõidu kaugusel sai otsus tehtud, et ma teen selle teekonna ikkagi täna veel ära. Ühest metstuvist hakkas juba kahju, sest ta ei taibanud metsa vahele lennata ja lendas põigeldes pikalt mu auto ees nii sinna minnes kui ka tagasi tulles.
Lisaks nägin ära minnes kaugemal tee kõrval suuremat kogu, kes oli öökulli profiiliga. Aga kui see kogu neljakäpukil ära hakkas jooksma, siis arvasin selle olevat rebane. Kuigi rebastel on suur ja kohev saba ja jookseb ikkagi nagu koer. Siis sain aru, et tegemist on hoopis ilvesega. Esimene kord ilvest näha looduses.
Teel peidukani nägin ka suuremaid jälgi tee peal, aga midagi kindlat ma ei saa öelda nende omanike kohta. Oli nagu suurema tallaga loomake ;)

 5 

Esimest punkti külastasime kahe aasta eest. Saabusime, gps suunda näitamas, ilma igasuguste eelaimusteta. Alles Kiusu tee silti nähes tekkis esimene emotsioon aardega. Vahepunkti leidsin kohe üles, ülesande lahedus oli ka selge. Tuli vaid telefon välja võtta ja seejärel jõudis karm tõde aarde kohta kohale. Üks pulgake aegajalt vilksatas telefonis aga sellest jäi väheks ning jätsime ülesande kodutööks.

Täna oli see päev, mil soovisime lõpu ära vormistada. Otsustasime läheneda läänest, parkida auto, jalutada 300 m sihti mööda ja seejärel lihtsamat sorti rabamaastik. Kõlas kerge jalutuskäiguna. Ainult me ei osanud arvestada soode taastamisega. Ilusa metsasihi asemel vaatas vastu 10 m laiune pori ja mudaväli, mis suundus raba poole. Kauna jalutus metsasihil jäi ära, siis võtsime suuna otse läbi metsa soovitud rabaraja poole. Metsas laiutas puhmaste vahel vesi aga kummikutega polnud suurt viga astuda. Mida me aga ei osanud oodata, siis kusagil 100 m kaugusel seisime silmitsi risti kulgeva pori ja muda väljaga, mis oli 10 m lai ja teadmata km pikk. Kuna teekond oli alles alguses, siis loobumismõtteid ei olnud tekkinud ning üritasime leida mudavälja keskel kandvamaid mättaid, mida mööda teisele poole jõuda. Kandvaid mättaid jagus ainult 2/3 peale ja seejärel tuli ikkagi ühe jalaga kiiresti mutta astuda. Kartsin küll, et üks meist kaotab kummiku või saame jalad märjaks aga saime kenasti ilma kadudeta üle. 100 m pärast kordus sama jama, ainult siin leidus kandvaid mättaid veidi rohkem. Peale teist takistus jäi veel läbida kõrkjaväli ning olimegi rabapinnasel. Aarde poole suundudes tabasime mingil hetkel ära vana raja, mida mööda oli aardeni kerge astuda Lõpus kummikutega päris otse aardeni ei saanud ja tuli teha väike ring. Aare ise on korras, nagu oleks eile paigaldatud.

Tagasiteel auto juurde otsustasime võtta suuna otse teele, mitte autole. Esimene mudatakistus oli lihtne. Teisega enam nii kergelt ei läinud. Head ületuskohta esialgu silma ei jäänud. Mina sain 1/3 peale ja tundsin, kuidas maapind jalge all kergelt vajub ja tuli ruttu tagasi pöörduda. Kuna silm jõudis eemal märgata võimaliku ületuskohta turbavalli näol, siis pidime 100 m ringi tegema, et kuiva jalaga üle mudavälja saada. Lõpetuseks tänan peitjat aarde eest, mis jääb kauaks meelde. Aitäh!

Siit tuli üle saada

Vaade aarde juurest

Soode taastamine

 1 

Peitja sünnipäeva auks noppisime ühe tema aarde. Algus läks kiiresti ja sealt edasi saime hunniku kiusu. Täpsemalt Kaupo logis, aga kui nii enda kui ka peitja tekitatud kius ära said näritud, siis tuli ka ilusast kohast leid. Aitäh!

 1 

Siin läks väga lappama. Olin koostanud aarete nimekirja ning kui Täpikese aare leitud, siis ütlesin peast, et järgmiseks Maassaare. Põhja-lõuna suunaline 5km tee on metsaveo tõttu halvas seisus ning teise käiguga ajab pidevalt ropendama. Poolel teel avastasime, et Geokontrolli aare jäi vahele. Mõtlesime, et käime siiski Maassaares ära ning äkki sealt lõunnasse ja siis läände sõites jõuame ka kohale. Ega viimane sirge Maassaardegi tore polnud, aga kohale saime ning lõunasse ka sõidetud, aga läände viiv tee polnud läbitav. Sai siis toredat 5km põhjast lõunasse teise käiguga sõidetud ning lõpuks nulli.

Nullis saime aru, mis nali siin käib, aga see kius polnud ebameeldiv. Otsustasime, et teeme ausalt läbi, eks ikka aega läks enne kui geokontrolli proovida saime. Kui põhja lastud, siis sõitsime nii lähedale kui saime ning olime rahul, et varem seisma ei jäänud. Teadsin küll, et märg aeg on, aga siin kõndisime nagu märja svammi peal. Polnudki ammu rabamatka teinud, vahelduseks väga mõnus. Kahjuks ujuma ei kutsunud täna, aga eks neid võimalusi on veel palju alles. Aitäh aarde eest ja tagant järele palju õnne :)

 3 

Vaatasime seda oranži täpikest ja mõtlesime,mis sellega peale hakata ja otsustasime, et vaatama, mis kiusu me siis saame. Algus oli palju tõotav ja kiusu ei saanud. Väike kius tuli siiski ja pidime minema levi otsima, selle leidsime suhteliselt lähedalt ning lõpp-punkt lokaliseeritud ei jäänud muud üle, kui kohale sõita. Geomobiil pargitud ei jäänud muud üle, kui kummarid jalga igaks juhuks, kaarti vaadates lubas niiskeks minna. Kuna öösel oli vihma sadanud, siis oli natuke niiskem jah. Kui aardeni jõudsime siis mõtlesime, et kus see kius siin siis oli. Oli mõnus pärastlõunane jalutuskäik kenas looduses. Isegi vikerkaar tuli välja. Rabas on ikka ilus, eriti sügisel. Aarde karpe avades oli selline tunne, et omaniku lõhn oli veel sees, nii kenasti oli karbi sisu korras. Camo kott oli jah biolagunevaks osutunud aga geopeituse lehelt lugesin omaniku palvet alles kodus... Igatahes nii mõnus kius oli, et väärib lemmikpunkti. Tänud välja meelitamast nii kenasse kohta!

Kiusu pärast 3...Ilus

Kiusu pärast 3...Ilu on vaataja simades...

Värvid teel Kiusu juurde

Tänan aarde eest!

 1 

Pikalt me end kiusata ei lasknud, juba teise autost väljajooksuga nelja tee ristil oli peavõit lotokastist välja tõmmatud. Lähenesime lõpule kõige otsemat autoteed pidi ja värsked põdrajäljed juhatasid aardeni. Lõpu eel hakkas üks nähtamatu lind väga kõva häälega pahandama, tagasiteel liikus ta latvades ringi ja näitas enda välimust ka - mänsak! Polegi enne kohanud. Kuna jalad olid juba enne märjad, käisime matkatossudega ega tundnud kummikutest puudust. Aitäh, oli tore seiklus Soomaal!

 1 

Mõnus pühapäevahommikune jalutuskäik täielikus vaikuses. Isegi linnud olid puhkepäeva puhul oma mögafonid vaiksemaks keeranud ja sosistasid vaevu. Aitähh!

 2 

Kuidagi käigu pealt tuli seekord mõte poodi vähe suurema ringiga sõita ja see kaua oodanud aare ära noppida. Ühegi kiusliku tagamõtteta oskasin ma oma mõlemad telefonid koju unustada, aga mis siis sellest, Hannol ju ka äpp olemas. Nii me siis esimeses punktis saimegi end leida kiusliku leviaugu keskpunktist, nagu nii mõnigi varasem otsija ilmselt. Polnud parata, tuli levialas ära käia ja enne hullemat õnnestus ka geokontroll põhja lasta. Rabamatk oli väga mõnus ja igati jõululaupäevane, mets kaunilt kuuskedega ehitud ja mättad jõhvikatest punased. Jõuluprae kandidaate hüppas ka mitmesuguseid üle tee, aga sinna nad meist jäid. Järgmistele soovitaks siiski räätsad kaasa võtta, uppumisohtu küll ei ole, aga õrnast rabapinnasest on kahju. Aitäh mõnusa jõulumatka eest!

 1 

Esines teele kukkunud puude saagimist ja koristamist, neljarattalisel ratta vahetust, kiusu taga ajamist pidevas vihmas ja tuules. Tänud peitjale.

 1 

No oli ikka kiusu,vähe sellest ,et peitja kiusas aitas loodus ka veel kaasa.Sõites nullist lõpupoole purunes meil autorehv ka veel.Ega see veel kõik ei olnud,kui leid kirjas ja õnnelikud siis leidsime ka puu tee pealt eest.Õnneks see oli viimane kius ja edasi kulgesime rahuliku tempoga ja tagavararattaga.Aitäh!

Kiusupärast

 1 

Ilm polnud täna sõber. Nagu viimastel päevadel tavaline, sadas korralikult. Algus läks kenasti - saime õnnelikult üle kraavi. Aga kus siis oli kiusu. Oehh! Minge ja vaadake ise! Õnneks saime mingil ajal geokontrolli pihta ja siis läks juba matkaks lõpu suunas. Ma üritasin vahepeal vettehüppeid harrastada. Loobusin siiski kärmelt. Kõige tublim kulgeja oli kahtlemata Caro. Ta tahtis veel ujuda ka, aga enamuse sunnil loobus siiski. Tegelikult oli tore kulgemine, aitäh!

Küll on hea kui seltskonnas enamus ikka õigeaegselt aardeid logib. Ja ikka nii, et hiljem mõnus lugeda ja meenutada :)
Aga jah, aardeleiust on küll pea 5 aastat möödas aga see lõbus ja üldse mitte kiuslik aardeotsing sügisesel rabal oli see, mida võiks iga kell uuesti teha.
Suured tänud Sulle, Karl!

 4 

Oli kiusu ja polnud nagu ka. Ei ole peitja süü, et hetkel on umbes 30% punaseid geokontrolle meie kordasaadetud. On aga peitja süü, et mina sain lõpuks oma soovi. Olin päev otsa vastnud küsimustele vaid ühe lausega, isegi küsimusele millist kohvi ma soovin vastasin "välgumihkli". Ei saanud seda välgumihklit, aga kui roheline vastus kaardile seatud sai, siis kõlas minu suust päris vali rõõmuhõige küll. Olin nii ootel, et keeldusin saapaidki kummikute vastu vahetamast, oli mida oodata ja nautida. Ei ole Sa Karl niikiuslik ühtigi nagu näida püüad. Aitäh

 4 

Tulime päeva lõpetuseks Pärnu kandist pisut eemale, kolme viimast aaret otsima. Siin eesootavast ei teadnud me midagi, polnud kirjeldust lugenud ega miskit. Kiusu tee üllatas, kuigi seda on vist ka varem nähtud. Mina mugisin Sindi burgerist soetatud kanawräppi lõunasöögiks. Marje ja Peeter pusisid nullis. Piia, kes oli siinmail ainus internetiseeritud olevus me hulgas, sai pommitada. Loodame, et meil veab siis armastuses või vähemalt kaardimänguski, sest geokontrolliga meil kohe üldse ei vedanud ;-)
Seejärel väike kaarditöö ja kuna kütust oli paagis kordades vähem kui aega, otsustasime autoga vaid pisut edasi trügida ja seejärel lähimast kohast lääne poole rohkem jalgsi käia. Mõnus jalutuskäik oli. Mis siis, et minu ühe kergkummiku talla all on pärast Majori aarde leidu auk, mis vett enam ei pea. Aga vesi on ju veel soe ja hea :-) Peeter sai oma päev otsa igatsetud rabamatka, mis leevendas tal Välgumihklisse mitteminemisest tekkinud vaevusi. Teistelgi oli rabast rõõmus meel. Laugaste ääres ei tikkunud seekord küll ujuma, aga ilus oli ilma selletagi vett piiluda.
Matk oli mõnus ja paraja pikkusega. Igavesti mahe käik, ilmgi soosis meid. Aitäh Karlile selle kaua laagerdunud kiusu eest! Aardepotsik ka kenasti kombes.

No siin saime küll kiusu. Õnneks Karl natuke halastas ja leevendas seda veidi.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Tänud aarde eest! Mõnus!

 3 

Sattusin minagi tänapäeva maailma servale kõikuma, kord levib, kord ei levi. Polnud suur probleem, sest aega olin varunud uhkesti. Aga arhailisemast tehnikast on siin rohkem abi ja nii saigi pingi alt jälle vana navi välja otsitud. Esimene punkt oli selge ja arusaadav. Selliseid aardeid on tore otsida. Teises punktis võimutses loodus. Rabavaim vedas mind püdelale maale, kuni enam üldse ei kandnud. Imekiirelt omandasin Marje ja Paavo piltidel nähtud raba ületamise meetodi. Oli huvitav :) Vahepeal sain mõttes palvetada, et raba ei omastaks üht minu kummikutest, mida ta parasjagu oma valdustesse sikutas. Mul oli plaanis siit kahe kummikuga lahkuda. Ei tea kas see oli üldse võrdne võitlus, kuid lahkusin võitjana. Aarde juures toimus tänasele päevale omaselt pimesikumäng. Ja siis lebo. Siin maailma lõpus polnud isegi parme. Ainult imeilus loodus. Tänud peitjale!

rabavaated

Kiusu teele asudes ei kujutanud ette, seda kiusu mis ees ootas. Nulliga probleeme ei olnud ja algus sai tehtud. Edasine oli täpselt aarde nime vääriline. Puudus igasugune levi nii minu telefoni operaatoril ja ka Külliki telefoni operaatoril. (Arvan, et selles see kius seal seisnebki.)Kusjuures mõlemad operaatorid väidavad üleeestilist leviga kaetust. Egas midagi- edasi levi otsima. Võttis oma 25 km. sõitu kuni saaime netiga ühendust ja koordinaadid roheliseks. Edasi st. tagasi oli mõnus rabamatk ja logimine. Tänud

 3 

Oma metsapuhkuse raames oli plaan kindlasti see Karli vemp ära logida. Esimese kiusu saime kätte mõni päev varem ja nagu Mardil ja Piretil jäi ajast lihtsalt puudu. Nüüd aga oli (öö)päev meie ja "teeme ära". Peale pikka, ;), hommikut pakkisime asjad kokku ja võtsime suuna lõppu. Kõrvaltvaatajale, ja mitte ainult, oleks pilt ikka parajalt koomiline olnud - mul seljas tõsised matkariided, kott seljas ja isegi kompass rippus kaelas ja siis Anne.. Angry Birds hommikumantel seljas, õrn hommikupadigi veel näos ja "Nocco" purk näpus XD. Nalja oli nabani, talle oli vahepeal ka vett nabani ja nii tuli lõbusalt ka logi kätte. Väga mõnus aare otsast lõpuni, selline kius on meile meelepärane. Aitäh, Karl :)!

 4 

Peale "Täpikese" metsaonnis ööbimist suundusime Karli kiusu lõpuni viima. Varasemalt olime kiusu esimese osa vapralt üle elanud ning nüüd oli #foodprep ja spordijoogid kaasas, hommikumantel seljas, koordinaat käes ja hammas verel. Jah, hommikumantel seljas, sest ma unustasin oma varu matka ehk rööpamisriided koju koti sisse ning autos oleva talvemantliga oleks liialt palav olnud. Erinevalt Mardi ja Pireti seiklustest oli meie raba-kius vihmavaba ja tahtmatult valisime meile sobilikult pikema maa läbimiseks. Kukkusin kõige tobedama koha peal kraavi, pakkusime kohalikule liiga julgele rebasele food preppi ja jagasime armastust ning häid emotsioone. Pean tõdema, et Angry Birdsi hommikumantel on üllatuslikult mugav ja mõnus rabamatkaks! Mulle see raba-kiusu-seiklus meeldis ja tänan Karli kiusamast! Minu siirad soovitused! :)

 11 

FTF koos Pirrr ja geokoer Kassiusega. Täna on rahvusvaheline hamburgeripäev. Nii faktiteadmise mõttes. Kuna eelmisel korral jäi asi pooleli, siis tuli täna kuidagi oma hamburger välja teenida ning kuna weatherunderground lubas, et kella 18 vihm lõppeb siis polnud selleks midagi paremat kui Pireti ja geokoeraga minna seda välja teenima. Ilmateade pidas paika ja kohale jõudes vihm jäi järgi. Üldiselt on talvine lumetegemine kahuritega näidanud, et see praegu ainus mida tasub uskuda ja eksib veerandtundides. Mitte päevades. No kroonikate huvides peab muidugi mainima, et hiljem tibutas veel veidi ning pärast autosse jõudes hakkas sadama sellist mõnusat jahedat udusodivihma. Kogu maailm läks ühtlaselt halliks ning meenusid kohe meie ühtlaselt niisked Jaanipäevad ning Jõgeva Treffid. Aga see selleks. Mõnusast kiusust sai võetud kõik mis võimalik ja see oli mõnus. Alati on hea tunne kui viid lõpule enne alustatud ja pooleli jääma sunnitud asja. Vahest on isegi niimoodi parem, saad nautida mitu korda. Ja seda aaret tasub kiita ning otsima minna. Vaated on ilusad, koht superilus ja nii harukordselt vaikne. Nagu teine maailm meie tormava maailma sees. Jätkuvalt pean mainima, et see kant ka oma veidrustega - nagu jôllitavad metskitsed, vt. pilti, on üks mu lemmikuid.

Aitähh vahva mõistusaarde eest, nautisin igat aspekti ja soovitan proovida järgi! FP ka kindlalt.

P.S. Vastavalt kiusaja soovile GarminGpsga korrigeeritud.

Väljateenitud burgerid, kenasti valvatud