Kodavere

Kodavere küla asub Peipsi rannikul Kallaste-Mustvee maantee ääres. I aastatuhande lõpus ja 12.-15. sajandil segunes kohalike asukate hulka venelasi ja vadjalasi. Kodavere murrakus on tänapäevani säilinud palju vadjapärasusi. 13.-16. sajandini kuulus Kodavere Tartu piiskopkonda. Kodavere kirikut on esimest korda mainitud 1342. a. Praegune ühelööviline varaklassitsistlik kivikirik ehitati aastatel 1775-77

Ajaloolise Kodavere kihelkonna piirid ulatusid Emajõest lõunas kuni Omedu jõeni põhjas, jäädes nii praeguse Tartu- kui Jõgevamaa aladele. Inimese poolt on need paigad asustatud ligi üheksa tuhat aastat. Muinasasulad on olnud Kalevipoja sängis, Linnamäel, Alasoos, Kodaveres, Laheperas, Naelaveres, Peatskivis, Pusil, Riidmal, Savastveres, Torilas jm.
Muinasajal paiknes siin Soopoolitse kihelkond, mille keskuseks oli arvatavasti Alatskivi linnamäel paiknenud linnus. Kodavere kirikukihelkond moodustati pärast sakslaste vallutusi 13. sajandi alguses.
Siia maanurka on I aastatuhande lõpus ja 12.-15. sajandil sisse rännanud nii venelasi kui vadjalasi (kunagise Vaiga muinasmaakonna nimigi arvatakse seotud olevat vadjalastega), sestap võib kodavere murdes täheldada hulganisti vadjapäraseid jooni.
Teine suurem rändelaine toimus 17.-18. sajandil, mil üle Peipsi põgenes Kodavere kanti Venemaal tagakiusatud vanausulisi. Nemad kinnitasid kanda rannikul ning rajasid sinna oma kalurikülad, mis on elujõulised tänapäevalgi./muusa.ee/

Kodavere oli Kodavere kihelkonna keskuseks, millest mainiti esimest korda 1443. aastal. 1688. aastal asutati Kodaveres kool, kus õppisid 19. sajandi II poolel ka Jakob ja Juhan Liiv. Kodavere kihelkonnakool tegutses 1924. aastani, nüüdseks on koolimaja hävinud ja sellele on püstitatud mälestuskivi.
Kodavere motiive on oma teostes kasutanud Juhan Liiv (jutustus "Peipsi peal" jt).

Head otsimist!