Kivilt kivile

 5 

Kas see pilt on piisav tingimuste täitmiseks? Krt, vist ei ole?! Meie? Oleme peal. Muul? Ei. Tulepaak? Ei.

Nojah, kahte viimast ei saagi olla, sest muuli lõppu me ei jõudnudki. Tegelikult ei jõudnud üldse väga kaugele, vast 300-400m.

Igatahes ilm oli ilus ja tujud head ning mõtlesime, et võtame selle matka sinna muuli otsa ette. Kuidagi läks aga nii, et Annale tuli telefonikõne ning olles mõtetes rohkem kõne kui kõndimise juures, libises üks jalg vetikase kivi peal ning nii ta seal end küliti kividel leidiski. Hea, et telefon suure kaarega kuhugi ei lennanud ja see kindlalt käes oli. Igatahes, põlv oli lõhki ja tuju läinud ning pidasime targemaks ots ringi keerata. Ega see muul ju kuhugi kao, küllap tekib uus võimalus seda külastada. We'll be back! :)

See pilt sobib? Ei?

 1 

Ca 300 meetrit enne lõppu jäime jänni ja tulime tagasi- üks nooruse uljusest ühtmoodi ja teine vanaduse lollusest teistmoodi vigasena.

Aga lahe käik oli, aitäh!

 3 

Väike jaanitule eelne jalutuskäik. Leiuks siiski ei kvalifitseeru. Vale muul. :) Eesmärk iseeneset oligi muulil jalutada ja see sai ka täidetud. Teinekord siia teisele muulile. Päikselisi pühi!

 22 

Kummikute lekkekontroll kaduva päevavalguse viimastel minutitel, mis ebaõnnestus täielikult. Sest juba umbes kümnendal sammul meres laksas laine lahkelt üle mõlema põlve mehise lonksu karastavat vett varvaste vahele :D Marssisin veel mõne minuti edasi, aga erinevatest suundadest kokku jooksvate aina suuremate lainete all polnud hämaras pahatihti üldse näha, kuskohas kivid asuvad, ning lõpuks ujutas vett üle kummikusääre juba üsna ühtlaselt. Linnulennult veel 1450 m minna. Mõttekoht.

• Positiivset - uut moodi kogemus, tõenäoliselt jääks ellu, leiu saaks kirja, mugud leidmist täna ilmselt ei sega.
• Negatiivset - varsti ei näe enam mitte muffigi, kummikutes pole eriti mõnus liikuda, suvel oleks valgem/soojem/mugavam, mugud ei segaks leidmist arvatavasti aastaajast sõltumata, pealegi... kuradi kuradi külm, huhh, kuradi külm on!

(Mõttekoht lõppeb)
Hmm... miinuspool sai juskui suurem ja läbitud distants oli samas üsna tühine. Niisiis pöörasin seekord otsa ringi. Varsti tekitasin hotelli parklas kummikuid tühjendades suure loigu, edasi läksid vahetamisele püksid ja sokid, samal ajal püüdsin varjuda treeningväljakul viibivate ning muidu mööda jalutavate normaalsete inimeste pilkude eest. Võrdlemisi ebaedukalt, tuleks nentida. Keda kotib.

Tiba rohkem hakkas kottima siis kui parklasse laekus autosid, millele vaba kohta enam ei leidunud ja minu oma lahtiste ustega paistis sihuke paras kohe-sõidab-ära kandidaat. Püksid olid mul siis küll juba jalas, aga kuivad sokid ja tossud veel mitte. Paterdasin paljajalu asfaldil ümber auto ja kohmerdasin kindlasti pikemalt kui see tervelt viie minuti jagu jooksva mootoriga kõrval passinud mersujuhile meeldis. Muuseas kasvatasin vahepeal pükstest ning sokkidest välja väänatud vee arvelt pisut ka oma lompi. Merc lahkus, asemele ilmus Renault, kuid see ei mallanud minutitki oodata. Siis tuli Skoda. Aga palun! (Meh - savi, lihtsalt puhtam ja kuivem tunne sai saavutatud ning oli aeg edasi MUUde aarete poole sõita.)

150 meetrit läbitud...

1450 veel minna :o)

Mõtlesin, et täna oleks hea mõte libedatel kividel hüpata. Paraku vaid mõned üksikud paistsid veest välja, jääb siis madalamat veetaset ootama...