Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 20. detsembri aardena.
20.detsember on minu tütre Arabella sünnipäev - 20.12.2019.a. saab ta 9. aastaseks, see on esimene tema peidetud aare: Arabella valis koha, teostas ise ka maskeeringu ja aare sai ka tema enda (hüüd)nimeline :)
Pliiats kaasa!
Aare asub nullist 0,833361 km kaugusel. Jõekäärukesest asuvad nii aare, kui ka null täpselt sama kaugel.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 23.3750' 25° 40.7770' |
![]() |
Muu | 59° 26.2509' 25° 45.5210' |
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), seened (1), pliiats_kaasa (1), piknikukoht (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), lõkkeplats (1), advendiseeria_2019 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GB83
Logiteadete statistika:
51 (92,7%)
4
4
2
0
0
0
Kokku: 61
Nägin,hoidsin käes,avasin aga kirjutusvahendit polnud aardes,ega taskus. Seega leidu kirja ei saa.
Täna Kiiult Aegviidu poole sõites mõtlesin mitu korda kas tulla või mitte. Lõpuks kui tee otsa jõudsin arvasin, et ah käib ikkagi ära.Hiljem selgus aga, et oli kokkuvõttes vägagi vale otsus.Esiteks see tee parklani mida on mõistlik läbida ainult traktoriga.Olen siin kümmneid aastaid käinud ja tulnud küll Kemba-Liipeksi kaudu kui Aegviidu poolt, aga sellist õudust pole veel näinud.Aastaid tagasi sai suvel-sügisel käidud siin mõnikord isegi 5-6 korda kuus ja tee oli täitsa korralik.Arvan, et juba selle tee pärast peaks aarde raskusastmed keerama kõik 5 peale :) Kogu siinoleku aja mõtlesin mis moodi asfaldi peale õnnelikult tagasi saab.
Aarde avaldumise päeval uurisin ka enamvähem sobiliku koha kaardil välja kuhu minna, aga täna jäi see kahjuks leidmata.Konsuli aarde juures pealampi väja võttes avastasin, et see hõõgub ainult, mis rikkus kõik ilusa.Teadsin kindlalt, et lamp töötab kuna panin just kaks päeva tagasi uued patareid.Tagavara on mul alati autos olemas kuid täna ei võtnud neid meelega kaasa.Hiljem kojusõites selgus kahjuks telefonivestluses, et eelmine öö olid kodused "päkapikud" selle lambiga öösel rändamas käinud ja patareid tühjaks lasknud. Nüüd kuna valgusallikat enam polnud, siis keerasin otsa ringi ja kiirustasin auto juurde tagasi.Viimased viissada meetrit sai tõesti juba käsikaudu liigutud, aga kohale jõudsin. Kahju, et nii läks kuna jäigi aarde eeldatav asukoht kontrollimata.Ise arvan, et ega mul enam palju minna ei olnud, aga see selleks.Teinekord tuleb lihtsalt ise hoolsam olla, mitte kohapeal alles avastada, et plaanitud missioon tuleb katkestada. Millal uuesti saab siia tulla ei oska küll prognoosida, sest autost hakkab kahju kui selle tee peale jälle mõelda. Tagasi sõites käisin korraks Sportlandi matkakeskusest läbi ja võtsin ühe kuuma kohvi.Seal leti ääres teenindajale sellest "õuduste" teest rääkides naeris ta vastu ning ütles, et olen juba kolmas täna kes seda kurdab.
Kui jumal lund annab ja tänu sellele auklik tee siledamaks muutub, siis äkki üritab uuesti.
Kui see aare avaldus, olime meie sobivalt Lenska maanteel. Mõistatus oli muidugi selline, et telefonis küll lahendada ei soovinud. Sai siis kõne Rainerile võetud, et hakka ringitama. Algajana kulus tal selleks loomulikult igavik. Tund oli möödas avaldumisest ja temalt ikka tulemust ei saanud. Sai pöördutud sama murega Stina poole, kes pidi lähiajal koju liikuma hakkama. 20.24 laekusid Rainerilt koordinaadid ja 20.37 laekusid Stinalt koordinaadid. Loomulikult olime me piinanud ka enda telefone ja mõttetult akut raisanud. Lõpppunktis kammides oli kasutegur null. Tatsasime seal niikaua, kui kõikide telefonide akud olid täiesti tühjad. Õnneks oli kaasas pealamp, mis päästis täielikust pimedusest. 10000 sammu sai täis mängleva kergusega. Tagasiteel autoni õnnestus korraks telefonile pilt ette saada, et tuvastada, kas oleme õigel teel. Oli tore jalutuskäik metsas. Koju jõudsime 22.30 näljast nõrkenuna. Nii pikka õhtut küll ei planeerinud.
Ja siis, kui veebi tekkisid peitja vabandused, vot siis võttis küll ropendama! Jagasin lahkelt peitja vabanduslogi ka Raineri ja Stinaga.
Tagantjärgi on hea, et me Jõelähtmel otsa ringi pöörasime ja aarde otsima minekust loobusime. Kolmekesi olime täiesti kindlad, et antud kirjelduse järgi ei ole võimalik aaret leida. Kodus arvuti taga kaarti näppides oli selge, et ise olin rumal ja ei saanud varem aru. Teinekord :-)