26 

See mittleid väärib logi küll. Kodukandi uued aarded ikka panevad suunurga tõmblema ja mida aeg edasi, seda vähem raskusenumbrid morjendavad. Kaart lahti ja mõte peas - ei! Loomulikult suust tuli naljatledes: "Jou, kishka, uus aare, soos, raske, kas ftf tahad?". See oli nali! Tema muidugi davai, ise irvitab. Ka nii me siis naljatlesime, kuni enam ei saanud kumbki aru, kas nali või tõsi. No ja mõlemad liiga "kõvad mehed" ka, et hakata tunnistama mõtte lollust. Ja märkamatult pakkisimegi lampe ja süsivesikuid kokku. Kell oli siis juba 22 tuuri. Ca 23:30 olime oma valitud lähenemis"parklas" ja peale 1 nullis. Matk ei olnud lihtsamate killast ka. Nulli kandis muidugi avastasime kiirelt, et oleme valel pool oja ning sai ka see veetakistus ületatud. Üsna kohe hakkas silma ka üks puu, milda on ilmselgelt ekspluateeritud. Sai seal vaadatud lambiga(loe: põhimõtteliselt prožektor), aga miskit silma ei hakanud. Ka ümbruses ei miskit. Siis erinevate nurkade alt ümber kuuse tantsides hakkas ka mingi ebakõla silma, aga päris kindel ikka ei saanud olla, kuna raip ikka väga kõrgel. No eks siis veits ronisin seda puud ja no krt, oksi seal on aga sellisele keskmises kaalus isasele on vähe kandepinda ja nii kõrgele ilma julgestuseta... Mõni meeter maapinnast oli paremini näha miskit puu küljes. Pärast ümber puu veelkord "Oh kuusepuud" lauldes, sai mingi nurga alt ka parema visuaali ja üsna kindel, et puu on õige. Ehk siis seaks kahtluse alla raskusastmed pisut, muidugi teisest küljest vana geopeiturite vanasõna ütleb: "Raskusastmed on mänguri silmades." Oma tervise huvides mööda neid kipakaid ja veel jäitest libedaid oksi ei hakanud ilma ühegi julgestuseta ronima. Tulime alla, kirusime peitjat XD ja asusime tagasiteele. Tagasitee läks palju kiiremini ja "juba" ca 3:15 olime autos. Taevast alla tulev jäide oli tee nii libedaks muutnud, et Pärnu poole sõit oli vöga vaevaline. Umbes poole viiest siiski sai sooja teki alla :). Et keegi nüüd ei arvaks, et asi nii lihtne oligi. Taustaks, et enne liikumist tegime mõlemad töö ja kooliasju, panime lapsed magama ja noh minul hommikul äratis 6:50 ja Annel samuti töö ootab. Peale 3 kohvi ja 1 energiajooki juba elu sees 8). Noored ütlevad: "YOLO", veits vanemad: "Carpe diem" ja üks minu vanune kolleeg: "päris lolliks läinud". ;)

 9 

4.0 maastik oli juba aardeni. Ilma lõpus oleva üllatusetagi. Maastik oli ka kottpimedas lambivalgel väga huvitav; kahejalgsete puu langetus vs julm kopraonude töö. Kahtlased kraavid, uhked kopratammid, urud jne. Sai ronitud ja mõned korrad ka kukutud. Lund sadas ja puudel oli jää kiht peal ehk #libe. Kilomeetreid ja raskeid samme tuli oluliselt rohkem, kui oleks võinud eeldada. Nullis olevat aardekonteinerit otsisime julgelt pool h ja kui see 1.0 peidukas on, siis ainult sel juhul kui see aare head mõned meetrid alla poole ise vastu ronib või hõikab:D Hindaks peidukohta vähemalt 1.5-le või rohkemgi ja maastik kindlasti 4.5, sest varustust on vaja, kui tervelt tagasi tahta saada. Seiklus missugune ja seekord siis sinise näoga tagasi.

See mitte-leid on suurem seiklus kui paljud leiud :)