Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub looduskaunil Vooremaal. Nime on aare saanud kohast, kus ta asub, aardes sees on pikemalt sellest kirjutatud, kuidas see koht tekkinud on rahvamuistendite järgi. Aaret peites leidsime ise ühe aarde, nimelt ühe veneaegse kopika, mis panime ta oma arvatava esialgsesse päritolukohta, ohvriannina.
Auto paluks jätta Kassinurme linnamäe parklasse, sealt kõige mõistlikum aaret otsima suunduda.
Endine vihje ajaloo tarbeks - Aare on plastikkarbis ja musta kilekoti sees. Suvel katab aaret sammal, talvel lumi (kui õige nurga alt tuiskab).
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
piknikukoht (4), lõkkeplats (4), ilus_vaade (4), soovitan (2), lühem_matk (2), lastesõbralik (2), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC136ET
Logiteadete statistika:
243 (93,8%)
16
5
8
8
0
0
Kokku: 280
Selle mitteleiu vormistamiseks kulus mul tubli tund. Kuigi umbes pool sellest ajast läks ümbrusega tutvumisele. Ikka maru äge koht. Kuni praeguse hetkeni olin ma veendunud, et vat siia kohta polnud ma mitte sattunud, aga kui lugesin, et seda kohta ka Kalevipoja sängiks kutsutakse ja on ta ju Jõgeva lähedal, siis otsisin oma lapsepõlvepildid välja ja no muidugi olen ma siin olnud. Kuigi see, mis siin praegu on ja mis siis oli, on nagu maa ja taevas. Igatahes huvitav oli. Aaret otsida ka oli esiti huvitav, aga siis enam mitte. Peas trummeldasid fraasid logidest, et kaugele näha ja geokuhi reetis ja kiire leid loogilisest kohast jne jne jne. Mis seal ikka heietada, mina ei leidnud mitte. Aga ikkagi hea meel, et siia tulin, koht vägev.
Otsisime ja otsisime, kuid kahjuks jäi seekord leidmata. Aga tuleme tagasi :)
Saime hämaruses toreda matka kuna olime parkinud mingisse vaatekohta. Linnus üllatas täiega - nii palju ägedaid asju taastatud/tehtud. Õige raja pealt leidsime ka kivi aga vohav võsa ja saabuv pimedus ei andnud leiuks palju lootust. Tagasiminek oli ka paras seiklus. Igal juhul tänud mõnusa matka ja ägeda linnuse eest!
Ei osanud arvata, et veel metsa all nii palju lund on. See aare jäi seekord leidmata.
Varasemaid logisid lugedes võtab täiesti muhelema, et seda aaret on võimalik kiiresti leida. Või siis, et seda aaret on üldse võimalik leida. Täna tuhnisin jälle vähemalt kolmveerand tundi mööda metsaalust, aga ei miskit. Isegi mingit ettekujutust ei tekkinud, kummal pool teerada see võiks üldse olla, sest et geps keeldus järjekordselt täpset asukohta näitamast. Geokuhjasid oli tohutul arvul, aga nagu uurimisel selgus, siis kõik olid loodusliku tekkega. Paraku.
Võib-olla järgmisel suvel jälle.
Tänase päeva viimane ja lõpetuseks siis mitteleid.Kas nüüd tund, aga umbes sinna kanti läks otsimisega ja kõike muud jäi näppu, aga mitte aaret. Tegin ikka suured ringid metsa all, aga see purk silma ei hakanud.Omaarust vaatasin kõik loogilised kohad läbi.Tühja taarat ja salvokelgu tükke tuli ainult vastu. Kivi ise oli juba kooliajast tuttav, ning täna oli siin olla vist juba viies kord. Kui nii võtta, siis midagi ikka leidsin, aga see oli see teine karp, millele sattus Heldur juba kunagi varem.Ühesõnaga venekeelset logiraamatut sisaldav aare.Igaks juhuks panin sinna nime kirja ja teinekord läheb uuesti otsima seda õiget.
Kui pimekana satub metsa, siis on tingimata tagatud kaks nähtust. Esiteks sajab vihma ja teiseks on seljas presidendi vastuvõtu kohased riided. Need ei sobi omavahel üldse kokku. Iga puu saputamine tegi fraki märjaks ning iga rohulible nühkis kingaviksi vähemaks. Ma ei jaksanud loodusega seekord väga võidelda.
Aga koht tasub külastamist ka ilma leidmiseta. Väga vahva vaatepilt on seal. Ja maastikuratturi unelm on ka, ma ütleks. Kõike oli, juurikaid, kivisid, kändusid. Ainult et ratast ei olnud kaasas, kahjuks.
Kas selles kohas on Eesti ainuke ratsamonument? Mujal ma küll ei tea olevat.
Sinine nägu on siinkohal natuke kohatu, sest et mulle seal väga meeldis.
Metsas jääme me juba mitmendat korda jänni. Kogu maa oli kaetud pruunide, märgade ja väga libedate lehtedega. Nende all ilmselt oli siis sammal ja selle all aare. GPS otseloomulikult jonnis. Otsimise käigus kaotas Karoliina oma jope küljest helkuri, mille Erki hiljem puu otsast leidis. Peame mõnel teisel aastaajal siia tagasi tulema, kui kõik pole nii ühtlaselt pruun.