Mudaaugu kadakad

Mudaaugu väikene aarete seeria tutvustab teile Keila-Mudaaugu loodusõpperaja osasid punkte. Mõned infotahvlid on loodusest juba kadunud, mõne juures aga olemas varasemast aare, niiet täielikult tervet rada see seeria ei kata. Soovitan võtta aega ja läbida teekond jala.

Harilik kadakas Juniperus communis on levinud kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kadaka „lehed" on kohastunud kuivadele kasvupaikadele vastavalt peenikesteks kolmekandilisteks okasteks, et mitte liiga palju vedelikku aurata, ning kadakakäbi on väikese marja kujuline vili, mis esimesel aastal on roheline ning järgmisel aastal valmides muutub lillakasmustaks. Käbi on vähese vee- ja suure õlisisaldusega ning seetõttu talvel külmumatu. Kadakas on kasvutingimuste suhtes vähenõudlik, kasvades ka kuivadel loopealsetel. Põõsas kasvab suuremaks aeglaselt, kuid kindlalt umbes 2 sentimeetrit aastas. Kadaka puit on tihe ja eluiga pikk. Vanuse poolest võib kadakat edestada üksnes tamm.

Kadakal toituvaid putuka- ja lestaliike on umbes 40 (samal ajal on männil neid 570). Kadakaokkad on toiduks kadakavaablastele, mõnikord söövad nende röövikud kadakapõõsad täiesti raagu. Kui see juhtub kaks aastat järjest, võib kadakas kuivada. Sajakonnale linnuliigile on kadastik elupaigaks pesitsuse ajal, rändel, talvitumisel või koguni aasta ringi. Kadakasse ehitavad pesa kadakatäks, vainu- ja laulurästas, vööt- ja väikepõõsalind, punaselgõgija, rohevint, metsvint, karmiinleevike, teinekord kaharakas ning vares. Kadakamarju söövad siidisaba Bombycilla garrulus, hallrästas, rohevint, kes oma väljaheidetega on ka uute kadastike külvajad.

Kadakapuidu kasutamine on olnud üsna ulatuslik. Ajal, mil eestlaste lauanõud olid puust, olid kadakased lusikad, kulbid, toobrid, õllekapad ja pütid talumajapidamises lauahõbeda eest. Kadakamarja sees on üheksa arsti, sest kadakas pidavat ravima üheksat haigust. Marjas on suhkruid rohkem kui ühes viinamarjas, C-vitamiine sisaldavad nad aga 5-6 korda rohkem kui sama kogus apelsine.

Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 5. detsembri aardena.