Viljandi ringtee 19

Aarde leidsime tasandilt, mis ei olnud vastavuses maastikuga.

Tänud aarde eest!

Tegime tänase ilusa ilmaga Viljandis ühe kollaste täppide roheliseks värvimise päeva. Kõrgus sai vallutatud ja aare logitud.

Aitäh!

Jällegi üks aare, mis jäi abivahendi puudumise tõttu kättesaamata. Uuel katsel õnnestus. Aitäh

Võtsin abivahendi kaasa, otsisin ja ei leia midagi. Ronin kõrgema kohapeale ja leian aarde maast. Logisin ära ja panin ta siis enda arust kuskile, kus ta võis olla. Omanik võiks kontrollida, kas sai hea. Aitäh!

Nii nagu ka eelmise 4.5 raskusastmega aarde juures, ei olnud härra nõus lahkuma. Meil küll aeg juba pressis peale, aga ei lastud ennast sellel häirida ;) Abivahend oli õnneks varnast võtta ja saime kenasti kätte. Tagasipanekuga nii libedalt ei läinud - abivahend otsustas veits murduda. Aga mis seal ikka, sai siis kerge ronimisega tegeletud ja allesjäänud abivahendiga ikkagi samma kohta tagasi asetatud :) Aitäh!

Kunagi ammu olen siin juba käinud aga siis isegi ei näinud aaret. Eile, kui ma neid väljavalitutele mõeldud punkte käsitsi kaardile toppisin, vaatasin et selline maastiku raskusaste - tea kas ongi üldse lootust? Õnneks oli sobiv abivahend kohe nullist võtta ja mingeid ahvitempe ei pidanudki tegema. Logileht oli enam-vähem ok, aga karbist kallasin ikkagi vett välja. See läbi karbi kaane lastud kruvi ei ole veepidavuse mõttes eriti hea idee.

Kiire peatus ja sama kiire leid. Natuke kombineerimist ja sai asi täitsa valutult purkki. Aitähhid

Vaatasime üles, naeratasime, logisime. Aitäh.

Rohkem kui aasta tagasi käisin siin vaatlemas ja mitteleidmas. Tänaseks on kogemust juures ja nüüd tean, kuidas seesuguseid püütakse. Orava dresseermine jäi pooleli orava põgenemise tõttu läbi akna. Soetasin siis eelmisel suvel tšintšilja. Tolle dresseerimine võttis praktiliselt terve sügise, talve ja pool kevadet, aga lõpuks sai asja. Kõige raskem oli veenda teda rippuvat asja piisavalt kaua udjama, kuni too maha kukub. Lööb käpaga küll ja pooltel juhtudel kukub ka, aga kui ei kuku, siis huvi kaob. Siin aga polnud probleemi, paar-kolm korda müksas ja oligi maas. Kuidas ta topsiku tagasi viis, seda ma ei märganud, sest kirjutasin parasjagu seda logi. Tänud peitjale.

Hetkel kui hakkasime metsa sisse pressima, tuli meile sealt üks naine vastu, mõtlesime, et see peab küll geopeitur olema. Aga võta sa näpust polnud ühti, ei saa aru mis asju ta seal metsas ajas. Küsis meie käest, et kas seenele lähete. Aarde leidsime õnneks ikka üles, vahepeal hakkas küll tunduma, et see vist jääb meil leidmata,, Ka aarde kättesaamine ei tekitanud väga probleemi.

siin oli sihuke kummaline fenomen, et vahtisime pead kuklas, nii et kael kange, aga mida ei näe, on asjake, millele naeratada. Lõpuks muidugi itsitas ta meile jumala lagedast kohast vastu, aga sinnani läks ikka jupi aega. Siis hindasime olukorda, see osutus lahendatavaks ja ajasime abivahendi pagassist oma eksistentsi õigustama. Krõbinal üles, krabinal alla, nimi kirja ja aare tagasi. Tänud peitjale mitte enam esimeses nooruses olevatele daamidele väljakutse esitamise eest.

Läksime hindama, kas saame oma abivahendiga hakkama või mitte ja tops naeratas meile kohe vastu, ehkki üldse polnud pime.. Seekord siis nii, nimed said kirja. Aitäh peitjale!

Geopäev Viljandis. Aitäh!

Asukoht on vist vale - tänane maastik küll üle 1,5 ei ole!

Leitud.

Leitud, logitud, tänan!

Tänud peitjale!
Koostööna sai see siin ka logitud.

Leitud, aitäh!

Kui aaret silmatud, hakkasin selleni küünitama. Peaaegu oleks hakkama saanud, aga sõrmed olid külmad ja kindad libedad. Õnneks. Sest see sundis vaatama alternatiivi poole. See oli hulka inimlikum ja lihtsam :) Abivahendiga tehtav, jätsime teistelegi. Tänud Rihole parasjagu põneva väljakutse eest!

 1 

Isegi saime tehtud. Tänud!

Vaatasin, naeratasin, kasutasin sobivat abivahendit ja jälle naeratasin. Leitud logitud, tänud peitjale!

Õige koha leidmisega läks häbematult kaua. Ilmselt mitu minutit. Edasine oli piece of cake. Tänan.

Oh jeerum. Kui nina maas käies aaret silma ei jäänud, asusin kirjeldust lugema ja lõi kohe pildi selgemaks. Ei no tore, kas peab tõesti omale ka lõpuks redeli ostma. Ei veel. Muud ronimisvarustust ka kaasas polnud kuid loobuda ka ei tahtnud. Seega sai koormarihmadega natuke improviseeritud ja käes ta oligi. Puu oli tänu hommikusele vihmale ikka veel lägane ja selle kallistamisega sai ka dressikas samasuguse ilme.

Tänud.

 1 

Maastik 4.5-st ei olnud seal tõesti miskit järel, kas nii pidigi, ei oska öelda, igatahes sai tops tagasi sinna, kust ma ta leidsin. Tänud aarde eest!

Leitud. Olime valmistunud juba ronima aga oli tavalisel kõrgusel. Kas oli tuul alla ajanud või keegi pole viinud õigele kohale. Meist ta samasse kohta jäigi.

Aare naeratas üsna kiirelt vastu. Tänan peitjat!

Leitud, aitäh!

Konteiner naeratas meile taskulambivalgel vastu. Mis seal ikka kui abivahend välja ja logima. Tänud!

Ainus koht, kus tuli autost abivahed välja tuua. Konteineri naerunägu oli meeldiv, tegi pimedas eluolu rõõmsamaks. Aitäh!

Veetsime pool päevakest Viljandis, õigemini peamiselt ümber selle ning noppisime nii ringtee- kui ka tere-tulemast-aardeid. Väljas oli väga palav (nägime ka temperatuuri 35 kraadi), autos jällegi jahe, õnneks selline sisse-välja hüppamine kurku haigeks ei teinud. Tegime linnale tiiru peale, mõni aare jäi veel seemneks ka. Aitäh.

Önneks oli kodutöö tehtud ja auto komplekteeritud enne. Siin oleks muidu seis seesamune olnud. Tänud aaret poetamast!

Vaatasime aardele otsa ja tõime heaga autost asjalikuma abivahendi. Aitäh peitjale.

Mõned tunnid tagasi käisime piilumas kas aare on meil tehtav või mitte. Nüüd käisime edukalt vormistamas. Puu veidi kõikus tugeva tuule käes aga muidu polnud viga. Karbis oli vesi sees konteineri korgi iseärasuste tõttu. See sai välja valatud. Aitäh aarde eest

Leitud, aitäh!

Äkkpeatus!

Leitud :) alati tuleb kasuks kui on kaasas kergem naine

Viljandi kevadtuur koos Muhukalvi ja EESpidermaniga. Plaan oli põhiliselt keskenduda Ringtee ja Tere Tulemast aaretele aga mõned seeriavälised hüppasid ka sisse. Tänud peitjatele!

 1 

Siin läks asi tõsiseks. Piidlesime tükk aega seda karpi ja Tiia arvas, et mul pole oma kaaluga sinna mingit võimalust minna. No kurat. Trots lõi välja ja tõin autost redeli. Lühikeseks jäi, aga õnneks ükski oks ka ei murdunud. Klammerdusin kõigi nelja jäsemega puu külge ja kuidagi õnnestus logi kirja saada. Tuuri raskeim aare. Aitäh.

Vaatasin üles, naeratasin ja tõepoolest naeratas vastu - või siis nagu muigas ühe suunurgaga. Vaatasin veel ja siis juba tundus, et ülevalt poolt lausa irvitatakse vastu. Aga kes viimasena naerab, naerab paremini! Lahkudes vaatasin veel korraks üles - ikka naeratas ja õige meeldivalt.
Aitäh aardepeitjale!

Leidsin

Leitud

Tänud aarde eest!

Ronisin aga künka otsa ja vahtisin puid, mida ma ronitavaks pidasin. Ei jäänud silma miskit. Läks ikka mitu minutit, enne kui õiget vidinat märkasin. Seejärel juba mõtlesin, et kas peaks minema autost teist jopet tooma, kuna redelit kaasas polnud. Aga õnneks jõudis kohe ka järgmine huviline kohale. Tegemist oli Helduriga, kellel oli õnneks redel olemas. Seekord siis vedas, ei pidanud niisama turnima hakkama. Tänud peitjale aarde ja Heldurile abivahendi eest!

Üks väikebuss parkis just enne meid siia ja rahvas astus telefon näpus võsa poole. Selge, geopeiturid. Läksime siis ühiselt uurima, mis meid ees ootab ja nagu arvata võiski, pidime oma redeli jälle tööle rakendama. Vahvad kaasmängijad Pärnust tõid topsi alla ja nii saimegi kõik nimed kirja. Tänan.

Võttis ikka naerma küll. Elvise ronimisoskus sobis veel küll. Kirus ja ronis. Nimi kirjas. Tänud!

Leitud

See oli kindel plaan Viljandisse tulles, sest selline raskuste kombo oli mul tabelist puudu. Carolysil oli selle aardega varasem halb kogemus, aga kahekesi tundus asi tehtavam. Vaatasin üles ja ei naeratanud üldse. Ronimine polnud abivahendiga lõpuks isegi kõige hullem, aga topsi kättesaamine ja avamine küll. Külm oli ja see nimede kirja saamine oli vaevaline. Selleks ajaks kui sain hakata alla tulema, oli mu parem käsi täiesti külmunud. Pole ammu sellist valu tundnud oma sõrmedes. Õnneks sai kohe autosse sooja hüpata. Tänud!

Anni tegi mulle teene ning ronis seekord ise objektile. Kasutasin oma aega toestamiseks ning Exe rahustamiseks, kellel tuli meid oodates hull kiun peale. Tagasi autosse jõudes oleks kuts siiski tahtnud veel jalutada, kuid Anni külmunud näpud nõudsid tubastesse tingimustesse naasmist. (661) Aitäh!

 1 

Seda aaret oli juba alt kole-hirmus vaadata. Tegime meeskonnatööd. Abivahend sai paika seatud, kuid see kattis vaid pool teed konteinerini. Seega läks kollaste kummikutega orav puu otsa õõtsuma. Jube oli vaadata, kuid logi sai lõpuks kirja ja orav maale tervelt tagasi.

 1 

Selle aarde juures arvas Kristjan, et toob mõned abivahendid autost. Miki arvas, et ma sobin hästi abivahendiks. Naersin, mis ma naersin, samal ajal Miki sättis mu paika ja andis juhised. 5 sekundit hiljem ma enam ei naernud, aga Miki upitas juba topsini ennast ning saime logida. Koostöö sujus väga hästi! Aitäh!

Tänan aarde eest! :)

Aitäh!

Tänud.

Leitud. Aitäh!

Oli see nali või mitte? Ei tea algset olukorda. Mina olin rahul. Aitäh!

Seekord läks õnneks ja ei pidanudki ronima:D

Oli seal alles keeruline maastik. Vähemalt minu jaoks ja pimedas. Enamik tähelepanust läks enda püsti hoidmisele. Lõpuks olin ma seal künkakese otsas. Seal ta oligi. Madalal jah. Hea et niigi läks. Tänan.

Vahel harva paistab solgipangest ka päike ning pime leiab ivakese, nii juhtus ka siin. Kuuldus, et maastik võib vahel olla armulisem jõudis ka minu silmi...
Läksime vaatama, et mis seis siis ikka on. Pilkane pimedus ei ole just parim kaaslane sellise aarde tabamiseks. Metsa läks muidugi korralik georada, et ära eksimine ei tundunud reaalne. Nagu ikka, mitte midagi ei ole lollikindlat, sest lollid on äärmiselt leidlikud, nii suutsin ka mina tõelise põrsaraja ära kaotada ja jõuda puutumatule pinnasele. Kuna midagi mõistlikku silma ei hakanud, siis pöördusin tagasi ja alustasin uuesti. Ühtäkki seisin ja olin silmitsi faktiga, et aardele üles vastu naeratamiseks peaksin ma vist seliti maha viskama. Nii tõtt vahtisime me temaga.
Panime nimed kirja ja siis oli dilemma, kas üritada midagi muuta või siis panna aare tagasi nagu leidsime. Kuna varasemat olukorda ju ei osanud kuidagi aimata, siis jäi tops meistki sinna, kus ta oli. Loobusime "paremini peitmast".
Aitäh!
Ja nüüd Ringtee aarete algusesse, lootuses Alexil-Merikesel sabast kinni saada.

Otsustasime ka mõned Viljandi ringtee aarded noppida - siin läks kiirelt kuna aardetops naeratas vastu oluliselt madalamal maastikul kui pidanuks. Kuna ei suutnud otsustada, kus teda pidanuks leidma, jäi ta sinna, kust meie leidsime.

Läksime nulli, vaatasime üles ja naeratasime, aare naeratas vastu. Nojah. Tuli autost abivahend tuua ja edasi läks juba lihtsalt. Abivahend oli täpselt paraja pikkusega ja peale väikest sirutust oli tops käes. Aitäh!

 1 

Kui 21 juures teenisin maastiku raskusastme ausalt välja, siis siin paistsid viinamarjad hapumad. Naeratasin siiski :o) Kohalikus kultuurikihis sobrades läks veidi aja pärast käiku maastik 5.0 süsteem, mis tõi topsi kergesti kätte, kuid tagasipanek enam sama libedalt ei sujunud. Tükk aega jeblasin, eriti kiireks läks siis kui Viljandisse järsku ports värskeid aardeid tekkis. Aga no ei saanud ju kohe tormata, sest konteiner ainult irvitas näkku ning arvas, et ta tahaks edaspidi 2.0 maastikul lebada... Veel viis minutit füüsilist veenmist taltsutas lõpuks vääniku - siis võisin teisele poole järve uute paadimeestega tutvuma minna.

Tänud peitjale :)

TFTC!

leitud

Sukeldusime abivahendiga võssi ja saime logi kirja. Tänud peitjale.

Nagu paar nädalat tagasi sama seeria 21. punkti juures joppas- ees olid juba geopeiturid, kel igasugused abivahendid kaasas- nii läks siis ka siin- tänu yksk6ik tiimile läks libedalt. Ning siin juba tuli lisaks seltsiks ka arweto & co. Peitjale tänud!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud Tänud

Kätte saime ludinal, tagasipanek nõudis 6 katset ja pärast olid jopeõlad porised. Aitäh!

Leitud!

Jõudsime alla ja maigutasime suud. Kaups proovis esmalt ise ning sai kätte, panime nimed kirja, aga tagasi ei õnnestunud tal panna. Võtsin ohjad enda kätte ja saime aarde tagasi. Aitäh!

Inge tegi põhilise töö ära. Aitäh!

Kättesaamisega polnud probleemi, kui abivahend leitud. Tagasipanek aga võttis palju rohkem aega, sest polnud ka head taskulampi kaasas. Kuidagi siiski õnnestus ja saime turvaliselt ta tagasi ja jätkatud oma tuuriga.

Abivahendiga sai kiirelt küüned aardele taha. Tänan.

See värk siin ei läinud libedalt, aga õnneks läks kõik hästi. Nimed said ka kirja, kuigi abivahend tõrkus ja oli pusimist ning aare sai oma kohale tagasi naeratama :)

Tänan aarde eest!

Vaatasin ülesse ja siis muidugi naersin. :D Aga ei teadnud kuidas sinna saada, sest abivahendid ei olnud kaasas. Aga Janno on pigem nagu ahv, ronis kohe sinna ja sinna ta jõudis. Aga tundus mulle seal peitmiseks natuke ohtlik, kuna puu hakkas raskusest liikuma :D. Aga sai logid kirja. Äge.

No naerata mis sa naeratad aga asi vaja kätte saada. Ümbruskond abivahendeid täis, vaja vaid õige leida. Tänud

Ma ei saa aru kuidas saab puud mööda ronida nagu köit mööda. Tänud peitjale

Siin mina oma abivahendit kasutada ei saanud. Raiko näitas ette, kuidas ta oma igapäevast leiba teenib. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud!

Leitud. Logisin ilma abivahendita.

Leitud.Tänud peitjale.

Nii peenike pliiats! Tänud peitjale.

Kasutasime kohapealt leitud abivahendit. Aitäh!

Meil polnud siin mingeid tehnikaid. Kata sai kaasa võetud ja edasi tähtede poole.

 1 

Siin sai kombineeritud erinevaid tehnikaid. Lõpuks tuli ikka Sõber appi võtta.
Annile: ei tasu häbeneda. Meeskonnatöö viib sihile.

Eks ta arvata oli et miskit siiakanti võib ilmuda. Eelmisel päeval olime ootamatult kingitud geokaaslastega veetnud toreda päeva. Kuna meil oli oli plaanis oma traditsiooniline ja eimäletagimitmes Viljandi geonädalavahetus, siis eilses kaasnes ka paratamatu lahkumine. Hommikul oli siis muidugi aega piisavalt, ei pannud hotellitoas ka telefoniplinni miskiks. logeleda oli ikka niivõrd mõnusam. Lõpuks juhuslik pilk telefoni ja tõdemine et millagi on Viljandisse uusi aardeid poetatud, see pani lõpuks konkreetselt asjupakkimahambaidpesemariidepanemaväljatsekkimaautosseistuma. Pilk logiraamatusse näitas et {FTF} Arweto -olen isa poolt Karksi Nuiast pärit, see isegi enam Mulgimaa, äkki olen minagi lahke....

Peitja oli siin ja teisete juures peidukoha ja maastiku numbritega pange pannud ja siis tuli veidi aega ikka otsida. Peale veidi aega tiirutamist hakkas õige asi silma. Opaa, mida aaret. Kuna ta kõige lihtsam aare polnud siis lausa pidin selle kätte saama. Kui lõpuks nime kirja sain ja autosse maandusin sõitis juba järgmine auto letti. Läksin ka korra vaatama ja näitasin suuna kätte. Veidi vaatasin tsirkust pealt ja siis edasi lahkusin, aitäh :)

Siin sai kah käidud enne avaldumist kirvega vehkimas,aga natuke vale objekti kallal. Napilt kolmandad. Kui kohale jõudsime pakis just eelmine leidja slingid autosse. Abivahendi osas tuli veidi improviseerida ja nimi sai kirja. Tänud!

See oli selle seerja kõige lahedam ja lõbusam aare. Kui ikka üles vaatad pimedas siis kisub ikka suu muigele küll. Ja siis abivahend lõpuni lahti, siis viimase pulga pealt sirutus, hea, et pikkust on ning siis logi kirja. Aitäh Kaabule selle lõbusa ronimise eest!

Leitud