Pullapää reiv

Reivisime omajagu kuid targemaks ei saanud. Ideid tekkis küll kuid UV-lambi patarei oli juba üsna tühjaks saanud. Puhtalt metsmaasikate pärast tasus juba siia ronida.

No ülesse sai vaadatud, kuid sealt midagi ei leitud. Päikeseloojang ka peale tulemas ning taskulamp tühi ka, otsustasime minna ning tulla mõni päev tagasi.

Kuna täna jõudsime Haapsalu kanti kaunikesti pimedas, siis Katrin oli suhteliselt otsusekindel, et vaja siia tulla otsima. Kuna väljas valitsev peaaegu pimedus sobis ja UV lamp oli kenasti kaasas, samuti teised taskulambid, polnud nagu mingit vastuväidet võimalik talle ka esitada, mis mõjunud oleks. Kutsa võtsin küll hooneni kaasa, ikkagi nagu julgem, aga kuna sees tundus, et peale igasuguse muu prahi oli ka kohati klaasikilde, sai ta ukse juurde paela otsa jäetud. Minu jaoks ikka igati ebameeldiv koht, aga lohutasin end, et kui ma Tehumardis jumala üksi sain oluliselt koledamas ja õõvastavamas kohas hakkama sain, saan ka siin. Igatahes vihjed leidsime ma arvan et lausa kõik üles, kuigi ega nad enam väga hästi välja ei paista, aga lõpus tekkis ikaldus. Kuna ma muudkui ära kippusin, siis lubadusega millalgi valgel ajal tagasi tulla sai seekord asi katki jäetud. Kodus logisid lugedes saime küll aru, et olime nagu paljud teisedki kõigepealt valest kohast otsinud, aga meil see teise võimaliku peidukoha tuvastamine jäigi seekord ära. Järgmine kord siis, suur osa teekonnast ikkagi läbitud, ma arvan.

Kuigi õues oli valge ja lamp lahjavõitu arvan et jõudsin lõpuni, vähemalt vihjete järgi sain nii aru. Midagi aardesarnast leida ei suutnud.

Käisime reivil, vahepeal sattusime isegi diskole. Sealt tormasime taas reivile, aga paraku nii rajuks reiv ei läinud, et aarde leiaks. Tuleb tulevikus tagasi tulla peole.

Jõudsime juhiste järgi ilusti lõppu. Vist. Maastikult raskusastmega 2,5 ühtegi peidukohta ei leidnud. Maastikul 3,0 üks peidukoht oli, aga sealt aaret ei leidnud.