Ebaõnnestunud aarete koht on arhiivis

Varesega ei läinud lihtsalt,kuid lõpplahendus tuli ootamatult. Nimed said purki

Peale pikka ja piinarikast paari tundi möödujate pilkude all saime ka aardeleidu tähistada. Ma ei ütleks, et see minu jaoks kerge leid oli, naha sai soojaks. Leid ei tulnud just esimesest vaadatud kohast.

See oli meie päeva kergeim leid. Tänud aarde eest.

 2 

See aarde üle võlli ajamisest olin ma juba varem kuulnud. Kuid oma silm on kuningas ja tuli ise vaatama tulla. Ei tea mis peitja peas küll toimub, et siis sedaviisi otsijaid kiusata soovib. Üksi oleks kohe otsa ringi keeranud, aga kambaga võis ju lolli mängida. Tuimemad tegelased jalutasid meist niisama põrnitsedes mööda, uudishimulikumad ikka tundsid huvi ka. Mõni proovis niisama kauguses uut youtube-i materjali koguda. Liitun ka nendega, kes ütlevad - hea, et see möödas nüüd on ja sellele rohkem mõtlema ei pea. Varesed olid ka täitsa esindatud.

 2 

Saabusime. Vaatasime üles. Varesed kraaksusid. Vaatasime ringi. Rahvast vooris. Varesed kraaksusid veel hullemini. Otsustasime, et ega paremat aega ilmselt ei tule selle aarde jaoks. Hea geotiimiga on selliseid veidrusi lihtsam teha. Möödujad peatusid, mõni julgem küsis selgitust, eemalt keegi fotografeeris. Vareseloendajad jätkasid tegevust ja varsti olid nimed logiraamatus.

Ei ole siin ilustada midagi, aus kommentaar aarde kohta: oh, õudust... oh, õelust... :D

Tänud tiimile.

 2 

Lendab vares metsa vahel ja märkab lehma puu otsa ronimas. Hyyab siis lehmale et mis teed? Lehm vastu: õunu lähen sööma. Vares naerab suure häälega: Oh sind maakat kyll, see ju kuusepuu. Seal ei kasva õunu. Lehm vastu: Ise oled maakas. Mul on 6unad kaasas. Mis aga aaret puudutab siis v6in vaid lisada et oh 6udu... jumal tänatud et sellega on nyyd yhel pool :D Tänud peitjale

 2 

Juhuslikult leidsime aarde täpselt aasta pärast peitmist. Eks see kõik oli võimalik tänu Tarmole ja mu jaoks tundus üks raskemaid ronimisaardeid üldse. Seda nii kõrgusele kui ka peidukale. Aga nüüdseks on see minevik ja rohkem ei pea sellele mõtlema.

 1 

Minu ronimised hakkavad jääma järjest harvemaks ning pean tunnistama, et meelest läheb see asi, kui ei harjuta. Niisiis sain siingi puu all kõigepealt varustuse kasutamist harjutada. Tegemist on niivõrd avaliku kohaga, et kohe imelik oli laupäeva keskpäeval siin tegutseda. Aga noh, minu saabudes oli asi juba käimas ja oli vaja ainult üleval ära käia. Ilm oli kaunis ning polnud mingit probleemi tasapisi üles kulgeda. Okei, mu käed olid suht makaronid, aga see on minu probleem :D
Üles jõudes sain natuke ahhetada konteineri valiku üle. Siinkohal soovitan soojalt vahetada klaaspurk, millegi kergema, paremini kinnitatava ja vähem ohtlikuga. Palun olge ettevaatlikud! Nautisin hetkeks vaadet ja mõtlesin, et niimoodi need varesed siin elavadki ja tegin sõidu maa peale. Aitäh peitjale ja kõigile toredatele geopeituritele, keda oli tore üle pika aja Tartus näha!

Minu ronimised hakkavad jääma järjest harvemaks ning pean tunnistama, et meelest läheb see asi, kui ei harjuta. Niisiis sain siingi puu all kõigepealt varustuse kasutamist harjutada. Tegemist on niivõrd avaliku kohaga, et kohe imelik oli laupäeva keskpäeval siin tegutseda. Aga noh, minu saabudes oli asi juba käimas ja oli vaja ainult üleval ära käia. Ilm oli kaunis ning polnud mingit probleemi tasapisi üles kulgeda. Okei, mu käed olid suht makaronid, aga see on minu probleem :D
Üles jõudes sain natuke ahhetada konteineri valiku üle. Siinkohal soovitan soojalt vahetada klaaspurk, millegi kergema, paremini kinnitatava ja vähem ohtlikuga. Palun olge ettevaatlikud! Nautisin hetkeks vaadet ja mõtlesin, et niimoodi need varesed siin elavadki ja tegin sõidu maa peale. Aitäh peitjale ja kõigile toredatele geopeituritele, keda oli tore üle pika aja Tartus näha!

Üllatav suurem kogunemine oli varese juures. Aitäh!

 1 

Kuna oktoobri kuu wherigo oli vaja leida, siis sai otsustatud, et tuleb Tartu geopeituse päev teha. Teada oli, et Ove on ka sinna kanti liikumas ja Varese aarde otsustasime koos ette võtta. Peale mõningast mõtisklemist ja analüüsimist jõudsime koos otsusele, et just selle puu otsas see suleline peab olema. Peale mõningast mässamist oli liin sobivast oksast üle tulistatud ja köie üles tõmbamine võis alata. Ja siis ilmusid nurga tagant välja 2 jalutajat, kellest ühel kada käes.. ilmselgelt kalale minek :D Kohale jõudnud Hanno potsatas oma varustuse maha ja saime selgust, et siin suurem varese jaht tulemas. Selle peale otsustasin, et käin teen kiirelt oma vaktsiini ära sest karta on, et muidu jõuab kell enne kaks saada, kui varesejaht lõppeb.

Tagasi jõudes olid Ove ja Hanno oma ronimised ära teinud, Kristjan hirmutas puu otsas vareseid ja Liis tegeles kõrgustesse tõusmisega. Jutustasime siis Loonaga ja lasime sügisesel päikesel end soojendada. Kuna koos Hannoga oli plaan ka käbikuninga kallale minna ja süsti saamisel olin saanud aktiivse füüsilise tegevuse keelu peale selleks päevaks, siis jagasime Markoga ronimised ära. Peale Liisi laskumist käis Marko üleval ja peagi oligi käes aeg Loona üles saatmiseks. Lõpuks oli poole päevaga Tartu esimene selle geopäeva aare leitud.. küll ülejäänud 159 ka kunagi leitud saavad :D

Tänan peitmast.

 6 

Üks linnuke siristas (mitte vares ei kraaksunud!), et Eestimaa kubermangust tulevad vaprad varesekütid Liivimaale Tartu üht kurikuulsaimat aaret jahtima. Suvel tegime siin mitteleiu ja peale seda olen paar korda käinud õiget kohta jahtimas. Ütleme nii, et mida lähemale sügis ja talv jõuavad, seda lihtsam õiget asja otsida on.

Täna olin parasjagu õppimas, kui selgus, et tõesti on sulelised siia jõudmas/juba jõudnud ning hakkasime Loonaga minema. Oli küll plaan minna ratastega, aga kahjuks kehtis ka nüüd vana tõde, et enne hakkavad kuusepuu otsas suhkrukringlid kasvama, kui et Liis ja tehnika omavahel kokku sobiksid. Niisiis tuli vapper Kristjan ja korjas meid teel Varesele peale. Kohale jõudes oli köis püsti ning Ove oli oma etteaste lõpetanud, Hanno startis üles. Seejärel lendas Kristjan latva ning päeva jooksul mina, Loona ja Inge-Marko esindus. Ronimine oli okei. Või no üles jõudes olin (kuigi seda üldse tunnistada ei tihka) ikka täielik lastud vares.

Igatahes sai logitud ning pühendan nüüd eraldi lõigu sellele, et mu meelest (konsensuslik tänase seltskonna arvamus) pole selline konteiner just kõige parem. Oht, et see alla kukub ja päris palju kurja teeb ei ole üldse väike ning kui õigesti viimasest ronijast aru sain, siis väga hästi see õiges kohas ei püsi.

Kui alla jõudsin, siis esmalt nautisin seda, et ükski möödakäija mind altpoolt ei fotografeeri ja teisalt seda, kuidas tagasihoidlikud eestlased ajasid oma kaelad nii õieli kui said ja siis tulid vaikselt küsima, et mida (viitasid köies rippuvale Loonale ja üleval istuvale Kristjanile) nad teevad. Vaatasin neile silma ja vastasin: ,,Ronivad". Sellele järgnes naeruturtsatus ja tänusõnad informatsiooni eest. Samas, jõudsin ka tegeleda diskriminatsiooniga. Kuulsin juba eemalt ilusat saksa keelt ning kui paar lähemale jõudis ja inglise keeles pöördusin, siis sain üle jupi aja oma peaaegu lemmikkeeles vastata ja päris pikk jutuajamine sai maha peetud. Nüüd teavad nemadki hirmsast ,,Meistermullitaja" aardest, mida keegi ei leia.

Nii hea meel, et see Varesekene lõpuks kinni on püütud :)

Mul oli vareste hirmutamise operatsioon kokku lepitud Inge ja Markoga. Kui olime just köie puu otsa saanud, siis saabus kohale Hanno tiim ja veidi hiljem veel ka Loona ja Liis. Ilm oli ilus ja kõik said puu otsa ronimist nautida. Mina tegin esimese ronimise ja sel ajal kui teised ronisid käisin vahepeal veel naaberaardeid otsimas kuna köis oli puu otsa mitu head tundi kasutuses. Hanno, Inge ja Marko jätkasid siit edasi veel Käbikunigat ronima, kuna mul oli see ronitud, siis mina liikusin teisi aardeid otsima.

Otsisime erinevate puude juures varest, Revo tegi pätti ja mina turnisin. Vist ei anna meie pikkused piisavat 5.0 maastikku kätte.

Sobiv abivahend puudu, seega jääb ootele.

Leitud tänan

Leidsin.Tänud peitjale.

Umbes nädal aega tagasi sai kohal käidud ning objekt tuvastatud, nüüd siis ronitud ning aare leitud. FTF. Aitäh.

Kui Märt helistas,et Tartus on (FTF) ikka veel saadaval ,olin loomulikult ma nõus kampa lööma.Peale tööd,õhtul kella viie paiku me Rakverest siis startisime.Sõit Tartusse sujus kenasti,parkisime auto ja varese poole me liikusime.Õige objekt leitud saatsime Raiko kõrgustesse.Kell 19.30 saime nimed kirja.Aitäh!

Käisin ööpimeduses kohapeal aga tops jäi leidmata. Objekte on seal üksjagu ja lihtsalt uudishimust ilma topsi asukohta teadmata ei hakanud seal tsirkust tegema.

 4 

Nägin topsigi, kuid kätte ei saanud. Hetkel on seal pesitsusaeg ning iga liigutus ajas "linnukesed" marru. Lisaks on seal all ülitihe liiklus ning rahvavaba hetke ei kohanudki. Lükkame edasi, las pesitsevad rahus.

Sellest anekdoodist ka: Nii jänes kui karu said täiesti õige asja eest tina tagumikku, kuna mõlemal oli närune komme nõrgemalt suitsu pommida. Jänes kusjuures on veel eriline tõbras - ise küsib nõrgemalt vareselt suitsu, kui tal tegelikult oli suitsu (kui karu jäneselt suitsu küsis, siis oli tal küll kohe endal võtta).

Ja üleüldse, vares, ära ülbitse. Sa ei olnud sel hetkel isegi nii atraktiivne, et su peale tasuks kuuli raisata. Tean sinusuguseid küll :P Jahitakse siiski ainult neid, kes midagi väärt on.