Punahiinlase

Vabadussõjas tuli eestlastel oma riigi eest sõdides lisaks venelastele, sakslastele jt. rinda pista koguni hoopis kauge kandi meestega – hiinlastega. Kirjanik Albert Kivikas iseloomustab oma romaanis „Nimed marmortahvlil” punaarmee koosseisus sõdinud hiinlasi kui rääbakaid ja hirmunud pilusilmadega loomi. Tollaste sündmuste pealnägija August Turpi andmetel toodud hiinlased sõtta eestlaste hirmutamiseks, kuid tegelikkuses osutusid need abituteks sõjameesteks, kellel polnud hädavarestena ei õiget riietust ega relvi.

Vapramäele on maetud hiinlased, kes lasid Punaarmee miini- ja purustusdivisjoni liikmetena 16. jaanuaril 1919.a. Voika raudteesilla kahe meremiiniga puruks ning langesid sellele järgnenud lahingus eestlaste soomusrong number 1 võitlejatega. Minu vanatädi andmetel jäi vähemalt kaks punahiinlast ellu, kellest hiljem said teenijad Peedu majapidamistes.

Koordinaatidel saad tutvuda infotahvliga, parkla asub 180 m enne seda. Tahvlil olev skeem juhatabki sind punahiinlaste hauale. Ühtlasi loe tahvlilt välja kui mitu hiina sõdurit sinna maeti. Varu piisavalt aega ja valmistu tubliks jalutuskäiguks.

Juunis 2009 oli aarde algse nullpunktina kasutatud parkimisplatsi ääres infotahvel taastatud, nii et alternatiivse teekonnana võid startida ka siit: 58°14,562' 26° 27,209'

Olles mälestustahvi ette jõudnud, seisa näoga selle poole ning korruta hiinlaste arv kümnega ja siis kahega – selles suunas paiknebki aare. Tõenäoliselt hakkad juba taipama, kuid igaks juhuks vaata rohelisel postil olevat numbrit; kindluse mõttes võid silmata ka mälestustahvlil murrujoone kohal olevat numbrit – ligikaudu nii palju meetreid on sul jäänud veel minna.