Peedi mänd

2023 aasta puu on harilik mänd, rahvakeeli ka pedajas, pedak ja hong. Eestis on looduskaitse all 102 mändi, millest üheksa kasvab Pärnumaal. Neist Päkapikumännil on juba oma aare, miks mitte geoküttidele ka teisi pedajaid tutvustada.

Peedi mänd olevat saanud nime endise Peedi talu järgi, mille karjakopli serval ta kasvas. Männi leidmiseks tuleb omajagu vaeva näha, selleni viib vaevuaimatav jalgrada. Jäme puu ise sulab ümbritseva puudesaluga ühte. Puuga lähemal tutvumisel võib näha nii üraskitest kui rähnidest kahjustatud tüve ning kuivanud oksi, ent eaka puu latv on veel nooruslikult lopsakas.

Hendrik Relve andmetel jagas Põhja-Pärnumaal Kaisma külas kasvav Peedi mänd Kuldi-Jüri pettäiga Põlvamaal 1998. aastal Eesti jämedaima tüvega mändide nimistus 398 sentimeetriga kolmandat–neljandat kohta (mõõdetakse 1,3 meetri kõrguselt). Mina mõõtsin sel aastal puu üle ja tuli neli meetrit välja küll (1,3m kõrguselt mõõdetakse).

Puu kanti looduskaitsealuste põlispuude nimekirja 8. oktoobril 1958 (samal ajal võeti kaitse alla Tori põrgu) kui omapärase võraga mänd, nimelt hargneb ta 2,5 meetri kõrgusel kaheks ja tema alumised oksad sirutuvad liigile mittekohaselt väga kaugele.

Rohkem saab puu kohta lugeda lisatud leheloost.

BYOP. Puud ei ole vaja näppida.