notification_importantIga arvamus loeb! Hääleta nüüd! Aasta Aare 2024!
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Kakukese

Peitis 29.12.23 Arvo ja Liisi [arvoaljaste]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Harjumaa
Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0
Suurus: suur
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Ülikoolis teisel kursusel käies oli kavas ka Jahinduse kursus. Lugupeetud lektor tutvustas järgemööda erinevaid jahiloomi ja samas ka üldhariduslikel eesmärkidel sai muid linde õpitud, keda sünnis tulistada pole. Kui ühel hetkel oli vaja topiseid ära tunda, siis ka mina võidukalt karjusin ühe topise peale üle klassi, et tegemist on "öökulliga". Lektor selle peale väga rahulikult selgitas siis kõikidele, et sellist isendit nagu öökull pole üldse olemaski. Kõik öökulli moodi elukad on hoopis kakulised ehk kakukesed. Ja neid on ju üle 10 liigi. Oli piisavalt häbi, et siiani mäletan ja öökulli nimelist aaret ei pane siia.

Nullis on üks äärmiselt vinge puu. Kaks kuuske on kaotanud ühel ajal oma ladva ja kasvanud mitmeharuliseks. Ning erakordselt haruldane on see, et kolmas kuusk on kokku kasvanud oma ühe lisaharuga ühega neist kuuskedest. Niiet sellist ägedat sümbioosi pidin lihtsalt näitama ka teistele. Ja kakuke valvab kogu seda buketti.

Aare on puu otsas. Kohapeal on olemas abivahend, millega igal aastaajal aardeni jõuab. Mina, kui kõrgusekartja, sain hõlpsasti aardeni ligi abivahendit järele proovides.

Aardevalvur on samast ajast, kui minu üliõpilasaeg, ehk ca 17 aastat vana. Ja tehtud ühe teise õppepraktikumi aegu.

Head vana aasta lõppu!

Vihje: pole

Lingid: pole

Lisapunktid Tüüp Koordinaadid
Parkla Parkla 59° 16.5370' 24° 15.9890'

Aarde sildid: lahe_teostus (4), advendiseeria_2023 (1), soovitan (1), ronimine (1), marjad (1), maasturiga_huvitav (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GCAHQYD

Logiteadete statistika:   38 (90,5%)  4   3   0   0   0   0  Kokku: 45



9 veebruar 2025 ei leidnud Maret [tohuvapohu]

Loen mina kellegi logist, et auto ära pargitud, jalutasime kohale. Parkisime auto, astusime mõned sammud ja kui aus olla, oleks part olnud, oleks kohale ujunud. Aga kuna polnud ja pealegi oli jää tänaseks loikudele kaaned peale pannud, siis turnisime rööbaste servasid mööda tasakaalu hoides ja hoolega astumiskohta valides kohale. Vaid geokutsal oli nagu jalutuskäik, jää isegi ei praksunud tema raskuse all, ühes kohas vaid lipsas jalg vette. Kohale jõudsime. Oiii, milline nunnu kakune ja oiiii kui kõrgel. Katrin ikka proovis, peaaegu jõudis ikka kohalegi, aga siis lõi põnnama ja ronis alla tagasi. Õige kah, kuidas sa teda siit murtud kontidega küll kätte oleksid saanud, ei taha mõeldagi. Aga aare oli tore, isegi alt vaadates. Eks edaspidi näeb, mis tast saab, kas leiab mingi oravalaadse olevuse millalgi endaga kaasa või jääbki siia meie logita kükitama.

6 juuli 2024 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]

Kuu aega peale Leho aarde külastust on olukord metsa all juba tunduvalt parem. Endiselt ei jõua ära kiita meie säästlikku metsamajandamist, mis kõik teed põhjatuks muudavad. Autoga aardeni jõudmiseks on siiski vaja tõsisemat 4x4 masinat, millel kliirensit rohkem kui põlve jagu. Positiivne emotsioon aarde külastustest tuli metsmaasikatest.

1 mai 2024 ei leidnud Leho [morgot]

Jõudsin täpselt samakaugele kui "tiivamees" detsembris. Sealt edasi oli juba kummikuid vaja, neid mul kaasas aga ei olnud ja rattakingasi ei kavatsenud märjaks teha.



29 detsember 2023 ei leidnud Herki [wingman]

Sattusime tund peale aarde avaldumist piirkonnast mööda sõitma. Otsustasime läbi põigata. Uurisin just ligipääsu aardele, Erko rattajälg lõppes enne jõge ära. Mingi auto jäi meie ees seisma. Imestasin veel, et miks ta mööda ei sõida, mahub ju. Järsku lõi vilkurid peale. Selge, mingi reid! Tunne oli enesekindel – kriminaalne taust mul puudub, vangimajas pole kordagi viibinud. Tunnistasin kohe üles miks ma siin olen. Taustakontroll oli edukas, läksime sõpradena lahku. Vasakule ei lubatud vaadata, kuna seal on eramaad. Lubasin ühe silmaga teed jälgida ja teise silmaga rada paremale otsida, vasak teepool mind absoluutselt ei huvitanud. Geopeiturid oli ohutaseme kui mitte punasesse, siis kindlasti kollasesse viinud. Tervelt kaks ekipaaži oli aarde ümber piiranud. Algas seikluse teine osa – aardele lähenemine. Alguses mööda kellegi autojälgi. Hiljem mööda georada. Mingil hetkel läks rada päris jõhkraks, 200m enne aaret andsime alla. Kaalukausil oli homme tervena Tartuse minna või vigasena Tallinas viibida. Kaalukauss langes liiga teise variandi poole. Rullisime ja veeretasime ennast auto juurde tagasi. Arvan, et järgmine külastus jääb maikuusse, siis saab vilet lastes kohale. Olen küll lugenud logisid geomängu raames dokumentide kontrollist, kuid minu jaoks oli see esimene selline juhtum. Jälle üks kogemus juures. Aitäh!


Siia maale ja mitte enam.