Tammiku intsident

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla asus varasemalt Harjumaal Saku vallas Männiku külas. Tegu oli kõrvalise kohaga liivase metsa vahel, elamutest üle kilomeetri eemal ja 12 kilomeetrit Tallinnast.

Jäätmehoidla rajati 1963. aastal ja seda kasutati Eesti territooriumil paiknevate tööstusettevõtete, teadus- ja meditsiiniasutuste ning mujal tekkivate radioaktiivsete jäätmete matmispaigana.

Vanametalli otsijate õnnetus
Kõik algas lihtsa metallivargusega, mis oli 1990ndail Eestis harilik asi.
21. oktoobri varahommikul 1994 tungisid kolm meest – kolm venda – Tammiku hoidlasse. Nad saabusid kohale läbi metsa, ronisid üle 1,5 meetri kõrguse aia ning tikkusid seejärel tahkete jäätmete kambrisse. Selleks tuli vaeva näha: muuta kahjutuks kambri terasuste valvesignalisatsioon ja lõigata läbi tabalukud.
Üks meestest ronis seejärel alla, leidis metallist konteineri koos kiirgusallikaga ja upitas selle üles oma vendadele. Seejuures kukkus konteineri torust välja 18 cm pikkune ja 1,5sentimeetrise läbimõõduga metallsilinder. Teine vend viskas selle auku tagasi.
Selles loos võtmetähtsusega detail: sarnase, aga lühema silindri leidis allaroninud vend ja pani oma mantlitaskusse. Vennad sisenesid ka vedeljäätmete hoidlasse, kus ei olnud signalisatsiooni. Sealt võtsid nad mitu alumiiniumtrumlit, olles nende sisu enne rajatisse tühjendanud. Üks trumlitest kukkus rüüstamise käigus esimese venna jalale, mis sai viga.
Teel Tallinna tegid vennad peatuse ühe venna majas ning seejärel ka esimese, silindri taskusse pannud venna majas Kiisal. Peremehel tekkis juba hoidlas halb enesetunne ning mõni tund pärast hoidlasse tungimist oksendas ta korduvalt. Õhtul tundis mees end ikka veel halvasti ja läks magama. Kiisa majas elas peale tema veel kolm pereliiget.
Kiirgusallikas, tseesium-137 silinder lebas Kiisa elamu köögikapi sahtlis ligi kuu aega. Sel ajal said nii maja elanikud kui külalised erinevaid kiirgusdoose. Kaks vargusel osalenud venda said kiirguspõletusi, kuid paranesid. Köögis jalgratast parandanud 13aastane poiss sai kõvema doosi ja tema käte paranemine võttis väga pikka aega.

Hoidla likvideerimine
Aastatel 2009–2011 teisaldati hoidlas sisalduvad (110 m3) tahked jäätmed Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlasse.
Praegu ei kujuta endine jäätmete hoidla enam mingit ohtu ja selle kõrval möödub uus Saku terviserada.

Ülesanne
Kaks püsivat (mitteradioaktiivset) lõppkoordinaadi infot kandvat isotoopi on pääsenud hoidlast välja ning sattunud kahe erineva plekist plaadi magnetvälja. Sinna nad jäidki püsivalt võnkuma. Geopeitur peab leidma need kaks isotoopi ning nendelt saadud info põhjal arvutama konteineri peidukoha koordinaadi:
1. Esimene plaat asub 60 meetri kaugusel teisest plaadist ning sama kaugel mõistatuse algkoordinaadist (Plaat #1 pildil).
2. Teine plaat asub 30 meetri kaugusel algkoordinaadist ning 60 meetri kaugusel esimesest plaadist (Plaat #2 pildil).
3. Isotoobid ei ole paljale silmale nähtavad. Kuid Geopeituril on reeglina õige abivahend geokotis kaasas.
4. Olles leidnud elementide perioodilisustabeli nimetused, peab Geopeitur teostama lisaks mõningaid tehteid lõppkoordinaadi teada saamiseks:
Laiuskraad on N59.30AABB kus AA on nendest kahest elemendist kergema elemendi aatomnumber (Z) ja BB on selle elemendi kõige kergema püsiva isotoobi neutroonarv (N).
Pikkuskraad on E24.72CCDDD kus CC on nendest kahest elemendist raskema elemendi aatomnumber (Z) ja DDD on selle elemendi kõige raskema püsiva isotoobi neutroonarv (N).

NB! Jäta auto Saku terviseraja infotahvli ette parklasse ja ära roni mõistatuse algkoordinaadile.
See asub suletud väravate taga ega sisalda mõistatuse lahendamiseks vajalikku infot. Kõik vahepunktid asuvad väljaspool endise jäätmete hoidlat ja metsas mööda terviseradasid liikumine on tervisele ohutu.
Õnneliku geoavastamist!